Rudolf Avasalu

Rudolf Vladimir Avasalu (aastani 1935 Rudolf Vladimir Avesson; 24. aprill 1915 Borovitši^[küsitav] – 25. veebruar 1949 Haunstetten) oli eesti viiuldaja.

Ta lõpetas aastal 1934 Jakob Westholmi Gümnaasiumi. Ta õppis aastatel 1928–1935 Tallinna Konservatooriumis (Alfred Papmehli klassis). Aastal 1935 astus ta Tartu Ülikooli, õppides lühikest aega tehnikateaduskonnas (ehitusinseneriks), kuid siis läks üle usuteaduskonda, kus õppis aastani 1940 (teaduskonna likvideerimiseni nõukogude võimu poolt). Aastatel 1940–1941 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas. Ta oli EÜS Põhjala liige.

Õpingute ajal töötas ta teatris Vanemuine orkestrandina ja sõja ajal kontsertmeistrina, laga ka viiuliõpetajana Tartu Kõrgemas Muusikakoolis.

Aastal 1944 põgenes ta Saksamaale. Aastast 1945 elas ta Augsburg-Haunstetteni pagulaslaagris, kus esines nii solistina kui ka ansamblites. Koos endise vanemuislase Jüri Mandrega esitas Augsburg-Pfersee Drei Könige teatris täissaalidele mitmeid kavu Eesti kammermuusikast, kusjuures osa töid kõlas esiettekandes (näiteks Jüri Mandre "Vabadus võidab"). Ta andis samas kontserte klaveritrios koos Peeter Paul Lüdigi ja Aleksei Köhleriga. Aastast 1948 esines ta solistina teisteski pagulaslaagrites (viimane kontsert oli 24. veebruaril 1949 Hochfeldis).

Tema õde Elsa Avesson (1911–1986) oli pianist ja muusikapedagoog, vend Lembit Avesson (1925–2008) oli helilooja ja organist.

• Eesti muusika biograafiline leksikon. 1. köide: A–M. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007, lk. 54.