Rakvere Õpetajate Seminar
| Rakvere Õpetajate Seminar | |
|---|---|
 | |
| Asutatud | 1912 |
| Kooli tüüp | ametikool |
| Linn | Rakvere |
| Maakond | Rakvere kreis, Viru maakond |
| Aadress | Piiri tänav 8, Rakvere |
Rakvere Õpetajate Seminar oli Rakveres aastatel 1912–1957 töötanud õppeasutus.[1]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Seminar asutati oktoobris 1912 Venemaa keisririigi Riia õpperingkonna rahvakoolide inspektor Aleksander Orlovski juhtimisel. Esialgu, enne seminari hoone ehitamist, tegutseti Rakveres aadressil Tartu tänav 21[2] asunud kahekorruselises puumajas ühe klassiga (30 õpilasega). 1913. aastal loodi selle õppeasutuse juurde juba kaheklassiline harjutuskool.[3]
1913. aasta sügisel alustati koolimaja ehitustöid. 22. mail 1914 toimus pidulik nurgakivipanek, sama aasta augustiks olid peahoone välistööd valmis ja asuti kõrvalhoonete ehitamisele. Õpetajaid ettevalmistav kinnist tüüpi õppeasutus pidi kavakohaselt olema avatud ka tulijaile Sise-Venemaa kaugematest kubermangudest; vastu võeti ainult meesõpilasi, kes õppisid kroonu kulul, said korraliku vormiriietuse, tasuta korteri internaadis, toidu ja kõik õppevahendid. Tasuks selle eest pidid nad neli aastat teenima õpetajana samas õpperingkonnas, kus asus seminar.[2] Seminarihoone ehitus valmis lõplikult 1915. aasta sügiseks, olles esimene maja Rakveres, mis sai elektrivalgustuse. Kolmekorruselise koolimaja linna poolt vaadatuna parempoolne korpus ehitati õpetajate elumajaks, maja keldrikorrusel olid saun ja pesukoda. Peahoonest vasakpoolse korpuse alumine korrus oli tervenisti ette nähtud direktori korteriks, teine korrus ambulantsiks ja muudeks abiruumideks. Keskmise korpuse, peahoone alumisel korrusel paiknesid kooli juhtkonna ruumid, köök, söökla ja võimla, teisel korrusel väike saal vahetundide tarbeks ja kolmandal magamistuba õpilastele. Kõikidel korrustel olid ka klassid. Peahoone ette rajati munakivisillutisega ringtee ja sõidutee Piiri tänavani ning nende äärde jalgteed. 22. septembril 1916 toimus kooli pidulik sisseõnnistamine.[3] 1918. aasta alguseni oli õppekeel vene keel, õppureid 120. Õppetöö kestis neli aastat.[1] Kooli juhatajana tegutses Riia õpperingkonna rahvakoolide inspektor Aleksander Orlovski.
Kool sai töötada veidi üle kahe aasta, pärast 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni võeti Orlovski direktori kohalt maha ja hoone läks sõjaväele. Tsaariaegse õppekava järgi jõudis Rakvere seminar anda ainult kolm lendu (68 lõpetajat).[2] Seminari viimase kursuse lõpetajad jätkasid õppetööd direktori korteris. Veebruaris 1918 võtsid kooli üle Saksa okupatsiooniväed. Novembris 1918 Saksa väed lahkusid ja kuni 1919. aasta suveni jäi maja iseseisva Eesti Vabariigi sõjaväe kätte. 11. juunil 1919 määrati Rakvere Õpetajate Seminari direktoriks Voldemar Raam. Tema ülesandeks sai koolihoonete tagasisaamine sõjaväelt ja õpetajate majas asuvalt nakkushaiglalt. Juulis lahkusid sõjaväeosad ja ka haigla ning koolimaja kordaseadmiseni toimus õppetöö Pikal tänaval Viru Maakonna Reaalgümnaasiumi ruumides. Jaanuaris 1920 lõhkesid peahoones proovikütmisel radiaatorid ja seminar oli sunnitud kolima Malla mõisasse.[3] Tagasi koolihoonesse koliti 1920. aasta suvel. Aastatel 1919–1932 oli kool 6-klassiline.
1932. aastal hakkas õpetajate seminaride sulgemine. Sama saatus ootas ka Rakvere seminari. Maju nõudis endale kaitseministeerium 1. diviisi staabi, Intendantuuri ja Viru-Järva Kaitseringkonna staabi paigutamiseks. Sõjaväe kätte läinud koolimaja kohendati ametiruumideks, kõrvalhoonetesse majutati ohvitserid. Staadioni kasutati riviõppusteks ja sportimiseks, majade taha ehitati lasketiir. Direktori korterisse seadis end sisse 1. Diviisi ülem kindralmajor Aleksander Tõnisson. Eesti sõjaväe kätte jäi seminar kuni Nõukogude okupatsiooni alguseni 1940. aasta suvel.[3]
Teise maailmasõja järel olid koolihooned esialgu Nõukogude sõjaväe valduses. 1945. aastal taasavatud õpetajate seminar alustas tööd Rakvere I Keskkooli ruumides, taotledes samal ajal sõjaväelt endisi hooneid tagasi. 1947 andis sõjavägi põhjalikku remonti vajavad hooned üle. Direktoriks oli Jaan Kurn, kelle eestvõtmisel taastati õppe-katseaed, staadioni kõrvale rajati puuviljaaed. Aastatel 1945–1950 oli seminar neljaklassiline ja õppetöö toimus eesti keeles.[1] Lisaks algkooliõpetajate ettevalmistamisele hakati koolitama vanempioneerijuhte.[3]
Rakvere Pedagoogiline Kool
[muuda | muuda lähteteksti]Rakvere Pedagoogiline Kool tegutses aastatel 1947—1957, 1949. aastal sai direktoriks Jüri Kipper, 1950. aastal nimetati pedagoogiliseks kooliks. 1954. aastal ehitati peahoone lõunatiivale juurde stiililt sarnane kolmekorruseline osa, millega saadi ruumi juurde köögile, sööklale, einelauale ja klassidele. 1953. aastal nimetati kool Fr. R. Kreutzwaldi nimeliseks.[3] Kreutzwaldi nimeline Pedagoogiline kool lõpetas oma tegevuse 1957. aastal.
Rakvere Internaatkool
[muuda | muuda lähteteksti]Endine Rakvere Õpetajate Seminari hoone läks Rakvere Internaatkooli kasutusse (1956–1979)[4] ning aastatel 1957–1974 oli Rakvere Internaatkooli direktor Ants Sillar (1917–1974)[5]
Praegu tegutseb hoonetes Rakvere Ametikool.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 EE 12. köide, 2003: 468.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Seminari ajaloost, Punane Täht : EKP Rakvere Rajoonikomitee ja Rakvere Rajooni RSN häälekandja, nr. 49, 23 aprill 1960, lk 3-4
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 Rakvere Ametikooli koduleht https://www.rak.ee/kooli-ajalugu/
- ↑ Jaan Anveldi nimeline Tallinna I Internaatkool, 1957-1968, Tallinn 2015
- ↑ Rakvere Ametikooli ajalugu
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Rakvere Õpetajate Seminar Eesti entsüklopeedia veebiversioonis
- Kodulugu: Õpetajate seminar oli karm kool. Virumaa Teataja, 13. detsember 2011
- Rakvere Õpetajate Seminar, www.monument.ee
- Rakvere õpetajate seminar aegade tuules, virumaateataja.postimees.ee, 12. juuni 2007