Nuubia

Nuubia on ajalooline piirkond Aafrika kirdeosas: nüüdse Egiptuse lõunaosas ja Sudaani põhjaosas (Niiluse 1. ja 6. kärestiku vahel). Nuubia jääb Assuanist lõuna poole ja Sudaani pealinnast Hartumist põhja poole.

Nuubia aladel eksisteeris Aafrika vanimaid tsivilisatsioone Kerma kultuur (umbes 2500 eKr). Hiljem on Nuubias olnud mitu impeeriumi, neist tähtsam oli 785. aastal eKr^[1] rajatud Kuši riik (keskus Napata, hiljem Meroe).

4. sajandil meie ajaarvamise järgi vallutas suurema osa Nuubiast Aksumi kuningriik ning sinna hakkas levima kristlus. 9. sajandil hakkasid Nuubiasse rändama araablased ja islamiseerisid selle seejärel järk-järgult.

Nuubiast sai Egiptus kulda, elevandiluud, viirukit ja eebenipuud, seal toodi ka palgasõdureid ja orje.

Kuni 19. sajandi alguseni oli Nuubia eurooplastele tundmatu maa ja sealsed muistised lähemalt uurimata. Esimesi eurooplasi, kes sinnakanti uurimisreisi ette võtsid, olid 1815. aastal liivimaalane Otto Friedrich von Richter ja rootslane Sven Lidman. Richteril oli kavas koostada Nuubia templitest kunstiajalooline ülevaade, mistõttu joonistas ta sealseid ehitisi erilise innuga. Paraku jäid Richteri päevaraamatud ja joonistused avaldamata. Vastasel korral oleks sellest kujunenud teedrajav teos Nuubia arhitektuurist. Lidman oli seadnud eesmärgiks koostada Nuubia ajalooline kirjeldus. Tänapäeval on Richteri ja Lidmani kirjeldatud ning üles joonistatud paigad oluliselt muutunud.^[2]

Muistse Nuubia teadusliku uurimisega tegeleb nubioloogia. Tuntud nubiolooge oli ameerika arheoloog George Andrew Reisner (1867–1942), kes tegi kindlaks, et nuubia vaaraod maeti väljaspool püramiidi.

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Nuubia