Modernne stoitsism
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2017) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Detsember 2017) |
- Mitte segi ajada neostoitsismiga
Modernne stoitsism on 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses populaarsust kogunud liikumine, mis järgib ja arendab antiikaja stoikute filosoofiat tänapäevases võtmes. 17. sajandil eksisteeris analoogne liikumine, mida nimetati uusstoitsismiks.
"Modernse stoitsismi tõus" on saavutanud tähelepanu rahvusvahelises meedias alates 2012. aasta novembrist, kui aset leidis esimene Stoic Week, kus tutvustati ja peeti arutelusid maailma, inimese suhestumise ja stoitsistlike väljavaadete seostest ja konfliktidest.[1]
Filosoofiliselt
[muuda | muuda lähteteksti]Modernne stoitsism kujunes 20. sajandi lõpus vooruseetika vastu kerkinud huvi tõttu. Filosoofid, nagu Philippa Foot, Alasdair MacIntyre, Martha Nussbaum ja teised on toonud tagasi vooruspõhise eetika üheks potentsiaalseks alternatiiviks inimestele, kes soovivad elada lähemal loodusele ja kogeda elu uue suhtumisega. Modernne stoitsism võtab eeskuju 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses avaldatud antiiksete stoikute kohta (nt Marcus Aureliuse) tehtud teadustöödest ja toovad välja seoseid tänapäeva maailma toimimise kohta. Liikumise juured ulatuvad tagasi Albert Elliseni, kes arendas välja ratsionaal-emotsionaalse käitumisteraapia[2], kuid ka Aaron T. Beckini, keda peetakse kognitiivne käitumisteraapia varase versiooni loojaks. Viktor Frankl sõja ajal stoitsismist abi saanuna, arendas hiljem välja teooria, mis on tuntud logoteraapiana.
Modernse soitsismi ideed tutvustas esimesena Lawrence Becker oma teoses "Uus stoitsism" ("A new Stoitsism"), mille esmatrükk ilmus 1997. aastal.
Populaarse liikumisena
[muuda | muuda lähteteksti]E. O. Scott nimetab Modernset Stoitsismi tõeliseks Web 2.0 fenomeniks[3]. Üks põhilisemaid saite modernsel stoitsismil on "Stoicism Today" blogi, mis kajastab "Stoic Week" (võrgusisene) ja Stoicon (võrguväline) üritusi. Teine tähtis koht on New Stoa, mis on alguse saanud 1996. aasta mais ning see on esimene järjepidev stoikute kommuun internetis[4]. Sealt võib leida isiklikke blogisid, mis uurivad stoitsismi, osad neist on juhitud stoitsismi õpetlaste poolt (nt Massimo Pigliucci, William Irvine or John Sellars) ja mõned kuuluvad terapeutidele, kes uurivad stoitsismi rakendumist (nt Donald Robertson). E. O. Scotti sõnul on sotsiaalmeedia ja teatud muude avaldatud raamatute ja artiklite kombinatsioon algatanud stoitsismi huviliste hulga jõudsa kasvu. Seal on näha stoikute kokkusaamisi ja gruppe kohtades nagu Austraalia, Denver, Dublin, Edinburgh, Fremont, Helsingi, London, Manchester, Milwaukee, New York, Orlando, San Francisco, Toronto ja Varssavi.
Põhikontseptsioon
[muuda | muuda lähteteksti]Arvatavasti üksik suur keeruline väljakutse, mida modernne stoitsism käsitleb, on suhestumine antiikstoitsismi põhiprintsiibiga, milleks oli loodusesse tagasi pöördumine ja selle järgimine. Antiikstoikud olid üksmeelel, et hea elu jaoks on vaja elada järjepidevalt loodusega harmoonias olles. Põhinevalt antiikstoikutel, oli loodus defineeritud hea ja kõikehõlmavana. Enamgi veel, antiikstoikutel oli teleoloogiline väljavaade maailmast, mis tähendas, et kõigel universumis oleval on eesmärgikohane ratsionaalne organiseeritud hea lõpp. Kuid tänapäeval on teoloogilist maailmavaadet palju keerulisem üleval pidada, kui seda oli 2000 aastat tagasi[5]. Teadus esitab märkimisväärseid väljakutseid stoikute metafüüsilistele vaadetele ja maailmatõlgendustele ning käsitlus ratsionaalselt üles seatud maailmast ei tundu usutav enam paljudele.
Halvad sündmused igapäevaelus annavad neile võimaluse tunda selliseid tugevaid negatiivseid emotsioone nagu pahameel, kadedus, kurbus, kahetsus, protest ja ebameeldivus, mis annavad mõtteainet sotsiaalsete tingimuste muutmiseks. Inimene saab oma elu muuta paremuse poole, aktsepteerides võimalust, et eeloleval päeval võib talle ette tulla ebameeldivaid sündmusi, näiteks kohtumine vaenuliku inimesega. Ükski inimene ei ole halb, sest ebamoraalset käitumist põhjustavad mitmed asjaolud, mis ei pruugi olla lihtsasti lahendatavad: kompleksid, hirm, halvad kogemused jne.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Joe Gelonesi. "The rise of Modern Stoicism". ABC - Australian Broadcasting Corporation. ABC - Australian Broadcasting Corporation. Vaadatud 30.12.2017.
- ↑ "REBT Network".
- ↑ Scott, E.O. "A Quick Map of the Online Stoic Community".
- ↑ "Meet the Real Stoics Taking Psychology Back to the 3rd Century BC". Newsweek.
- ↑ Becker, Lawrence (1997). A New Stoicism. Princetion University Press.