Magnus Gabriel De la Gardie
| Magnus Gabriel De la Gardie | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg | 15. oktoober 1622 Tallinn |
| Surmaaeg | 26. aprill 1686 (63-aastaselt) |
| Abikaasa(d) | Maria Eufrosyne |
Magnus Gabriel De la Gardie (15. oktoober 1622 Tallinn – 26. aprill 1686 Venngarni loss, Sigtuna) oli Rootsi väejuht ja riigitegelane, Jakob De la Gardie poeg.[1]
Magnus Gabriel De la Gardie oli: Läckö ja Kuressaare krahv, Haapsalu härraskonna valitseja; Ekholmeni vabahärra; Haapsalu (Hapsal), Vormsi-Suuremõisa (Magnushof), Höjentorpi (Höyendorff, Hoyendorp), Helme (Helmet), Kägleholmi (Kegleholm), Karlbergi (Magnusberg), Mariedali (Mariendahl, Mariædal) ja Venngarni (Wennegården) mõisa härra.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Magnus De la Gardie õppis Uppsala ülikoolis (oli 1639. aastal rektor) ja sõjakunsti Gustaf Horni käe all Torstensoni sõjas, oli 1644. aastast ihukaardiväe (Svea livgarde) ülem, osales 1645 Horni kampaanias (sv) Taani vastu Skånes ja oli seejärel saadik Prantsusmaal. Ta sai kuninganna Kristiina (valitses 1644–1654) soosikuks, abiellus 1647 kuninganna poolnõbu Maria Eufrosynega (1625–1687) (kuninganna Kristiina vanaisa Karl IX lapselapsega abielust Pfalzi Mariaga) ja nimetati samal aastal riiginõunikuks, 1648 Rootsi ja Soome armee jalaväekindraliks Saksa- ja Böömimaal, osales Praha lahingus, määrati Leipzigi kuberneriks ja samast aastast ka Liivimaa kindralkuberneriks.
1651. aastast oli ta Rootsi riigimarssal, 31. jaanuarist 1652 Kammerkolleegiumi president, ning sama aasta 27. märtsist Västergötlandi ja Dalslandi laaman, 1653–1655 Rootsi riigivarahoidja, 19. augustist 1654 Västergötlandi ja Dalslandi kindralkuberner, ning 12. detsembrist 1654–1686 Uppsala Akadeemia kantsler.
Osales Rootsi invasioonis Poola 1648–1667.
Karl X Gustavi Teise Põhjasõja ajal toimunud Poola sõja (1655–1660) ajal määras kuningas ta 1. juunil 1655 Läänemere provintsides paiknenud vägede ülemjuhatajaks (kuninga kindralleitnant Liivimaal 1655–1658). Vene–Rootsi sõja ajal juhtis Magnus De la Gardie Riia linna kaitset seda piiranud Vene vägede vastu.
Karl X Gustavi surma järel 1660 oli ta saadik Oliwa rahukongressil ja samast aastast noore kuninga Karl XI eestkostija (vöörmünder) 1660–1672, riigikantsler ja Kommertskolleegiumi president.
Magnus De la Gardie võimu ajal käis nii Rootsi valitsus kui ka selle liikmed moraalselt alla. Ta ajas sõjakat poliitikat ning seisis vastu majanduse rahumeelset arendamist pooldavale suunale, mida esindasid Gustav Bonde ja Per Brahe. Kasutades ära, et Rootsi oli tollal üks maailma rikkamaid riike, sõlmiti välislepinguid (Fontainebleau leping 1661, Stockholmi leping 1672), milles (sealhulgas salaprotokollides) Rootsi ostis suurte summade eest endale õigusi. 1675 määrati valitsuse tegevuse uurimiseks komisjon.
Seejärel oli ta 1680. aasta 9. maist riigidrots ja Svea õuekohtu president (1680–1682). 27. mail 1682 otsustas komisjon, et Rootsi regendid ja senat on tekitanud riigile 4 miljoni riigitaalri väärtuses kahju. Magnus De la Gardie saadeti erru. Ta suri suhteliselt vaesena ja on maetud Varnhemi kloostrikirikusse.
De la Gardie oli ka tuntud metseen, toetades losside, kirikute ja kloostrite restaureerimist.
17. sajandil sõitis Saaremaa vahet Baltimaade üks suurimaid kaubalaevu "Graf Magnus de la Gardie", mis mahutas 100 säilitist (säilitis= u 2 tonni).
 | Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Magnus Gabriel De la Gardie |
Mõisad
[muuda | muuda lähteteksti]
2. septembril 1646 tegi kuninganna Kristiina Magnus Gabrielile esimese läänistuse Saaremaal – Elme mõisa (saksakeelse nimega Magnushof). 25. novembril 1648 läänistati talle Kuressaare krahvkond, kuhu kuulusid Suuremõisa (Grossenhof), Torgu (Torkenhof), Lümanda (Lummada), Paju (Pajo-mois), Kärla (Kergel), Pähkla (Pechel), Mustjala (Mustel), Tiirimetsa (Tirimetz), Tagamõisa (Nemmal) ja Abruka (Abro) mõis, ning 16. septembrist ka Kuressaare linnus[2], ja pärast isa, krahv Jakob De la Gardie surma (1652) päris tema valdused, sh Haapsalu krahvkonna.
1654. aastal loobus Rootsi kuninganna Kristiina troonist ja jättis Saaremaa endale sissetuleku allikaks. Magnus De la Gardiele anti Kuressaare krahvkonna kaotamise kompensatsiooniks 1661. aastal asemele Pärnu krahvkond, kui Magnus Gabriel De la Gardie lahkus Eestist, panditi[3] Haapsalu loss ja linn 1665. aastal tema õemehele krahv Otto Wilhelm von Königsmarckile.
Perekond
[muuda | muuda lähteteksti]
Ta abiellus 7. märtsil 1647 hiljem Rootsi kuningaks saanud (1654–1660) Karl X Gustavi õe, printsess Maria Eufrosyne af Pfalziga (1625–1687). Ehkki kõrgest soost, oli naisel varandust väga vähe. Abielust sündis 11 last, kellest ainult 3 elasid oma vanematest kauem:
- Gustaf Adolph De la Gardie (1647–1695), Rootsi riiginõunik, Svea õuekohtu president 1682–1695
- Catharina Charlotta De la Gardie (1655–1697), 1682. aastast Otto Wilhelm von Königsmarcki abikaasa
- Hedvig Ebba De la Gardie (1657–1700), 1684. aastast Rootsi erakorralise Viini saadiku krahv Carl Gustaf Oxenstierna (1656–1686) abikaasa (Södermore krahv Erik Oxenstierna poeg), Roela ja Püssi mõisa pärushärra Carl Gustaf Oxenstierna (1686–1706) ema.
Esivanemad
[muuda | muuda lähteteksti]| Magnus Gabriel De la Gardie esivanemad | |||
| Krahv Magnus Gabriel De la Gardie (1622–1686) | Krahv Jakob De la Gardie (1583–1652) | Vabahärra Pontus De la Gardie (u. 1520–1585) | Jacques Scorperier |
| Catherine de Sainte-Colombe | |||
| Sofia Gyllenhielm (1559–1583) | Rootsi kuningas Johan III (1537–1592) | ||
| Karin Hansdotter (1539–1596) | |||
| Krahvitar Ebba Brahe (1596–1674) | Krahv Magnus Brahe (1564–1633) | Krahv Per Brahe (1520–1590) | |
| Beata Stenbock (1533–1583) | |||
| Vabapreili Brita Leijonhufvud (surnud 1611) | Vabahärra Sten Eriksson Leijonhufvud (1518–1568) | ||
| Ebba Månsdotter (Lilliehöök) (1529–1609) | |||
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ August Wilhelm Hupel: Historisch-chronologisch-biographische Nachrichten von den liefländischen Generalgouverneuren, Gouverneuren und Statthaltern des Schlosses zu Riga zur königl. schwedischen Regierungszeit. / "Nordische Miscellaneen" St. 18–19, Riga: Hartknoch 1789, lk 483–484, lk 485–486
- ↑ Nordisk familjebok: Arensburg, grefskap, 1896, lk 351
- ↑ TOPOGRAPHICA ESTONIÆ. Handritade kartor och ritningar över Estonia i svenska offentliga samlingar / Hand-drawn maps and drawings of Estonia in Swedish public collections., Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat = Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia, nr. 12, jaanuar 2001 (rootsi keeles)
- ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2: Estland, Bd.:3, Görlitz, 1930, lk 56
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Kalev Jaago, Magnus Gabriel De la Gardiest ja tema seostest Eestiga, Läänemaa Muuseumi toimetised VIII, 2004
- Vabahärra Johan Adam Rehbinder: Biographisk, historisk och genealogisk beskrifning öfver svenske riks-canzlerer, riks-canzli-råd, hof- och justitiæ-canzlerer; jemte en bifogad kårt canzlihistoria., Stockholm: Peter Hesselberg 1786 lk 83–96
- J. F. v. Recke, K. E. Napiersky: Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland, Bd. 2, 1829, lk 10–11
- Vilhelm Fredrik Palmblad: Biographiskt Lexicon öfver namnkunnige Svenska Män 4, D – Fl, Upsala 1838, lk 101
- Abraham Peter Cronholm: Supplement till biographiskt Lexicon öfver namnkunnige svenske män, Lund, 1836, lk 1–112 (rootsi keeles)
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Külli Rikas: "Magnus Gabriel De la Gardie ja Saaremaa" Saaremaa Muuseumi Kaheaastaraamat 1995–1996
- Magnus Gabriel De la Gardie korralduse plakat: Riia 27.06.1656, Eesti Ajalooarhiivi fondis
- Magnus Gabriel De la Gardie korralduse plakat: Tallinn 28.03.1658, Eesti Ajalooarhiivi fondis
| Eelnev Vabahärra Erik Stenbock | Liivimaa kindralkuberner 1649–1652 | Järgnev Krahv Gustaf Horn |
| Eelnev Vabahärra Henrik Horn | Liivimaa kindralkuberner 1655–1658 | Järgnev Krahv Robert Douglas |