Sassuuni Davith

"Sassuuni Davith" on armeenia rahvuseepos.

Selle lõplik kuju pärineb 9.–10. sajandist, mil toimus armeenlaste võitlus araabia vallutajate vastu. Davithi tegelaskuju on 851. aastal Lääne-Armeenia Sassuuni maakonnas toimunud talupoegade ülestõusu juhi kehastus. Sellele pärimusele lisandusid aastasadade jooksul uued lugulaulud ning ajapikku moodustuski tervik, mis levis praktiliselt kõigis Armeenia maakondades ja murdeis. Tervikuga on liidetud ka mitme tuhande aasta vanuseid armeenia müüte ja eepikat. Aines on paljuski pärit ka rahva tegelikust ajaloost.

Esimesed kirjalikud viited armeenia eeposele on pärit 16. sajandi portugali rändurite Antonio Tenreino ja Maestro Alfonso reisikirjadest. Eepose materjal publitseeriti esmalt 1874. aastal rahvaluulekoguja Garegin Srvandztjani töö tulemusena. Aastatel 1936–1951 anti armenoloog Manuk Abeghjani eestvedamisel välja kaks osa "Sasuuni hulle" kolmes köites, mis sisaldasid kõiki selle ajani tuntud trükitud ja trükkimata eepose variante (kokku rohkem kui 60). Neist 15 põhjal anti 1939. aastal Manuk Abeghjani, Kevork Abovi ja Aram Ghanalanjani poolt välja eepose täielik versioon, mis koosneb 11 000 värsist. Eesti keeles ilmus "Sassuuni Davith" 1975. aastal Boris Kaburi tõlkes.

Eepos koosneb neljast tegevusharust, igas neis räägitakse eri põlvkondade kangelastest. Iga haru jaguneb omakorda kaheks osaks.

Esimene haru – kaksikvendade Sanassari ja Baghdassari tegemised.

1. osa: võitlus Armeenia suure vaenlase Bagdadi Kaliifi vastu. Kaksikvendade sünd kuningatütrest, kes joob vett merest purskuvast allikast. Kaksikud põgenevad Bagdadist ja rajavad Sassuuni kindluse. Klaarivad arved ka Kaliifiga.

2. osa: Sanassari ja Baghdassari naisevõtt. Sanassar võitleb kadeda kaksikvennaga ja läheb Vasklinna kuningatütart kosima. Peab täitma ülesandeid, millest viimase täitmiseks tuleb appi ka Baghdassar. Kaksikud võitlevad lohega ja võidavad selle. Sanassar saab kuningatütre, Baghdassar saab kuningatütre õe endale naiseks. Sanassar saab kolm poega, Baghdassar ei saa ühtegi last.

Teine haru – Sanassari poja Vanem Mheri kangelasteod

1. osa: Mheri lapsepõlve ja noorukiea tegemised. Teeb kangelastegusid. Läheb vabastama talla naiseks lubatud kuningatütart tema vangipõlvest Hlathari valitseja, Valge Deevi juures. Pärast kolmepäevast võitlust alistab Mher Deevi ja abiellub kuningatütrega.

2. osa: Msõri Meligh kutsub Mheri võitlema, kuid kolmepäevases heitluses ei võida kumbki. Neist saavad verevennad. Pärast Melighi surma meelitab tema noor naine Ismil Mher'i lossi, joodab seitsmeaastase viinaga purju ning saab Mherilt poja, kelle nimeks saab Meligh. Seitsme aasta pärast kaineks saades läheb Mher tagasi oma naise juurde, kellega saab poja Davithi. Mher ja ta naine surevad.

Kolmas haru – tegelaseks Mheri järeltulija Davith

1. osa: Vanemateta jäänud Davith saadetakse elama Msõri Ismili ja oma poolvenna Melighi juurde. Meligh vihkab Davithi, teeb sõjakäigu Sassuuni vastu. Davith paneb Melighi pimedasse tuppa luku taha, kust ta oma poolvenna jälle varsti välja laseb. Meligh otsustab lõpuks Davithist lahti saada. Davith lavastab oma surma ja temast saab Sassuunis karjus. Rohusöömine on teinud ta segaseks. Davith saab pärast Dašt Padrialis deevide tapmist ja varanduse rahvale väljajagamist kõikide lemmikuks. Davith saab jagu kõikidest vägedest, mis Meligh Sassuuni vastu saadab ning tapab ka Melighi.

2. osa: Davith kihlub Tšõmškiki Sulthaniga, kuid otsustab siiski Sinise linna kuningatütre Handuthi kasuks. Kosimist takistab aga Bapõ Frenkin, kes kutsub Davithi võitlema. Davith saab Frenkinist ja tolle sõjaväest võitu. Teel Sassuuni poole kohtavad Davith ja Handuth Tšõmškiki Sulthan'i, kes kutsub Davithi võitlema. Davith lubab seitsme päeva pärast minna, kuid unustab. Pärast pulmi läheb Davith seitsmeks aastaks ära. Handuth saadab poja Mheri isa otsima. Nad ei tunne teineteist ära ja hakkavad võitlema. Davith neab Mheri ära. Ise sureb ta aga Tšõmškik Sulthani tütre lastud mürginoole läbi.

Neljas haru – Davithi poja Noorema Mheri teod

1. osa: Noorem Mher teeb Tšõmškik Sulthani linna maatasa kättemaksuks isa surma eest.

2. osa: Noorem Mher võtab endale naiseks Patšiki kuningatütre Goharhanumi. Mher saab jagu mitmest Sassuuni vastu astunud sõjaväest ja teeb muidki kangelastegusid. Kõik inimesed Mheri ümber surid, kuid Mher oli surematu isa needuse tõttu, mis ütles, et ta peab jääma surematuks ja lastetuks. Mher ei saa surra, kuni maailmas valitseb ebaõiglus, mille vastu ta võitleb. Vani-äärse kalju poolekslöömise järel neelab kalju Mheri koos hobusega. Mher jääb sinna ning rahva südamesse jääb lootus, et kord kaob maailmast ebaõiglus.

• "Sassuuni Davith. Armeenia rahvaeepos". Armeenia keelest tõlkinud Boris Kabur. Kommenteerinud Ž. Avetisjan; järelsõna: Ž. Avetisjan ja Boris Kabur; illustreerinud A. Kodžojan; kaaneümbris, kaas, tiitel ja vahetiitlid: Silvia Liiberg. Eesti Raamat, Tallinn 1975, 180 lk.

• Ain Kaalep, "Armeenia eepos eesti keeles" – Kodumaa 15. oktoober 1975; ilmunud ka Ain Kaalepi raamatus "Maavallast ja maailmakirjandusest. Vestlusi. Vaatlusi. Arvustusi. Käsitlusi", Eesti Raamat, Tallinn 1984, lk 61–66.
• H. Leesment, "Armeenia rahvaeepos on jõudnud eesti keelde" – Keel ja Kirjandus 1976, nr 4, lk 244–247.
• "Sassuuni sõgedad: lugusid armeenia muistsetest kangelastest" (mugandus). Keskmisele ja vanemale koolieale. Jutustanud Boris Kabur; redigeerinud ja eessõna: Ain Kaalep; illustreerinud K. Smbatjan. Eesti Raamat, Tallinn 1979, 250 lk.
• Tsovinar Harutjunjan, "Kosmogoonilise ürgohvri kujund armeenia kangelaseeposes "Sasna tsrer" ("Sassuuni sõgedad")". Tõlkinud Mall Hiiemäe – kogumikus "Rahvausund tänapäeval", Eesti TA Eesti Keele Instituut, Tartu 1995, lk 91–97; ISBN 9985851099; loetav ka võrguteavikuna PDF-vormingus; ilmunud ka inglise keeles: "The image of the cosmogonic sacrifice in the armenian heroic epic "Sasna Tser" ("the dare devils of Sasun")" – "Folk belief today", Eesti TA Eesti Keele Instituut, Tartu 1995, lk 118–124; loetav ka võrguteavikuna PDF-failina