Peking
 | See artikkel räägib asulast, haldusüksuse kohta vaata artiklit Beijing Shi. |
 |
| Peking | |||
|---|---|---|---|
| | |||
| |||
 | |||
Pindala: 16 411 km²  | |||
| Elanikke: 19 612 368 (2010)[1] | |||
| | |||
| Koordinaadid: 39° 54′ N, 116° 24′ E | |||
  | |||
Peking (hiina 北京 Běijīng 'põhjapealinn') on Hiina pealinn.
Rahvastik
[muuda | muuda lähteteksti]Pekingis elab umbes 22 miljonit alalist elanikku (2023).[2][3] Pekingi rahvaarv on 2020. aasta järel kasvanud igas aastas keskmiselt 2% ehk 400 000 inimese võrra. Kasv aeglustub ja mõnedel andmetel on Pekingi elanike arv hakanud 2022. aastast alates vähenema, teiste prognooside järgi kasv siiski jätkub.[4]
2000. aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid Pekingi elanikest hiinlased 95,69%, mandžud 1,84%, hueid 1,74%, mongolid 0,28%, korealased 0,15%, tuijad 0,062%, tšuangid 0,054%, miaod 0,039%, uiguurid 0,023% ja tiibetlased 0,022%.
Majandus
[muuda | muuda lähteteksti]Peking on üks Hiina arenenumaid linnu, kus kolmanda astme tööstus moodustab 73,2% selle SKP-st. Peking oli esimene postindustriaalne Hiina linn.
Haridus ja teadus
[muuda | muuda lähteteksti]Pekingis asub Hiina üks tippülikoole, Renmini Ülikool.
Vaatamisväärsused
[muuda | muuda lähteteksti]Peking on ajalooliselt maailma üks esimesi teadlikult planeeritud linnu, mille põhiplaan, rajoonide jaotus, tänavavõrgu kuju ja kvartalite sisemine planeering pidi vastama riigi ja ühiskonna struktuurile. Linna keskmes on valitsushooned: kunagine keisripalee ja praeguse Hiina valitsuse residents. Selle ümber asusid tähtsamate ametnike elurajoonid, linna äärealadel elasid vaesemad või vähem tähtsad kodanikud. Linna tänavavõrk on ristkülikukuline ruudustik, mida läbivad suured ringteed ning põhja-lõuna- ja ida-läänesuunalised laiad promenaadid.[5]
See põhiplaan on Pekingis säilinud siiani. Aimata on ka 1965. aastal lammutatud endise linnamüüri asukoht. Pekingi uued linnaplaanid on kontsentrilise linna printsiibist loobunud. Kõige kõrgemate uute pilvelõhkujate rajoon (inglise keeles Beijing central business district, pinyin: Běijīng Shāngwù Zhōngxīn Qū) asub linna ajaloolisest keskusest Tian'anmeni väljakust 4 km ida suunas.
- Tian'anmeni väljak Pekingi keskel vana keisripalee lõunavärava lähedal on maailma suurim väljak. Selle ääres paiknevad mitmed Hiina tähtsad valitsushooned ja Mao Zedongi mausoleum.
- Keelatud linn on kesklinnas asuv vana Hiina keisrite residents, müüri ja vallikraaviga ümbritsetud väljakute ja puidust valitsushoonete kompleks. Keelatud linn on külastajatele avatud ja selles asub Paleemuseum.
- Jingshani park on Keelatud Linnast põhjas asuv avalik park. Seal asub Pekingi kõige kõrgem punkt ja vaateplatvormid.
- Beihai park on Keelatud Linnast loodesse jääv avalik park. Parki jääb Beihai järv ("Põhjapoolne meri"), järves asuv saar ja mitmed kõrgendikud. Ehitistest on pargis pagoode, templeid ja paviljone.
- Kesklinnast 10 km loodes asub Suvepalee.
Sport
[muuda | muuda lähteteksti]Pekingis toimusid 2008. aasta suveolümpiamängud ja 2022. aasta taliolümpiamängud.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ https://beijing.qianlong.com/2021/0520/5805885.shtml
- ↑ "Hiina 2020. aasta rahvaloenduse andmete üldinfo". National Bureau of Statistics of China. 11. mai 2021. Vaadatud 13. november 2023.
- ↑ "Beijing Population 2023". World Population Review. Vaadatud 13. november 2023.
- ↑ "Beijing's population has declined for the first time in 19 years". CNN Pekingi büroo. 23. märts 2023. Vaadatud 13. november 2023.
- ↑ "Beijing and the earliest planning document in history". The Guardian. 17. märts 2016. Vaadatud 13. november 2023.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
Peking – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis