Riikliku Propaganda Talitus

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Riikliku Propaganda Talitus oli riiklik teavitustöö ja propaganda keskasutus, mis tegutses Eestis aastatel 1935–1940. Propagandatalitus tegutses Tallinnas, Toompea lossis.

Talituse ülesandeks oli teadete andmine Vabariigi Valitsuse ja ta asutiste tegevuse ja kavatsuste kohta, riikliku ja rahvusliku selgitustöö korraldamine ning avaliku elu aktiviseerimine seltskondlikule isetegevusele ja sotsiaalsele ühistööle; igasuguste üldrahvuslike ürituste algatamine; seltskondlikkude jõudude killustamise tõkestamine; noorsoo liikumise ühtlustamine ja selle keskuse loomise korraldamine; Eesti riikliku ja rahvusliku elu saavutistega tutvustamine.

Talitus allus peaministrile ja seda juhtis propagandajuht, kes võttis sõnaõigusega osa Vabariigi Valitsuse koosolekuist. 24. jaanuaril 1939 nimetas Vabariigi President talituse juhataja Ants Oidermaa ministriks.

Talitusel oli poliitiline, informatsiooni-, kultuuri- (ühendati hiljem üldosakonnaga) ja üldosakond ning kantselei. Peaministri otsusega 16. maist 1938 nimetati talituse osakonnad aladeks, mille järel talitus koosnes: talituse juhataja ja kantselei, poliitiline ala, üldala ja informatsiooni osakond.

Peaministri käskkirjaga nr. 6 – 5. oktoobrist 1935 nimetas peaministri asetäitja Kaarel Eenpalu:

• Talituse juhataja Hans Oidermaa ühtlasi poliitilise osakonna juhatajaks
• Olev Piirsalu Poliitilise osakonna sekretäriks
• Juhan Kaarlimäe Informatsiooni osakonna juhatajaks, ühtlasi talituse juhataja asetäitjaks. 1937–1940 oli osakonna juhataja Ilmar Raudma
• Voldemar Kochi informatsiooni juhatajaks
• Arnold Taioste toimetajaks
• Hugo Kukke Kultuurosakonna juhataja kohustetäitjaks
• Henrik Visnapuu nõunikuks
• Artur Adsoni filmiinspektoriks
• Erika Viirsalu sekretäriks
• Samuel Sommeri piirimaade sekretäriks
• Adam Randalu kaastööliseks
• Rudolf Parise kaastööliseks
• Edgar Kigaste üldosakonna juhatajaks
• Lii Ojamaa kantseleijuhatajaks
• Alide Kettalu kiir- ja masinakirjutajaks
• Minda Künstleri kiir- ja masinakirjutajaks
• Alide Koppeli kiir- ja masinakirjutajaks
• Linda Kolki kiir- ja masinakirjutajaks
• Marta Schaeferi kiir- ja masinakirjutajaks
• Mart Merila kaastööliseks, käskjalaks-paljundajaks

Talitus asutati 18. septembril 1935 dekreedina antud ja 20. septembril 1935 jõustunud seadusega^[1] senise Valitsuse Informatsiooni ja Propaganda Talituse asemele^[2].

Talituse kaasabil toimus Vabariigi aastapäeva pidustuste iga-aastane ülemaaline korraldamine, mille puhul avaldati ülevaateteoseid.

Talitus korraldas 1935. aastal raamatuaasta, mille likvideerimise järel asutati sihtasutis Eesti Raamatufond.

Alates 1935. aastast korraldas talitus iga-aastast üleriikliku emadepäeva pühitsemist, milleks asutati 1936. aastal Emadepäeva Peakomitee.

1935. aastal korraldas talitus Rahvakultuuri ja Rahvahariduse Nõukogu poolt väljakuulutatud hümnitaoliste rahva ühis- ja pidulaulude võistluse tähtpäevaga 20. aprillil 1936, mil saabus 414 viisi, mis vastasid võistlustingimustele.

1936. aastal korraldas talitus ülevaate- ja mängufilmikavandite võistluse Eesti Vabariigi 20. aastapäeva tähistamiseks, millele saabus 68 filmikavandit.

Riigivanema poolt kinnitatud rahvakunsti elustamise aktsiooni kava alusel propageeris talitus rahvarõivast ja rahvatantsu, rahvakunsti harrastamise õigele alusele juhtimiseks vastavate väljaannete kaudu ja rahvakunsti elustamise propagandat.1936. aastal läks see üle Haridusministeeriumi kompetentsi. 1937. aastal asutati Rahvarõiva Komitee.

1936. aastal valmistati talituse ainelisel toetusel 30 heliplaati rahvalauludest ja rahvamuusikast.

Talitus osales kodukaunistamise aktsioonis. „Kuna maa välimuse korrastamine, kodukaunistamine puude ja põõsastega ning uute metsatukkade istutamine ning maanteede palistamine puudega on võimeline teatava aja jooksul õilistama meie maad ning maastikku, ühtlasi on aga omane tekitama rahva hinges psühholoogilist murrangut loodusearmastuse ja loodusekaitsmise suunas, siis valmistas Riikliku Propaganda Talitus kodukaunistamise hoogtöö koordineerimise kava, mille alusel peeti kõigi asjaomaste asutiste ja organisatsioonide esindajate nõupidamine Peaministri asetäitja K. Eenpalu juures. Lõpliku kava kinnitas Riigivanem K. Päts^[3].“ 1936. aastal asutati Kodukaunistamise Hoogtöö Peakomitee, mille tegelik asjaajamine ja aktsiooni populariseerimine pandi Riikliku Propaganda Talituse peale. Peakomitee likvideeriti 10. juunil, mil kodukaunistamise hoogtöö juhtimine pandi Loodushoiu ja Turismi-instituudile. Kodukaunistamise hoogtöö seadis oma sihiks: kodude ja nende ümbruse välisilme tõstmise ja arendamise, avalikkude paikade ja hoonete välisilme korrastamise ja kaunistamise, puiesteede ja parkide rajamise, mälestusmonumentide ümbruse ja mälestuspaikade kaunistamise, kirikute ümbruse ja kalmistute korrastamise ja kaunistamise ning kaasaaitamise Eesti lipu aktsiooni teostamisele. 1938. aastal jagati preemiatena 3800 majapidamise vahel 110 000 kg värvimulda.

Nimede eestistamist teostas talitus Nimede Eestistamise Liidu kaudu. 1. aprillil 1939 oli sooviavalduse oma võõrapärase perekonnanime eestistamiseks esitanud enam kui 195 000 isikut, neist maal 135 000 ja linnades 65 000. Võõrapärase perekonnanimega eestlasi oli jäänud 130 000, neist üle 60-aastasi 100 000. Eesnime eestistamiseks esitas kuni 1. aprillini 1939 taotluse 25 000 isikut. Lisaks senisele tegevusele võttis Nimede eestistamise Liit uueks ülesandeks kinnistusüksuste nimede eestistamise hoogtöö.

Rahvuslipu levitamise alal oli 1. märtsil 1936 Eestis rahvuslippudega varustatud 51 511 hoonet (33%). 1939. aasta iseseisvuspäeval lehvis üksnes maal enam kui 150 000 lippu.

23., 24. ja 25. veebruaril 1936 toimunud põhiseaduse muutmise rahvahääletuse eel korraldati talituse kaastegevusel üleriiklikke kokkutulekuid ja nõupidamisi omavalitsuse-, põllumajanduse- ja metsandustegelastele, kus esinesid kõnedega riigivanem Konstantin Päts, Kaitsevägede Ülemjuhataja Johan Laidoner, Peaministri asetäitja Kaarel Eenpalu ja teised Vabariigi Valitsuse liikmed.

1938. aastal pandi talituse peale Vabadussõja Üleriikliku Monumendi Püstitamise Peakomitee asjaajamine.

27. kuni 30. septembrini 1938 korraldas talitus eesti kirjanikele ringsõidu Põhja-Eestis nende tutvustamiseks Eesti suurtööstusega.

1938. aastal asus talitus eeltööde tegemisele kodusisustuse aktsiooni teostamiseks eesti algupärase mööblitoodangu, dekoratiivse tekstiilkäsitöö, keraamika, klaasitöö ja nahalõike- ning voolimistöö elustamiseks ning saavutiste populariseerimiseks kodude sisustamisel.

6. mail 1940 asendati Riikliku Propaganda Talitus Informatsiooni Keskusega.

• Laura Vaan "Propagandatalitus Eesti Vabariigis autoritaarsel ajajärgul" Magistritöö, juhendaja Ago Pajur. Tartu Ülikool, 2005