Roman Baskin
Roman Baskin (25. detsember 1954 – 13. september 2018 Tallinn) oli Eesti näitleja ja lavastaja.
Ta lõpetas aastal 1973 Tallinna 21. Keskkooli ja aastal 1980 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (9.lend).
1980–1992 töötas teatris Vanalinnastuudio näitlejana/lavastajana. Alates 1992. aastast oli vabakutseline näitleja ja lavastaja.
Euroopa Filmiakadeemia kutsel pidas ta režiiloenguid Berliini Kunstiakadeemias, näitlemisloengud Balti Filmi- ja Meediakoolis ning režiiloengud Eesti Kunstiakadeemias. 2003. aastal asutas projektiteatri Kell Kümme.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Ta oli Eino Baskini ja Ita Everi poeg. Oli abielus Karin Baskiniga. Neil sündisid poeg Alfred ja tütar Mirjam. Alfredil sündis 2017. aastal tütar.
Filmid
[muuda | muuda lähteteksti]- 1957 mängufilm "Juunikuu päevad", Peeter lapsena
- 1975 mängufilm "Briljandid proletariaadi diktatuurile" I–II jagu, filmi rekvisiitor
- 1976 mängufilm "Suvi", filmi vanemadministraator
- 1984 telemängufilm "Kaks paari ja üksindus", restorani peremees
- 1986 mängufilm "Keskea rõõmud", Tõnu klient
- 1988 lühifilm "Vernanda", filmi režissöör
- 1991 mängufilm "Rahu tänav", filmi režissöör
- Eurokassetis 1992: Valiti aasta 6 parema debüütfilmi hulka Euroopas;
- Auhind, Debüüt-92 - kinofestival (Moskva), 1992, Venemaa Avatud Kinoakadeemia auhind;
- Euroopa Filmiakadeemia Felixi auhinna nominent kõrvalosa kategoorias / Väino Laes;
- 1992 Cottbusi filmifestivali parima filmi peapreemia: Roman Baskin
- 1994 teleseriaal "Vabariigi valvur", filmi režissöör
- 1995 teleseriaal "M Klubi", filmi režissöör
- 1997 mängufilm "Minu Leninid", bolševik
- 2003 teleseriaal "Kodu keset linna", filmi režissöör
- 2006 mängufilm "Vana daami visiit", filmi ržissöör ja stsenarist
- 2007 mängufilm "Jan Uuspõld läheb Tartusse", teatrilavastaja
- 2010 teleseriaal "Teise mehe pea", filmi režissöör
- 2010 mängufilm "Taevavõti", Sebastian
- 2011 mängufilm "Kormoranid ehk nahkpükse ei pesta", Santana
- 2011 mängufilm "Kirjad inglile", Hull Kolonel
- 2011 mängufilm "Idioot", Totski
- 2013 mängufilm "Free Range", Susanna isa
- 2016 mängufilm "Perekonnavaled", Paul
- 2017 mängufilm "Minu näoga onu", Raivo
- EFTA nominent parima meesnäitleja kategoorias
- 2018 teleseriaal "Lõks", Fred Raudsepp
- 2019 animafilm "Lotte ja kadunud lohed", Roberto (hääl)[1]
Telefilmid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Tuleb tuttav ette"
- "Paradoks"
- "Tema majesteet Komödiant"
- "Squirrel"
- "Plekkmehed"
- "Viimane suvi"
- 12-osaline seriaal "Vabariigi valvur"
- 100-osaline seriaal "M Klubi"
- "Kormoranid"
Lavastused
[muuda | muuda lähteteksti]- Friedrich Dürrenmatt “Füüsikud”
- John Patrick „Grupipilt”
- Ferenc Molnár “Lilia”
- Tom Stoppard “Rosencrantz ja Guildenstern...”
- Henrik Ibsen “Peer Gynt”
- Molière “Tartuffe”
- Israel Horovitz “Öö-öö”
- Jean-Paul Sartre “Kean”
- Joseph Kesserling “Pihlakavein”
- Bernard Shaw “Südamete murdumise maja”
- Alan Bennett “Õuedaam”
- Federico Fellini “Orkestriproov”
- John Fowles „Eebenipuust torn”
- Alan Ayckbourn „Täiskuu”
- Edward Albee „Kõik aias”
- Ingmar Bergman „Lärmab ja veiderdab”
- Emily Brontë „Vihurimäe”
- John Patrick „Augustikuu teemaja“
- Alan Ayckbourn „Aiapidu“
- Eugene O'Neill „Iha jalakate all“
- Eduard Vilde "Tabamata ime"
- William Somerset Maugham „Ring“
- Bernard Shaw "Mesallianss"
- William Shakespeare "Hamlet"
- August Strindberg "Preili Julie"
Rollid
[muuda | muuda lähteteksti]- Ludovic (Chenot’ „Kes aevastas?”, 1981)
- Tarelkin (Suhhovo-Kobõlini „Toimik”, 1982)
- Kobalava (Tšhaidze „Kolmest kuueni”, 1984)
- Fabrice (Anouilh’ „Tuuleiil”, 1984)
- Masure (Magnier’ „Unerohi”, 1985)
- Cyrano (Rostand’i „Cyrano de Bergerac”, 1986)
- Hlestakov (Gogoli „Revident”, 1987)
- AA (Mrożeki „Emigrandid”, 1988)
- Jago (Shakespeare’i „Othello”, 1994 Rakvere Teatris),
- Professor (Kõivu „Filosoofipäev“, 1994, Draamateatris),
- Richelieu (Dumas’ ja Nüganeni „Kolm musketäri”, 1995 Tallinna Linnateatris)
- Shotover (Shaw' „Südamete murdumise maja” 2003)
- Dirigent (Fellini „Orkestriproov” 2004)
- Norman (Ayckbourni „Täiskuu” 2006)
- Sõdur (Kivastiku „Sõdur” 2007)
- Laudisi (Pirandello „Nagu teile näib...” 2007)
- Teddy (Ayckbourni „Aiapidu”, 2009)
- J. Tarleton (Bernard Shaw "Mesallianss", 2011)
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1987 – Ants Lauteri nimeline auhind
- 2005 – stipendium "Ela ja sära"
- 2017 – Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali elutööpreemia (intelligentne komödiant nii lavastaja kui ka näitlejana, nii laval kui ka ekraanil)
- 2018 – Valgetähe IV klassi teenetemärk[2]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Roman Baskin. Eesti filmi andmebaas.
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Tsitaadid Vikitsitaatides: Roman Baskin |
- Piret Kooli, Roman Baskin: me elame kähkukate ajastul Postimees Arter, 3. september 2015
- Kell Kümme – projektiteater
- Irina Tokareva, Roman Baskin: "Ma ei võrdle ennast Felliniga", Põhjarannik, 19. juuni 2004
- Aarne Mäe, Roman Baskin ja tema orkester, 25. jaanuar 2005
- Helju Keskpalu, Lavastaja Roman Baskin talub oma näitlejakapriise, Valgamaalane, 13. jaanuar 2007
- Roman Baskin: miks me ei oska iseseisvusega midagi peale hakata? ERR, 22. september 2017
- Suri näitleja ja lavastaja Roman Baskin, Postimees, 13. september 2018