Kaunas

See artikkel räägib Leedu linnast; endise sellenimelise restorani kohta vaata artiklit Atlantis (klubi)

Kaunas
leedu Kaunas
Kaunase lipp Kaunase vapp
Pindala: 157 km² (2017)[1]
Elanikke: 305 120 (1.01.2023)[2]
Koordinaadid: 54° 54′ N, 23° 56′ E

Kaunas (vanas kirjaviisis Kowno-lin) on Leedu suuruselt teine linn, Kaunase rajooni halduskeskus. Baltikumis on Kaunas suuruselt neljas linn. Asub 48 meetri kõrgusel merepinnast Nerise jõe suubumiskohas Nemunasse. Jõele on Kaunase hüdroelektrijaama tarbeks rajatud tamm, mille taga paikneb Kaunase veehoidla.

Linna kõrgeim koht asub Kaunase kindluse IX fordi aladel ja ulatub 100,1 meetrit üle merepinna, sellal kui linna madalamad osad ulatuvad vaid 30 meetrit üle merepinna. Linna läbib Vilniuse ja Kaliningradi vaheline raudtee, raudtee ühendab linna ka Jonavaga. Kaunas jääb kavandatava Rail Baltica trassile.

2022. aastal on Kaunas koos Esch-sur-Alzette'iga Euroopa kultuuripealinnad.

Kaunase asula tekkis tõenäoliselt X sajandil. Sealset asulat mainiti kirjalikes allikates esimest korda aastal 1030. Aastal 1140 mainis asulat Muḩammad al-Idrīsī, kes kasutas selle kohta nimekujusid Qaynu ja Qanys. Ristisõdijate kroonikatesse ilmus asula Marburgi Wigandi kroonikas aastal 1361, saksa kroonikates kandis Kaunas nimesid Kauen, Cawen, Kauwenpille jt. Millalgi XIV sajandil rajati asulasse ka kivist Kaunase linnus.

Linn sai Kaunasest aastal 1408, mil see sai Magdeburgi linnaõigused. Samal aastal rajati sinna ka Hansa Liidu kaubakontor, mis asus Perkūnase majas. XV sajandil olid linna põhilisteks asukateks saksa kaupmehed. Linna pindala oli toona 20 hektarit. Aastal 1473 asutati linna esimene kool,^[3] aastal 1519 aga hospidal.

XVII sajandi alguseks oli linnas ligi 15 000 elanikku. Sel perioodil rajati linna lähedale ka Pažaislise klooster. Seejärel laastasid linna aga sõjad ja katkuepideemia. Kaunas hakkas taas kasvama alles XVIII sajandil, mil valmis Nemunase ja Dnepri jõgikondasid ühendav Ogiński kanal.

Alates kolmandast Poola jagamisest aastal 1795 oli Kaunas Venemaa koosseisus, sellal kui osa tänapäevasest linna territooriumist sai endale Preisimaa kuningriik. Aastal 1812 ületas Napoleoni sõjavägi Kaunase kohal Nemunase ja tungis Venemaale.

Aastal 1842 sai Kaunasest Kovno kubermangu halduskeskus. Aastal 1847 alustati senisest linnast ida poole Naujamiestise linnaosa rajamist. Aastail 1861–1862 valmis Peterburi-Varssavi raudtee ja sellele rajati Vilniusest Königsbergi viiv haru, mis läbis ka Kaunast. Linna vaimueelu arengule oli eriti oluline aasta 1864, mil Varniaist viidi sinna üle Žemaitija piiskopkonna keskus ja vaimulik seminar.

Aastal 1898 rajati linna elektrijaam. Aastal 1889 liideti Kaunasega Žaliakalnis. Aastal 1882 hakati rajama Kaunase kindlust, mis valmis aastaks 1914.

Kaunas oli aastatel 1919–1939 Leedu ajutine pealinn (leedu laikinoji sostinė), kuna Leedu Vabariigil puudus kontroll konstitutsioonijärgse Leedu pealinna Vilniuse üle. Tol perioodil liideti linnaga ka mitmed seda ümbritsenud alevid ja eeslinnad. Aastal 1926 sai linnast Kaunase peapiiskopkonna keskus.

22. ja 23. juunil 1941 vallutasid linna Leedu vabadusvõitlejad, kes tegid koostööd Saksamaaga ja seal võimul olevate natsidega. Sealsed juudid sunniti asuma getosse, mis muudeti hiljem Kaunase koonduslaagriks. Aastal 1946 liideti linnaga Petrašiūnai, Marvelė, Lampėdžiai, 1959 aastal Kleboniškis, 1961 aastal Palemonas. Leedu taasiseseisvumise järel oli linn Kaunase maakonna halduskeskuseks, maakonna likvideerimisel aastal 2010 kujunes see aga omavalitsuse staatusega linnaks.

Linn moodustab eraldiseisva omavalitsusliku haldusüksuse ja jaguneb 11 vallaks (seniūnija).

• Aleksotas
• Centras
• Dainava
• Eiguliai
• Gričiupis
• Panemunė
• Petrašiūnai
• Šančiai
• Šilainiai
• Vilijampolė
• Žaliakalnis

• 88 560 (1897, rahvaloendus)
• 92 440 (1923, rahvaloendus)
• 155 460 (1939)
• 80 000 (1945)
• 216 850 (1959, rahvaloendus)
• 305 600 (1970, rahvaloendus)
• 370 419 (1979, rahvaloendus)
• 419 745 (1989, rahvaloendus)
• 378 650 (2001, rahvaloendus)
• 364 100 (2005)
• 352 300 (2009)
• 321 201 (2011, rahvaloendus)

Kaunase elanikest moodustasid 2001. aastal leedulased 92,9%, venelased 4,4%, ukrainlased 0,5% ja poolakad 0,4%.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Kaunase elanikest leedulasi 93,6%, venelasi 3,8%, poolakaid 0,4%, ukrainlasi 0,4%, valgevenelasi 0,2% ja muudest rahvustest inimesi 1,6%.^[4]

1919. aastal moodustasid elanikest 42% poolakad, 31% juudid ja 16% leedulased.

Kaunases töötab 16 trollibussi- ja 34 bussiliini. Linna lähedal asub Kaunase rahvusvaheline lennujaam, linnas asub Steponas Dariuse ja Stasys Girėnase lennuväli. Kaunas on ka Baltimaade suurim jõesadam, samuti läbib linna Via Baltica, tulevikus ka Rail Baltica.

Kaunases tegutseb 6 kõrgemat õppeasutust, milles õpib ligikaudu 35 000 üliõpilast.

• Vytautas Suure Ülikool
• Kaunase Tehnikaülikool
• Kaunase Meditsiiniülikool
• Aleksandras Stulginskise Ülikool (kuni 2011. aastani Leedu Põllumajanduse Akadeemia)
• Kaunase Kunstiinstituut
• Leedu Spordiülikool

Kaunase Žalgiris on üks Euroopa tugevamaid korvpalliklubisid. Klubi koduhall on Žalgirio Arena. Kaunasest on pärit mitmed kuulsad korvpallurid, nagu Arvydas Sabonis, Šarūnas Marčiulionis, Žydrūnas Ilgauskas ja Šarūnas Jasikevičius.

• FK Kauno Žalgiris
• Linnas asub S. Dariuse ja S. Girėnase staadion.

• Kuradimuuseum
• Leedu loomaaed

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kaunas

• Kaunase linna koduleht