Paat
 | See artikkel räägib sõidukist; ajakirja kohta vaata artiklit Paat (ajakiri); Kauksi Ülle romaani kohta vaata Paat (romaan); perekonnanime kohta vaata Paat (perekonnanimi) |
Paat on õõnsa ja tavaliselt pealt avatud kerega ning kajutita lihtsam ja väiksem veesõiduk.
Eestis avalikul veekogul kasutatav paat pikkusega 2,5 m ja enam, mis ei ole ühtlasi primitiivne veesõiduk ega spordivahend, peab olema registreeritud vastava ametiasutuse registris.
Mootoriga paati nimetatakse mootorpaadiks. Kajuti ja mootoriga paati nimetatakse kaatriks.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Ajalooliselt olid paadid tekita, pealt lahtised sõude- või purjepaadid. Hiljem on ehitatud ka tekiga paate, samuti on paate varustatud mootoriga. Suurtest paatidest on välja arenenud laevad, aga selget piiri paadi ja laeva vahel ei ole.
Paate kasutati juba ürgajal. Rannikul ning jõgede ja järvede ääres elavad inimesed vajasid mitmesuguse tarindiga lahtisi paate[1]. Kuna esimesed inimesed jõudsid Austraaliasse juba 40 tuhat aastat tagasi, siis pidid neil juba sel ajal veesõidukid (parved?) olema. Kuid Kreetalt on leitud jälgi juba 130 tuhande aasta tagustest paatidest.[viide?]
Vana-Egiptuses liikusid paadid mööda Niilust allavoolu aerude, ülesvoolu purjede abil. Sealjuures sõudelaevu eelistati raapurjekaile, sest sõudelaevad olid täpsemini tüüritavad.[2]
Paatide ja sarnaste primitiivsete veesõidukite liike
[muuda | muuda lähteteksti]Paatide üldliigitus
[muuda | muuda lähteteksti]Paate saab jagada vastavalt
- otstarbele: pääste-, side-, kala-, matka- ja sportpaatideks
- käiturile: sõude-, mootor- ja purjepaatideks[3]
- materjalile, kere kujule ja plangutusele.
Laevapaadid
[muuda | muuda lähteteksti]Laevapaate liigitatakse pääste- ja tööpaatideks. Tööpaate kasutatakse ühenduse pidamiseka ranniku ja teiste laevadega.[3]
Laevastikus kasutatud sõudepaaditüüpe
[muuda | muuda lähteteksti]- julla – 2-aeruline sõudepaat, peegelahtriga
- luup – 6-aeruline sõudepaat, peegelahtriga
- vellboot – 4–8-aeruline sõudepaat, terava ahtriga
- kaater – 10–16-aeruline sõudepaat, peegelahtriga
- barkass – 16–22-aeruline sõudepaat, peegelahtriga.
Vanad primitiivsed paaditüübid
[muuda | muuda lähteteksti]- ruhi – ühest puust välja voolitud paat, nn küna
- haabjas – ühest puust laialipainutatud külgedega paat
- kanuu – puukoorest paat indiaanlastel
- kajakk – traditsiooniline nahast jahimehe paat ainudel, aleuutidel, inuittidel
- piroog – ühepuupaat indiaanlastel
- umiak – naistepaat inuittidel
- õmmeldud paat – plankudest, kuusejuurte või muuga kokku seotud paat,
- vene – ühest puust laiali painutatud külgedega paat.
Paat muu veesõiduki nimetusena
[muuda | muuda lähteteksti]Paadiks on nimetatud ka mõnda sõjalaevatüüpi. Näiteks on kasutatud nimetusi suurtükipaat, torpeedopaat ja allveepaat.[3] Need on tänapäeva mõistes keskmisest väiksemad sõjalaevad või kaatrid. Samuti nimetatakse sageli (lääne keeltest saadud laenuna) paatideks kõiki mootoriga väikelaevu ehk kaatreid.
Võidusõidu rahvapaadid
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Veemootorisport
Tegelikult pole tänapäeval siin tegemist enam tavaliste rahvapaatidega vaid võidusõiduks kohandatud või spetsiaalselt valmistatud paatidega. Tegemist on tavaliselt kommertsklassidega, kus raha liigub nagu F1 klassi puhul.
Paadid peavad olema heaks kiidetud Rahvusvahelise Veemotoliidu UIM-i määratud klassifikatsiooniühingu poolt (RINA, C.N.S.N.P., American Bureau of Shipping, Det Norske Veritas, Lloyd's Register, Nippon Kyokai Japan või Germanischer Lloyd), vt Rahvusvaheline Klassifikatsiooniühingute Assotsiatsioon.
Võisteldakse kestvussõidus (piiratud maksimaalse kiirusega), paralleelslaalomis, vanade paatidega (vanus üle 25 aasta). Reeglid on üsna keerulised. Vanade paatide puhul võib näiteks võistelda ka uuemate paatidega juhul kui paadi seeriatoodang on alanud vähemalt 25 aastat tagasi. Samas antakse lisapunkte paadi vanuse järgi. Lisapunkte saab, kui paadi konstruktsiooni ja ehitust puudutavad originaaldokumendid on olemas ning kui paat on tehniliselt võimalikult algupärane (pole kasutatud uusi osi). Punkte võib saada ka paadi ilu eest.
Nüüdisajal on kõige populaarsem ja kallim klass P1. Paadi korpuse pikkus 7,51–8,0 m. Mootori maksimaalne kubatuur 11 000 cm³ (päramootori puhul) või 18 000 cm³ (sisemootori korral). Võisteldakse kahes kategoorias Evolution Class ja SuperSport Class. P1 reeglid erinevad mõnel määral UIM-i reeglitest.
Eesti vetes
[muuda | muuda lähteteksti]Üks peamisi probleeme veesõidukite kasutamisel Eesti riimvees on paadi kere külge kasvavad tõruvähid.[4]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Antiigileksikon, 1. kd., lk. 302
- ↑ Antiigileksikon, 1. kd., lk. 301
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Tehnikaleksikon, lk. 357
- ↑ Tõruvähk meresõitjate nuhtluseks, zbi.ee
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] | Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Paat |
 | Tsitaadid Vikitsitaatides: Paat |
- Eesti etümoloogiasõnaraamat, Paat
- Boat-related finds from H3, As-Sabiyah. Märts 2006, ISSN 0003598X
- Matsalus valmis kolm lootsikut. uudised.err.ee, 15. september 2011
- 17. november 2020 10:52, Maarja Merivoo-Parro, Doktoritöö uurib suure põgenemise väikeseid paate, err.ee (Mirja Arnshav 2020, De små båtarna och den stora flykten: Arkeologi i spåren av andra världskrigets baltiska flyktbåtar)