Rakvere Pauluse kirik
Rakvere Pauluse kirik on endine kirik Rakvere linnas.
Eellugu
[muuda | muuda lähteteksti]Uue kiriku ehitamise vajaduse Rakvere linnas lõi Rakvere Pauluse koguduse tekkimine 1931. aastal.
Pauluse kogudusel oma kirikut ei olnud, Rakvere Kolmainu kirikut kasutada ei saanud, kuivõrd omanik Rakvere Kolmainu koguduse väite järgi hoone oli niigi ülekoormatud ja seda kasutas ka Rakvere Saksa kogudus. Samuti oli keeldumise põhjus see, et Pauluse kogudus ei kuulunud Üldkirikusse. Jumalateenistused toimusid Rakvere Vabatahtliku Tuletõrjeühingu saalis ning endises Käsitööliste Seltsi saalis.[1]
Kiriku ehitamine
[muuda | muuda lähteteksti]Pauluse kogudus ostis 26. mail 1933 kaks kinnistut Vabadusplatsi ääres (tänapäevase aadressiga Võimla 1). Kirikuhoone projekteerimine anti üle arhitekt Alar Kotlile, kes tegi 1935. aastal esimesed joonised. Lõplik projekt kinnitati Rakvere linnas 25. mail 1936 ja Teedeministeeriumis 4. juunil 1936. Kirik oli kavandatud kahe põhjatorniga, mille üleminek tornist nõelkiivritele oli järsk. Üldse on tornide ja kiivrite lahendusi teada umbes viis varianti. Ka ühe torniga varianti esines, kuid nendest pole peale algvisandite rohkem midagi teada. Projekti järgi oli hoone krohvitud heledaks ning liigendatud ainult avade raamistusega. Peafassaad oli liigendatud kolme suure petikorva ja keskmises orvas paikneva kujuga.[2]
Koguduse nõukogu andis 24. mail 1937. aastal kiriku alusmüüride ehitamise ehitusmeister Leonhard Köbasele, kiriku nurgakivi paneku toimetas piiskop Hugo Bernhard Rahamägi 3. juulil 1937. Sama aasta sügisel said alusmüürid valmis ning töö jäi rahapuudusel seisma.
Kiriku ehitustööd jätkusid 1939. aastal, ehitamine anti uuesti ettevõtja Köbasele. Sama aasta sügisel viidi paekivist, mörttelliskividest ja raudbetoonist ehitatud kirik katuse alla. 1940. aastal jätkusid sisetööd. Kiriku pühitses piiskop Johann Kõpp 16. juunil 1940.[3]
Kirikuhoone ei saanud ajaloosündmuste keerises ja rahanappuses lõplikult valmis. Ehitamata jäid tornikiivrid ning kantseleitiib väljaku äärde. Mart Kalmu järgi olid tornikiivrid projekti algvariandis jässakalt tömbid, lõplikus aga sihvakalt kõrged.[4] Tegelikult esines projektides nii tömpe kui ka sihvakaid kiivrivariante ning päris täpselt polegi teada, milline oli lõplik ehitada kavatsetud variant.[2]
Arhitektuur
[muuda | muuda lähteteksti]Rakvere Pauluse kiriku juures esineb nii ekspressionistlikke kui ka funktsionalistlikke jooni. Ekspressionismile on iseloomulikud kolm nelinurkse portaali kohal kõrguvat ümarkaarset nišši ning ülestikku asetsevad madalad aknad võimsate tornide ülaosas. Funktsionalistlikud on kiriku kaarakanad,[5] samuti meenutavad sümmeetrilisusest hoolimata seda suunda pikihoone lamekatus, avade paigutus ja fassaadid.[4] Krohvimata paekivifassaadi tõttu pääseb enam mõjule saksapärane ekspressionism. Funktsionalistlikud elemendid tulnuks paremini esile, kui hoone oleks algse kava kohaselt krohvitud.[5]
Tornidele kavandatud teravate kiivrite eeskujuks oli gooti telkkiiver.[5] Interjööris on tähelepanuväärsed külgseinte ääres paiknevad ümarkaaravadega põikseinad, mille tagune ruumiosa meenutab külglööve. Mart Kalm peab arhitekt Kotli võimalikuks eeskujuks Dominikus Böhmi projekteeritud Püha Josefi kirikut Zabrzes (1934).[4]
Teise maailmasõja järel
[muuda | muuda lähteteksti]Teises maailmasõjas kirik kannatada ei saanud. 1942–1943 valmistasid vennad Rudolf ja Harry Kriisa kogudusele kümne registriga oreli.[6]
Rakvere Pauluse kogudus kasutas kirikut 11 aastat. 30. juulil 1951 otsustas koguduse täiskogu lõpetada kiriku kasutamise seoses koguduse liitmisega Rakvere Kolmainu kogudusega; orel, altar ja kantsel läksid Lüganuse koguduse valdusse.
Kasutamata jäänud kiriku andis Rakvere Linna RSN Täitevkomitee 1951. aastal VSÜ Kalevile, kes ehitas sellest omale võimla.[7] Vahelagi rõdu kõrgusel ehitati aastatel 1958–1959.[4]
Taasiseseisvumise järel läks hoone Kolmainu koguduse omandisse, oli kasutuses võimlana.[8]
Rakvere linnal on plaanis teha kirikuhoonest mitmeotstarbeline kontserdimaja, mis koos lisahoonega moodustaks Arvo Pärdi nimelise muusikamaja.[9] Ümberehitus algas 2023. aasta lõpus.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Varik 1979, lk 43
- ↑ 2,0 2,1 Robert Treufeldt. "Ajalooline ülevaade". // Rakvere Võimla tn. 1. Rakvere Pauluse kirik. Konserveerimine, remont, ennistamine ja ehitamine. Muinsuskaitse eritingimused. Tallinn 2008. Muinsuskaitseameti arhiiv, A-8484. Eesti Rahvusarhiiv, RA ERA 5025.2.9451. Leht 6–7
- ↑ "Rakveres valmis uus kirik. Pauluse kiriku pühitsemist toimetab piiskop dr. J. Kõpp". Päevaleht nr 158, 15. juuni 1940. Lk 5
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 Kalm 1997
- ↑ 5,0 5,1 5,2 Egle Tamm (21.12.2001). "Moodsad kirikud. Eesti 1920.–30. aastate sakraalarhitektuur". Sirp.
- ↑ Varik 1979, lk 47
- ↑ Varik 1979, lk 49
- ↑ EELK Rakvere kogudus sai loa müüa Pauluse kiriku hoone. www.err.ee, 3. august 2016
- ↑ "Rakveres sai allkirjad Arvo Pärdi muusikamaja projekteerimisleping". ERR, 9. september 2018
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Jaan Varik. Sündmusi Rakvere Kolmainu koguduse elust 1917. aasta oktoobrist kuni 1936. aasta oktoobrini. Rakvere 1979
- Jaan Varik. Rakvere kiriku hoone ja inventar ning varem kirikule kuulunud objektid. Rakvere 1981
- Mart Kalm. "Pauluse kirik Võimla t. 1". // Eesti arhitektuur 3. Harjumaa, Järvamaa, Raplamaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa. Üldtoimetaja Villem Raam. Valgus. Tallinn 1997. Lk 126
- Robert Treufeldt. "Ajalooline ülevaade". // Rakvere Võimla tn. 1. Rakvere Pauluse kirik. Konserveerimine, remont, ennistamine ja ehitamine. Muinsuskaitse eritingimused. Tallinn 2008. Muinsuskaitseameti arhiiv, A-8484. Eesti Rahvusarhiiv, RA ERA 5025.2.9451
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]