Santiago de Compostela

Santiago de Compostela
galeegi	Santiago de Compostela
hispaania	Santiago de Compostela
	Santiago de Compostela lipp Santiago de Compostela vapp
	Pindala: 223 km²
	Elanikke: 98 687 (2023)
	Koordinaadid: 42° 53′ N, 8° 32′ W
	; Santiago de Compostela asukoht Galicias

Santiago de Compostela on linn Hispaanias, Galicia autonoomse piirkonna pealinn.

Santiago de Compostela katedraal on üks olulisemaid palverännusihtpunkte kristlaste jaoks Jeruusalemma ja Rooma kõrval.

Elanike arv on 2023. aasta seisuga 98 687.

Santiago de Compostela vanalinn kuulub 1985. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Kohanimi

Santiago tähendab galeegi keeles püha Jaakobust, kes oli üks Jeesuse apostlitest. Sõna compostela tõlgendatakse erinevalt. Levinud on arvamus, et see tuleneb ladinakeelsest sõnapaarist campus stellae ('täheväli'). Tõenäolisemaks peetakse aga variante, mille järgi sõna compostela tuleneb ladinakeelsest sõnast compositum või vulgaarladina sõnast composita tella ('kalmistu').

Santiago vanalinn kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse

Kliima

Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi valitseb Santiagos niiske mereline kliima (Cfb). Atlandi ookeanilt puhuvad tuuled ja Santiagot ümbritsevad mäed teevad Santiagost ühe sademeterikkama koha Hispaanias. Aastas sajab seal umbes 1545 mm sademeid. Talved on Santiagos mahedad, külmakraade võib esineda vaid perioodil detsembrist veebruarini (ning vaid keskmiselt 8 päeva aastas).^[2]

Rahvastik

2010. aasta seisuga elab Santiago de Compostelas 94 824 inimest, koos eeslinnadega on see arv umbes 150 000. Välismaalased moodustavad Santiago elanikkonnast 4,3%. Peamised esindatud rahvused on brasiillased (11%), portugallased (8%) ja colombialased (7%).

2008. aasta seisuga räägib 21% Santiago elanikkonnast alati galeegi keeles, 15% räägib ainult hispaania ehk kastiilia keeles ning ülejäänud räägivad vaheldumisi galeegi ja hispaania keelt.

Ajalugu

4. sajandil asus Santiago de Compostela piirkonnas Rooma kalmistu^[3], mis läks 5. sajandi alguses germaani hõimu sueebide kätte, kes tulid Galiciasse ja Portugali suure rahvasterände algusperioodil. 6. sajandil liideti see ala Iria Flavia piiskopiriigiga. 585. aastal vallutas Santiago piirkonna ja ka ülejäänud Sueebi kuningriigi alad läänegootide kuningas Liuvigild. 750. aastal liideti Iria piiskopiriik Astuuria kuningriigiga. Astuuria kuninga Alfonso II ajal, umbes 818 või 852^[4] leidis Iria piiskop Theodemar Santiago de Compostela alalt väidetavalt püha Jaakobuse säilmed. Säilmete leiukoha juurde tekkis asula, mida hakkasid külastama palverändurid, ning mis hakkas kandma (vähemalt alates 10. sajandist) nime Compostella.

Santiago omandas poliitilise tähtsuse ning mitu Galicia ja Leóni kuningat krooniti seal asuvas katedraalis. Viimased Galicia ja Leóni kuningriigi valitsejad Fernando II ja Alfonso IX on maetud Santiago de Compostela katedraali hauakambritesse.

10. sajandil sai Santiago de Compostelast üleeuroopaliselt tähtis palverännusihtkoht ^[5] Jeruusalemma ja Rooma järel. Samal sajandil tegid viikingid Galicia piirkondi mitmeid vallutusretki ^[6] ning piiskop Sisenand II, kes hukkus lahingus viikingitega 968. aastal, käskis pühapaiga kaitsmiseks selle ümber kindluse ehitada. ^[7] 997. aastal ründasid Santiagot Lõuna-Hispaanias kanda kinnitanud muslimid. Et rünnakute eest end kaitsta, lasi piiskop Cresconio linna 11. sajandil kindlustada, ehitades selle ümber müüri ja kaitsetornid. Legend püha Jaakobusest aitas kindlustada katoliku kiriku mõjuvõimu Põhja-Hispaanias kristlaste ja moslemite sõdade ajal ning aitas ühtlasi kaasa Santiago de Compostela linna arengule.

Napoleoni sõdade ajal rüüstasid prantslased ka Santiago de Compostela linna ning apostel Jaakobuse säilmete asukoht jäi sajandiks teadmata. Hiljem leiti säilmed ühest katedraali hauakambrist. 19. ja 20. sajandil läbi viidud väljakaevamiste käigus avastati katedraali alt hauasammas (cella memoriae) ning roomlaste ja sueebide ajal kasutusel olnud kalmistu. Hauasammas, mis arvatakse kuuluvat piiskop Priscillianile, tõendab, et see ala oli ammune kristlik pühapaik. ^[8]

Majandus

Santiago majandus sõltub mitmest olulisest haldusjuhtimise organist, mis seal asuvad (näiteks Galicia autonoomne valitsus). Olulist rolli Santiago majanduses mängib ka turism ja Santiago de Compostela Ülikool. Viimasel ajal on tõusnud mitmesuguste tööstuste osatähtsus majanduses, näiteks puidutöötlus (FINSA), autotööstus (UROVESA), telekommunikatsioon ja elektroonika (Blusens ja Televés). Novacaixagaliciale kuuluva panga Banco Gallego peakorter asub samuti Santiago de Compostelas. Santiago de Compostela palverännutee (nn jaakobitee, hispaania keeles Camino de Santiago) toob Santiagosse igal aastal tuhandeid turiste, eriti Pühadel Aastatel (siis kui püha Jaakobuse sünnipäev 25. juulil langeb pühapäevale). Galicia valitsus ehk Xunta de Galicia alustas 1993. aastal laiahaardelist reklaamikampaaniat palverännutee tutvustamiseks ning sellest ajast alates on iga-aastane palverändurite arv püsivalt kasvanud. Viimane püha aasta oli 2010. aastal ning järgmine on 11 aasta pärast (aastal 2021). 2010. aastal läbis palverännutee rohkem kui 272 000 palverändurit.

Santiago de Compostela palverännutee

Legendid

Legendi järgi, mida on mainitud juba 12. sajandi dokumendis "Codex Calixtinus", otsustas püha Jaakobus pärast misjonitööd Galicias naasta pühale maale. Seal piinasid aga juudid ta surnuks. Jaakobuse järgijatel õnnestus tema surnukeha varastada ja panna laevale, mis viis nad tagasi Galiciasse. Püha Jaakobuse säilmed maeti salajasse kohta, kust need avastati alles mitu sajandit hiljem. Nende avastamise järel hakati seda kohta kutsuma Santiago de Compostelaks. Püha Jaakobuse legendi on maininud ka tšehhi rändur Jaroslav Lev Rožmitálist 15. sajandil ^[9] 9. sajandil leidis Jaakobuse säilmed erak Pelagius, kes nägi metsa kohal kummalisi tulesid. Ta teavitas sellest Iria Flavia piiskoppi Theodemari, kes juhindudes taevatähest jõudis Jaakobuse matmispaigani. Legendi järgi tuleb sõna compostela ladina väljendist campus stellae, mis tähendab tähevälja.

Keskajal oli levinud legend, mille järgi püha Jaakobus tuli valge rüütlina appi kristlastele võitluses muslimite vastu. ^[10]

Palveränd

Püha Jaakobuse säilmete leidmise järel kujunes Santiago de Compostela katedraalist oluline kristlik palverännusihtpunkt. Igal aastal rändab Santiagosse rohkem kui 100 000 palverändurit igalt poolt maailmast. Jaakobitee (hispaania keeles Camino de Santiago, inglise keeles Way of St James) on andnud ainest mitme teose ja filmi jaoks (näiteks Paolo Coelho teos "Palverännak: Maagi päevik").

Peamised vaatamisväärsused

Praza do Obradoiro. Seal asub maailmakuulus Santiago de Compostela katedraal, 18. sajandist pärit Raxoi palee (linnavalitsus) ja 15. sajandist pärit Hostal dos Reis Católicos (endine monarhide peatumispaik pärast palverännakut, praegu asub seal luksushotell).
12. sajandist pärit Colexio de Santa María do Sar
16. sajandist pärit San Martín Pinario klooster
16. sajandist pärit Santiago de Compostela Ülikool
Centro Galego de Arte Contemporánea (Galicia Kaasaegse Kunsti Keskus)
San Domingos de Bonavali park ja Alameda park
Galicia kultuuri linn (valmis 2012), arhitekt Peter Eisenman
Museo do Pobo Galego (Galicia rahva muuseum)

Viited

↑ Municipal Register of Spain of 2023
↑ Perioodil 2006 kuni 2010, vaata Meteogalicia.
↑ Fletcher, R.A. (1984). Saint James's catapult: the life and times of Diego Gelmírez of Santiago de Compostela. Oxford [Oxfordshire]: Clarendon Press. Lk 57–59. ISBN 978-0198225812.
↑ Fletcher, R.A. (1984). Saint James's catapult : the life and times of Diego Gelmírez of Santiago de Compostela. Oxford [Oxfordshire]: Clarendon Press. ISBN 978-0198225812.
↑ Fletcher, R.A. (1984). Saint James's catapult : the life and times of Diego Gelmírez of Santiago de Compostela. Oxford [Oxfordshire]: Clarendon Press. Lk 56. ISBN 978-0198225812.
↑ Fletcher, R.A. (1984). Saint James's catapult : the life and times of Diego Gelmírez of Santiago de Compostela. Oxford: Clarendon Press. Lk 23. ISBN 9780198225812.
↑ Morales Romero, Eduardo (1997). Os viquingos en Galicia. Santiago de Compostela: USC. Lk 125. ISBN 84-8121-661-5.
↑ Fletcher, R.A. (1984). Saint James's catapult: the life and times of Diego Gelmírez of Santiago de Compostela. Oxford [Oxfordshire]: Clarendon Press. Lk 59–60. ISBN 978-0198225812.
↑ Garrido Bugarín, Gustavo A. (1994). Aventureiros e curiosos : relatos de viaxeiros estranxeiros por Galicia, séculos XV – XX. Vigo: Ed. Galaxia. Lk 35–37. ISBN 8471549093.
↑ Garrido Bugarín, Gustavo A. (1994). Aventureiros e curiosos : relatos de viaxeiros estranxeiros por Galicia, séculos XV – XX. Vigo: Ed. Galaxia. Lk 40. ISBN 8471549093.

Välislingid

Santiago de Compostela koduleht (galeegi, hispaania, inglise, prantsuse ja saksa keeles)

[1] Municipal Register of Spain of 2023

[0r9PG-2] Perioodil 2006 kuni 2010, vaata Meteogalicia.

[1ezfK-3] Fletcher, R.A. (1984). Saint James's catapult: the life and times of Diego Gelmírez of Santiago de Compostela. Oxford [Oxfordshire]: Clarendon Press. Lk 57–59. ISBN 978-0198225812.

[Ujwoz-4] Fletcher, R.A. (1984). Saint James's catapult : the life and times of Diego Gelmírez of Santiago de Compostela. Oxford [Oxfordshire]: Clarendon Press. ISBN 978-0198225812.

[m6Ux1-5] Fletcher, R.A. (1984). Saint James's catapult : the life and times of Diego Gelmírez of Santiago de Compostela. Oxford [Oxfordshire]: Clarendon Press. Lk 56. ISBN 978-0198225812.

[K2TnG-6] Fletcher, R.A. (1984). Saint James's catapult : the life and times of Diego Gelmírez of Santiago de Compostela. Oxford: Clarendon Press. Lk 23. ISBN 9780198225812.

[S8RpQ-7] Morales Romero, Eduardo (1997). Os viquingos en Galicia. Santiago de Compostela: USC. Lk 125. ISBN 84-8121-661-5.

[dKbfi-8] Fletcher, R.A. (1984). Saint James's catapult: the life and times of Diego Gelmírez of Santiago de Compostela. Oxford [Oxfordshire]: Clarendon Press. Lk 59–60. ISBN 978-0198225812.

[N3rfs-9] Garrido Bugarín, Gustavo A. (1994). Aventureiros e curiosos : relatos de viaxeiros estranxeiros por Galicia, séculos XV – XX. Vigo: Ed. Galaxia. Lk 35–37. ISBN 8471549093.

[wHaXD-10] Garrido Bugarín, Gustavo A. (1994). Aventureiros e curiosos : relatos de viaxeiros estranxeiros por Galicia, séculos XV – XX. Vigo: Ed. Galaxia. Lk 40. ISBN 8471549093.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]