Mati Unt

Mati Unt
Sündinud	1. jaanuar 1944 Linnamäe küla, Voore vald, Tartumaa
Surnud	22. august 2005 (61-aastaselt) Tallinn, Eesti
Rahvus	eestlane
Elukutse	kirjanik, teatrilavastaja

Mati Unt (1. jaanuar 1944 Linnamäe küla, Voore vald, Tartumaa – 22. august 2005 Tallinn) oli eesti^[1] kirjanik ja teatrilavastaja.

Unt õppis 1951–1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ja 1967. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia erialal.

Ta töötas aastatel 1966–1972 Vanemuise teatris ning 1975–1981 Eesti NSV Riikliku Noorsooteatri kirjandusala juhatajana, 1981–1991 Noorsooteatris lavastajana, aastatel 1992–2003 töötas Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. 2005. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor.

Mati Undi looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, esseistikat ja sadakond teatrilavastust.

1980. aastal kirjutas ta alla 40 kirjale. Maetud Tallinna Metsakalmistule, teatrirahva kvartalisse. Kadriorus Koidula tänaval on Mati Undi kodumajas avatud Mati Undi muuseum, Kadrioru pargis asub ka Mati Undi nimeline mälestuspink.

• "Hüvasti, kollane kass" (1963)
• "Võlg" (1964)
• "Elu võimalikkusest kosmoses" (1967)
• "Mõrv hotellis" (1969)
• "Kuu nagu kustuv päike" (1971; valikkogu)
• "Tühirand" (1972)
• "Ja kui me veel surnud ei ole, siis elame praegugi" (1973)
• "Mattias ja Kristiina" (1974; valikkogu)
• "Via regia" (1975)
• "Must mootorrattur" (1976; valikkogu)
• "Sügisball" (1979)
• "Räägivad" (1984)
• "Räägivad ja vaikivad" (1986)
• "Öös on asju" (1990)
• "Doonori meelespea" (1990)
• "Tere, kollane kass!" (1992)
• "Brecht ilmub öösel" (1996)

• "See maailm või teine" (1966)
• "Phaethon, päikese poeg" (1968)
• "Charley tädi" (1970, dramatiseering)
• "Südasuvi 1941" (1970, dramatiseering)
• "Viimnepäev" (1972)
• "Kolm põrsakest ja hea hunt" (1973)
• "Good-bye, baby" (1975)
• "Kümme neegrit" (1976)
• "Peaproov" (1977)
• "Vaimude tund Jannseni tänaval" (1984)
• "Huntluts" (1999, teosed Oskar Lutsu motiividel)
• "Graal!" (2001)'
• "Stiil ehk Mis on maailma nimi"
• "Meister ja Margarita" (2001, näidend Mihhail Bulgakovi samanimelise romaani motiividel)
• "Vend Antigone, ema Oidipus" (2006, näidend Sophoklese ja Euripidese tragöödiate alusel)

• "Võlg" (1966)
• "Saja aasta pärast mais" (1987)
• "Surma hinda küsi surnutelt" (1977)
• "Sügisball" (2007)

• "Kuradid ja kuningad" (1989)
• "Ma ei olnud imelaps" (1990)
• "Argimütoloogia sõnastik" (1993)
• "Vastne argimütoloogia" (1996)
• "Sirise, sirise, sirbike" (2003)
• "Theatrum mundi" (2004)

• "Vabahärra von Münchhauseni imepärased reisid ja seiklused" (Gottfried August Bürger) (1974, 1992)
• "Tänapäeva müüt: asjadest, mida nähakse taevas" (Carl Gustav Jung) (1995)
• "Paberlaevuke" (Eugenio Barba) (1999)

Vanemuise teatris

• "Suits pööriööluhtadelt" (1967)
• Friedrich Schilleri "Röövlid" (1983)
• Witold Gombrowiczi "Iwona, Burgundia printsess" (1994)
• A. H. Tammsaare / Undi "Taevane ja maine armastus" (1995)
• Jean Anouilh' / Undi "Lõoke" (1997)
• William Shakespeare'i "Hamleti tragöödia" (1997)
• Witold Gombrowiczi "Laulatus" (1999)
• Mihhail Bulgakovi / Undi "Meister ja Margarita" (2000)
• Anton Tšehhovi "Kirsiaed" (2001)
• "Vend Antigone, ema Oidipus" (2003)
• Henrik Ibseni "Ehitusmeister Solness" (2004)

Noorsooteatris

• "Hamleti laulud" (1978)
• "Kas mõistab järeltulev sugu, uus kauge seltsimees?" (1978)
• Aleksei Tolstoi / Undi "Rästiku pihtimus" (1979)
• A. H. Tammsaare / Undi "Ma armastasin sakslast" (1980)
• Mihhail Lermontovi / Undi "Meie aja kangelane" (1980)
• Fjodor Dostojevski / Undi "Pihtimus allilmast" (1981)
• Federico García Lorca "Bernarda Alba maja" (1982)
• Johann Wolfgang von Goethe "Torquato Tasso" (1982)
• Daniel Keyesi "Lilled Algernonile" (1983)
• Oskar Lutsu "Kapsapea ja Kalevi kojutulek" (1983)
• Märta Tikkaneni "Sajandi armastuslugu" (1984)
• Jean Genet' "Toatüdrukud" (1988)
• Sławomir Mrożeki "Tango" (1989)
• Stanisław Ignacy Witkiewiczi "Väikeses häärberis" (1990)
• Friedebert Tuglase / Undi "Helene, Marion ja Felix" (1990)
• A. H. Tammsaare / Undi "Priius – kallis anne. Taeva kingitus" (1991)
• Peter Weissi / Undi "Rahvasõbra tagakiusamine ja tapmine vaimuhaiglas sadisti juhtimisel" (1992)

Eesti Draamateatris

• Václav Haveli "Largo desolato" (1991)
• Michel de Ghelderode'i "Vägeva vikatimehe võidukäik" (1992)
• Yukio Mishima "Proua de Sade" (1992)
• Undi "Mehetapjad" (1993)
• Frank Wedekindi "Lulu" (1994)
• Andrus Kiviräha "Jalutuskäik vikerkaarel" (1994)
• Henrik Ibseni "Nukumaja ehk Norbert" (1995)
• David Mameti "Oleanna" (1995)
• Pierre Corneille' "Näitaja näitab ja vaataja vaatab ehk illusioon" (1996)
• Franz Grillparzeri "Esiema needus" (1997)
• William Shakespeare'i "Kuningas Richard III tragöödia" (1998)
• Oskar Lutsu / Undi "Täna õhta kell kuus viskame lutsu" (1998)
• Caryl Churchilli "Tipptüdrukud" (1998)
• David Henry Hwangi "M Butterfly" (1999)
• Samuel Becketti "Lõppmäng" (1999)
• Undi "Vaimude tund Kadrioru lossis (2000)
• Egon Ranneti "Kadunud poeg" (2001)
• Ariel Dorfmani "Tütarlaps ja surm" (2005)

Soome Rahvusteatris

• Rein Saluri "Minek" (1988)
• Sławomir Mrożeki "Portree" (1990)

Endla teatris

• August Strindbergi "Võlausaldajad" (1983)
• Undi "Vaimude tund Jannseni tänaval" (1984)
• Anton Rubinsteini "Deemon" (2005, ooper)

Von Krahli teatris

• Oskar Lutsu / Undi "Inimesed saunalaval" (1999)
• "Hot" (2002, William Shakespeare'i "Othello" ainetel)
• "Stiil ehk Mis on maailma nimi" (2003)

Rakvere teatris

• Harold Pinteri "Majahoidja" (2001)

Vanalinnastuudios

• William Goldingu / Undi "Kärbeste saar" (2003)

Sadamateatris

• Andrus Kiviräha / Undi "Romeo ja Julia" (2004)

• 1976 – Friedebert Tuglase novelliauhind ("Via regia")
• 1978 – Juhan Smuuli preemia (näidend "Kollontai" ja filmistsenaarium "Surma hinda küsi surnutelt")
• 1980 – Juhan Smuuli preemia ("Sügisball")
• 1980 – Eesti NSV teeneline kirjanik
• 1987 – Juhan Smuuli preemia ("Vaimude tund Jannseni tänaval")
• 1990 – Eesti Teatriliidu lavastajaauhind
• 1990 – Priit Põldroosi nimeline auhind
• 1990 – Poola orden kultuuriteenete eest
• 1994 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ("Agrimütoloogiad")
• 1999 – Aleksander Kurtna nimeline auhind
• 2000 – Valgetähe III klassi teenetemärk^[2]
• 2001 – Eesti Teatriliidu lavastajaauhind
• 2001 – Friedebert Tuglase novelliauhind ("Nouvelle")
• 2002 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia
• 2003 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ("Vend Antigone, ema Oidipus", "Stiil ehk mis on maailma nimi" ja "Kärbeste saar")

Aastatel 1965–1968 oli ta abielus ajakirjanik Ela Tomsoniga ja 1968–1982 näitleja Mare Puusepaga. Ta elas aastaid koos näitleja Kersti Kreismanniga. Tema viimane abikaasa oli Lii Unt.^[3]

Mati Undil on poeg Indrek (sündinud 1969), kes on abielus olnud Pille Mineviga.^[4]

• Maarja Vaino. Mati Undi hämaruse poeetika. EKSA, 2019. ISBN 9789949684229
• Maarja Vaino. Mati Undi hüsteeriasahtel. Looming, nr 1, 2024
• Maire Jaanus. Mati Unt's "We, Actors, Writers" co-translated with Mardi Valgemäe, The Literary Review, (Summer, 1996)
• Maire Jaanus. Mati Unt's "The Ever-dying Farm," co-translated with Mardi Valgemäe, The Literary Review (Summer, 1996)
• Maire Jaanus. Translation and Loss: Mati Unt's Doomsday, Lituanus (Summer, 1978) 21-5. – Eesti keeles: "Tõlkimine ja kaotus: Mati Undi 'Viimnepäev,'" Vikerkaar, nr.12 (1993)
• Maire Jaanus. Mati Unt's Via Regia: Form and Praxis, Journal of Baltic Studies (Fall, 1977) 214–222. – Eesti keeles: "Mati Undi Via regia: vorm ja praxis," tõlk. Kristin Sarv, Vikerkaar, nr.1-2 (1997)
• Maire Jaanus. Modernism in Estonia: The Prose of Mati Unt, Journal of Baltic Studies (Summer/Fall, 1975) 170–179. – Eesti keeles: "Modernism Eestis: Mati Undi proosa," tõlk. Anne Allpere, Vikerkaar, nr. 4 (1990) 55–60.
• Kalev Kesküla (koostaja). "Undi-jutud. Mälestusi Mati Undist", Hermes 2008, ISBN 9789985990087

Tsitaadid Vikitsitaatides: Mati Unt

• Tartu Ülikooli vabade kunstide professori Mati Undi 8 loengut "Siin ja praegu (7. veebruar – 30. mai 2005)
• Mari Rebane. Mati Undist ilmus mälestusteraamat, ERR, 17. detsember 2008
• Rebekka Lotman. Mati Unt oli rohkem vaim kui inimene, Postimees, 19. detsember 2008
• Maarja Vaino. Kassi maja. Kodu kuvand ja inimsuhted Mati Undi 1960.–1970. aastate loomingus, Keel ja Kirjandus 4, 2015.
• Maarja Vaino. Psühhoanalüütiline Unt, Keel ja Kirjandus 3, 2016
• Andres Laasik. Kalev Kesküla: kõik, mis Mati Undist kirjas, on tõsi EPL, 3. jaanuar 2009
• Arvo Uustalu. Mati Undi kogutud teoste ilmumine küsimärgi all Õhtuleht, 6. jaanuar 2009
• Mati Unt Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
• [1] Mati Undi muuseum Tallinnas Kadriorus