Puyi
Puyi (ka Pu Yi; traditsioonilises hiina kirjas 溥儀; lihtsustatud hiina kirjas 溥仪; pinyin'is Pǔyí; 7. veebruar 1906 – 17. oktoober 1967) oli Hiina viimane keiser 1908–1912 ja 1917 ning Mandžukuo president 1932–1934 ja keiser (Kangde (康德) ajastu) 1934–1945. Ametlikult valitses ta ainult Keelatud Linnas 1912–1924.
Ta sai keisriks pärast oma vanaonu poja, keiser Guangxu surma. Guangxu oli püüdnud läbi viia reforme. Teda vastustas aga riigi kauaaegne tegelik valitseja, keisrinna Cixi, kes ilmselt laskis Guangxu mõrvata. Kuid Cixi suri vaid kuu aega hiljem, detsembris 1908, nimetades enne oma surma keisriks kaheaastase Puyi.
1912. aasta Hiina revolutsioon kukutas keisri ametlikult võimult, ent talle jäeti võim Keelatud Linnas. Seal hoiti teda sisuliselt vangistuses kuni 1924. aastani, mil ta sealt välja aeti ning talt keisritiitel ära võeti. Aastal 1917 taastas kindral Zhang Xun nädalaks formaalselt Puyi võimu, kuid reaalselt valitseda keiser ei saanud.
1924–1932 elas Puyi eraelu Henry Pu Yi nime all (seda nime oli talle soovitanud tema õpetaja Reginald Johnston). Ta nautis Jaapani saatkonna poolt võimaldatud läänelikku pleiboi-elu, kuid langes nende salaluure võrku.
Aastal 1932 tegid jaapanlased temast oma marionettriigi Mandžukuo valitseja, alates 1934. aastast keisri. Puyi arvates oli see õiglane, sest ta oli rahvuselt mandžu (Qingi dünastiast) ning Hiina Vabariik oli ta hüljanud. Ent ka Mandžukuod ei saanud ta reaalselt valitseda, ta oli pelgalt Jaapani ametnike käsutäitja.
Kui Jaapan 1945 sõja kaotas, langes Puyi nõukogude vägede kätte vangi ning 1950 andsid nood ta Hiina kommunistlikele võimudele välja. Ta mõisteti vangi kui sõjakurjategija ning vabanes sealt 10 aastat hiljem. Elu lõpul töötas ta aednikuna. Ta suri vähki.
1995. aastal saadi Hiina valitsuselt luba matta Hiina viimane keiser oma eelkäijate kõrvale Pekingi lähedale.
Bernardo Bertolucci on teinud Puyi elust mängufilmi "Viimane keiser" (1987).