Piiskopililla

Piiskopililla
Värvi koordinaadid
Hex kood	#8A65A7
sRGBB (r, g, b)	(138, 101, 167)
CMYKH (c, m, y, k)	(17, 40, 0, 35)
HSV (h, s, v)	(274°, 40%, 65%)
Allikas	pourpre.com
	B: Normaalolukorras [0–255] (bitti); H: Normaalolukorras [0–100]

Piiskopililla
Värvi koordinaadid
Hex kood	#915c83
sRGBB (r, g, b)	(145, 92, 131)
CMYKH (c, m, y, k)	(0, 37, 10, 43)
HSV (h, s, v)	(316°, 37%, 57%)
Allikas	ISCC-NBS, moderate reddish purple
	B: Normaalolukorras [0–255] (bitti); H: Normaalolukorras [0–100]

Piiskopililla
Värvi koordinaadid
Hex kood	#9e2c6a
sRGBB (r, g, b)	(158, 44, 106)
CMYKH (c, m, y, k)	(0, 72, 33, 38)
HSV (h, s, v)	(327°, 72%, 62%)
Allikas	Liturgical Desins for Catholic Worship
	B: Normaalolukorras [0–255] (bitti); H: Normaalolukorras [0–100]

Violet d'évêque (HTML)
Värvi koordinaadid
Hex kood	#723E64
sRGB^B (r, g, b)	(114, 62, 100)
CMYK^H (c, m, y, k)	(0, 46, 12, 55)
HSV (h, s, v)	(316°, 46%, 45%)
Allikas	L'Etoile aux Secrets^[3]
B: Normaalolukorras [0–255] (bitti) H: Normaalolukorras [0–100]

Piiskopililla (prantsuse keeles violet d'évêque, inglise keeles bishop's purple, Roman purple) on üks lilladest värvitoonidest, ere kuni kergelt summutatud violetne värvitoon, mis rohkem või vähem vastab katoliku piiskoppide ametiriietuses esinevale violetsele värvile^[2]. Eri traditsioonides peetakse seda toonidelt veidi erinevaiks, kuid punaka poole kalduvaks violetseks värviks^[1].

Värvinimetus esineb eesti keeles 1930. aastate moesõnavaras^[4]^[5].

Pildid

Piiskop Daniele Comboni (1831–1881)
Piiskop Leo Mergel 1905
Anglikaani piiskopi lilla (roman purple) vaimulikusärk näitusel
Piiskopid protsessioonil kandmas lillat riietust

Ajaloost

1740. aastal ilmunud Louis-Bertrand Casteli raamatus "L'optique des couleurs: fondée sur les simples observations, & tournée sur-tout à la pratique de la peinture, de la teinture & des autres arts coloristes" esineb värvinimetus esimest korda prantsuse keeles ja tähistab seal punakasvioletset, mida eristatakse selgelt sinakasvioletsest ehk ahhaatlillast^[6].

1878. aastal ilmunud põhjalik käsiraamat liturgilise riietuse kohta märgib, et Rooma [katoliku] vaimulike riietuses ette nähtud lilla on nagu vana purpur, see tähendab kergelt punakas violetne ja et uus moekas aniliinvärv pole õige tooniga, mis on liiga sinine^[7].

Katoliku kirikus tänapäeval piiskoppide riietuses kasutatav värvitoon pole sügava tooniga purpurpunane ega sügavlilla, vaid eredam punakam^[1] ja lähedasem lillakaspunasele^[8].

Variatsioonid

Prantsuskeelne värvinimetuste portaal pourpre.com pakub piiskopililla vasteks sügavlilla, mis sarnaneb ametüstilillale ja pole selgelt punakas, kuid on soojatoonilisem lavendlisinisest või kannikesesinisest^[2].

ISCC-NBS-i värvide tähistamise süsteemi värvisõnaraamatu "Color: Universal Language and Dictionary of Names" järgi on värvuste Bishop ja Roman Purple vasteiks keskmine lilla (moderate violet)^[9] ja värvuste Bishop's purple ja Bishop's violet vasteiks keskmine punakaslilla või erklilla (moderate reddish purple, vivid purple)^[10].

Värvinimetus (püspöklila) on võrdlemisi sage ungari keeles. See jäi nimetamiskatses 32. kohale 351-st ja nimetamiskatses nimetati seda 46 korral ja kümmekonnal korral liitvärvinimetuse osana. Püspöklila tähistas keelejuhtidel puhast või tumedamat punakasvioletset (värvikaardid red-violet-red ja red-violet) tooni, kuid nime anti ka muudele toonidele, nagu violetne (värvikaardid violet-red-violet ja violet) ning üksikutel juhtudel sinakasvioletne (värvikaart violet-blue-violet)^[11]^[12].

Veebivärv Violet d'évêque on summutatud punakaslilla värvitoon^[3].

Vaata ka

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 http://saintbedestudio.blogspot.com/2007/11/liturgical-colour-violaceus-in-roman_17.html
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. veebruar 2020. Vaadatud 12. aprillil 2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
↑ ^3,0 ^3,1 http://www.letoileauxsecrets.fr/couleurs/couleurs-violet.html
↑ Veel kübaraist. – Uus Eesti, 23. august 1936
↑ Moemajade sügistelegramme. – Päewaleht, 21. august 1938
↑ L'optique des couleurs... Pariis, 1740. lk 136
↑ X. Barbier de Montault. Traité pratique de la construction, de l'ameublement et de la décoration des églises, selon les règles canoniques et les traditions romaines, avec un appendice sur le costume ecclésiastique. Pariis, 1878. lk 536
↑ https://simplycatholic.com/colors-worn-by-cardinals-and-bishops/
↑ https://archive.org/details/coloruniversalla00kell/page/74/mode/2up/
↑ https://archive.org/details/coloruniversalla00kell/page/88/mode/2up/
↑ M. Bogatkin. Ungari keele põhivärvinimed, nende struktuur. Magistritöö. Tartu, 2005
↑ M. Uusküla, U. Sutrop. Värvinimede raamat. Eesti keele Sihtasutus, Tallinn 2011

[ReferenceA-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 http://saintbedestudio.blogspot.com/2007/11/liturgical-colour-violaceus-in-roman_17.html

[arhiivikoo-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. veebruar 2020. Vaadatud 12. aprillil 2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[couleurs-3] 3,0 ^3,1 http://www.letoileauxsecrets.fr/couleurs/couleurs-violet.html

[4] Veel kübaraist. – Uus Eesti, 23. august 1936

[5] Moemajade sügistelegramme. – Päewaleht, 21. august 1938

[6] L'optique des couleurs... Pariis, 1740. lk 136

[7] X. Barbier de Montault. Traité pratique de la construction, de l'ameublement et de la décoration des églises, selon les règles canoniques et les traditions romaines, avec un appendice sur le costume ecclésiastique. Pariis, 1878. lk 536

[8] ttps://simplycatholic.com/colors-worn-by-cardinals-and-bishops/

[9] ttps://archive.org/details/coloruniversalla00kell/page/74/mode/2up/

[10] ttps://archive.org/details/coloruniversalla00kell/page/88/mode/2up/

[11] M. Bogatkin. Ungari keele põhivärvinimed, nende struktuur. Magistritöö. Tartu, 2005

[12] M. Uusküla, U. Sutrop. Värvinimede raamat. Eesti keele Sihtasutus, Tallinn 2011

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]