Rudolf Johannes Paris

Rudolf Paris
Sünninimi Rudolf Johannes Paris
Sündinud 24. september 1896
Pangodi vald, Tartumaa
Surnud 21. november 1973
Freudenstadt (Schwarzwald), Saksamaa
Rahvus eestlane
Haridus Kõrgem Kunstikool Pallas
Tegevusala graafik

Rudolf Johannes Paris (12. september (vkj) / 24. september 1896 Pangodi vald, Tartumaa21. november 1973 Freudenstadt (Schwarzwald), Lääne-Saksamaa) oli Eesti kunstiajaloolane, -kriitik ja graafik.[1]

Rudolf Johannes Paris oli talupidaja poeg.[1]

Ta lõpetas 1918. aastal Tartu Kommertskooli ning õppis aastatel 1916–1919 Tartus Konrad Mäe ateljees maalimist, 1919–1922 Kõrgemas Kunstikoolis Pallas maalimist ja graafikat. 1922–1925 jätkas õpinguid välismaal, peamiselt Weimaris Bauhausis, kus lõpetas seinamaali osakonna. Omandas hariduse kunstiajaloo alal, õppides 1919–1921, 1927–1931 Tartu Ülikoolis ja 1931 ka Helsingi Ülikoolis.

Kuulus 1919 Lõuna-Eesti kunstikaitsetoimkonda. Oli 1920–1922 Postimehe kunsti- ja karikatuuriosakonna juhataja, 1925–1929 Pallase maali- ja analüütilise joonistamise õppejõud, 1932–1934 "Eesti entsüklopeedia" kunstiosakonna toimetaja ja kaasautor, 1935–1940 Riikliku Propaganda Talituse nõunik, ühtlasi 1938–1939 ajakirja Varamu kunstiosakonna toimetaja.

Läks 1941. aastal järelümberasumise käigus Saksamaale. Elas Freudenstadtis, kus tegutses kunstniku (loonud joonistusi, akvarelle, karikatuure, raamatuillustratsioone) ja kunstikriitikuna. Pidas sidet eesti kunstnikega Rootsis, tegi kaastööd ajakirjadele Tulimuld ja Mana.[1]

Teadustöö

[muuda | muuda lähteteksti]

Uurinud baltisaksa ja eesti kunsti ajalugu 19.–20. sajandil, avaldanud monograafilisi käsitlusi eesti kunstnikest, ülevaateid rahvusliku kunsti arengust ja ainestikust, loonud kunstiterminoloogia leksikoni.[1]

Umbes 20 teaduspublikatsiooni.[1]

  • Konrad Mägi. Tartu 1932
  • Talumööbel. Tartu 1933
  • Rahvuslik ainestik eesti 19. sajandi maalikunstis. // EÜS-i album X. Tartu 1934
  • Kunstiühing "Pallas" (kaasautor). Tartu 1934
  • Uuem eesti kunst. Äärjooni eesti maali- ja raidkunsti arengust XIX ja XX sajandil. Tartu 1935
    • täiendatud prantsuskeelne väljaanne: "L'art estonien: peinture, sculpture, arts appliqués". Tartu 1935
  • Voldemar Mellik. // Varamu (1938) 2
  • Ado Vabbe. // Varamu (1939) 6
  • Eduard Viiralt 1898–1954. Stockholm 1964
  • Kunsti leksikon. Stockholm 1986 (trükki toim. Eevi End)

Tema vennad olid keemiaprofessor August Paris, rohuteadlane ja Tartu Ülikooli apteegi juhataja Hermann Paris ja õigusteadlane Eduard Paris. Õde Julie töötas hambaarstina.[2]

Vend Augusti tütar oli kunstiajaloolane Olga Berendsen.

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
  2. Maa Hääl, nr 79, 9. juuli 1934.
  • Paris, R. Mana kunstiankeet. // Mana (1960) 2/3
  • Välis-Eesti kunstnikke. Rooma-Toronto, 1980, 137–138
  • Tartu Ülikooli ajalugu III, 100
  • ETVpK, 88
  • AAUT II, 7
  • Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn, 1996, 371–372
  • EE 14, 358–359

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.