Malbork

Malbork
poola Malbork saksa Marienburg ladina Marianopolis
Malborki raudteejaama hoone
Malborki lipp Malborki vapp
Pindala: 17,2 km²
Elanikke: 36 938 (30.06.2023)
Koordinaadid: 54° 2′ N, 19° 3′ E

Malbork (saksa keeles Marienburg) on linn Poola põhjaosas Pomorze vojevoodkonnas Nogati jõe ääres 7–30 m kõrgusel merepinnast, Malborki maakonna keskus. Linnas elas 2005. aasta seisuga 40 100 inimest.

 Pikemalt artiklis Malborki linnus

Malborki linnus oli aastast 1309 Saksa ordu keskus (ordumeistri residents). Selle linnuse ümber kerkiski tänapäevane linn.

Malbork oli hansalinn. Ta hoidis enda kontrolli all liiklust ja eriti merevaigukaubandust kogu jõel ning kogus tollimakse. Korduvalt peeti Malborkis hansalinnade tippkohtumisi. Linnus pidas suurmeistri Heinrich von Plauen vanema juhtimisel edukalt vastu Jogaila vägede piiramisele pärast Grünwaldi lahingut 1410.

Kolmeteistaastase sõja ajal müüsid Böömi kuninga sõdurid, kes pidid linna kaitsma, Malborki ja veel kaks linnust 190 000 kuldtüki eest Poola kuningale Kazimierz IV-le. Hädavaevu suutis kuningas selle summa kokku saada. 6. juunil 1457 sisenesid Poola väed eesotsas kuningaga linna.

Orduväed said seepeale üle kogu Preisimaa hulgaliselt abi. 28. septembril 1457, kui kuningas oli lahkunud, võtsid orduväed Malborki üllatusrünnakuga tagasi. Kogu Poola garnison peale selle ülema hukati. Linnapea Bartholomäus Blume juhtimisel pidas linn kolm aastat poolakate rünnakutele vastu. 5. juulil 1460 Malbork vallutati. Blume poodi reeturina, sest ta oli 1457. aastal vandunud Poola kuningale truudust. Teise Thorni rahuga 1466 läks Malbork Poola koosseisu.

Kuni Esimese Poola jagamiseni 1772. aastal oli Malbork Poola kuningate üks residentse.

Esimeses maailmasõja järel korraldati piirkonnas rahvahääletus, kas Malbork peaks minema Saksamaale kuuluva Ida-Preisimaa või Poola alluvusse. Saksamaa poolt anti 9641 häält, Poola poolt 165 häält. Seega anti Malbork Preisimaale.

Teise maailmasõja lõpupoole kuulutas Saksamaa väejuhatus Malborki kindluseks ja tsiviilelanikud evakueeriti (4 tuhat inimest jäeti). Lahingud lõppesid 9. märtsil 1945.

Juunis 1945 anti piirkond üle Poola võimudele. Selgus, et vahepeal on kogu tsiviilelanikkond piirkonnast lihtsalt kadunud. Malbork taasasustati poolakatega, kellest paljud olid Ida-Poolast Nõukogude võimude poolt välja aetud. Juba 1946. aastal oli linnas 10 017 elanikku.

1996. aastal leiti piirkonnast massihaud 178 surnuga, 2005. aastal teine massihaud 123 surnuga ja oktoobris 2008 kolmas massihaud 2505 surnuga. Haudades oli mehi, naisi ja lapsi, nad olid kõik alasti ja umbes kümnendikku neist oli tulistatud pähe. Poola Rahvusliku mälu komisjon uurib selle massimõrva üksikasju.

1975–1998 asus Malbork Elblągi vojevoodkonnas, pärast seda Pomorze vojevoodkonnas.

• Malborki linnus ja Malborki Maarja kirik
• Malborki Püha Johannese kirik – hiliskeskaegne kolmelööviline tellistest kodakirik, püstitatud vahemikus 1468–1523. Kirikusisustus on hästi säilinud, enamjaolt pärineb 16. sajandist. Kaks ristimisanumat on valmistatud 14. sajandil ja Tüüringi Elisabethi kuju umbes 1410.
• Malborki vana raekoda – ehitatud umbes 1380. aastal ja stiililt tellisgootika. Viilkatus uuendatud pärast tulekahjusid 1899. aastal ja uuesti pärast Teist maailmasõda.
• Malborki linnakindlustused
• Briti sõdurite kalmistu

Malborki sõpruslinnad on Margny-lès-Compiègne (Prantsusmaa), Monheim am Rhein (Saksamaa), Nordhom (Saksamaa), Sölvesborg (Rootsi) ja Trakai (Leedu).

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Malbork

• Malborki koduleht (poola, inglise, saksa, prantsuse, vene keeles)
• Poolast Malborkist leiti 1800 sakslastest linnakodaniku massihaud Postimees, 9. jaanuar 2009
• Liisi Poll. Poola ja Saksamaa lahendavad sõjaaegse massihaua saladust Postimees, 28. jaanuar 2009