Saksi-Meiningeni hertsogiriik
Saksi-Meiningeni hertsogiriik 1680–1918 | |
Valitsusvorm | monarhia |
---|---|
Pealinn | Meiningen |
Pindala | 2468 km² |
Rahvaarv | 269 000 (1905) |
Saksi-Meiningeni hertsogiriik (saksa Herzogtum Sachsen-Meiningen) oli hertsogiriik Saksamaal 1680–1918, üks ernestiinide hertsogkondadest. Riiki valitses Wettini dünastia ernestiinide haru.
1675. aastal suri Saksi-Gotha-Altenburgi hertsog Ernst I ja tema seitse poega asusid koos hertsogkonda valitsema. 1680. aastal jagasid vennad oma valdused; vanuselt kolmas poeg Bernhard sai Meiningeni linna ja selle juurde kuuluvad alad. Temast sai esimene Saksi-Meiningeni hertsog.
1826. aastal suri Saksi-Gotha-Altenburgi hertsog Friedrich IV ning tema Altenburgi valdused päris Saksi-Hildburghauseni hertsog Friedrich. Friedrichi enda senised valdused liideti aga Saksi-Meiningeniga.
1871. aastast kuulus hertsogiriik Saksa keisririigi koosseisu.
Hertsogkond kaotati 1918. aastal.
Saksi-Meiningeni hertsogid
[muuda | muuda lähteteksti]- 1680–1706 Bernhard I
- 1706–1724 Ernst Ludwig I
- 1724–1729 Ernst Ludwig II
- 1729–1743 Karl Friedrich
- 1743–1746 Friedrich Wilhelm
- 1743–1763 Anton Ulrich
- 1763–1782 Karl Wilhelm
- 1782–1803 Georg I
- 1803–1866 Bernhard II
- 1866–1914 Georg II
- 1914–1918 Bernhard III