Selangori osariik

Selangori osariik
malai keel Selangor Darul Ehsan
Pindala: 8104 km²[1]
Elanikke: 7 341 300[2]
Rahvastikutihedus: 906 in/km²
Osariigi pealinn: Shah Alam
Selangori osariik on punaselt, teised Malaisia osariigid beežilt

Selangor (malaikeelne hääldus [s(ə)laŋo(r)]) on üks Malaisia kolmeteistkümnest osariigist. Osariiki tuntakse ka araabiakeelse nimega Darul Ehsan ehk “Siiruse elupaik”. Osariik asub Malaka poolsaare läänerannikul ja tema naaberosariikideks on Peraki osariik põhjas, Pahangi osariik idas ja Negeri Sembilani osariik lõunas. Selangori osariik ümbritseb Kuala Lumpuri ja Putrajaya liidualasid.[3] Selangor asub ekvatoriaalse vihmametsa loodusvööndis. Osariiki läbib Tennasserimi mäestik ja osariigi kõrgeim punkt on Semangkoki mägi (1830 m).[4] Osariiki läbib Kelangi jõgi, mida ümbritsevasse Kelangi Orgu on koondunud suurem osa osariigi elanikkonnast.[5]

Selangori osariigi riigipealinnaks on Shah Alam ja kuninglikuks pealinnaks Kelang. Suurima rahvaarvuga suurlinnapiirkond on Kajang ja suurima rahvaarvuga linn on Petaling Jaya.[6] Petaling Jaya ja Subang Jaya pälvisid ametliku linnastaatuse vastavalt aastatel 2006 ja 2019.[7] Selangor on koos Sarawaki, Johori ja Pulau Pinangi osariikidega üks neljast osariigist, milles on rohkem kui üks ametliku linnastaatusega asula.[8][9]

Selangori osariigil on Malaisia osariikide seas suurim SKT: aastal 2022 oli see 384 miljardit Malaisia ringgitit (umbes 82 miljardit eurot), mis moodustas 25,6% Malaisia riigi SKT-st.[10] Selangor on kõige arenenum Malaisia osariik, omades head infrastruktuuri, kõrget elatustaset ning riigi madalaimat vaesuse määra.[11][12]

Etümoloogia

[muuda | muuda lähteteksti]

Kuna puudub kindel etümoloogiline seletus selle kohta, kust pärineb Selangori nimi, on tekkinud palju erinevaid teooriaid. On arvatud, et osariigi nimi tuleneb puuliigi, mis malai keeles kannab nime mentangau. Puu kasvab Selangori jõe kaldal ja Kuala Selangori linnas.[13] Teise teooria kohaselt on osariigi nimi tuletatud sõnapaarist Selang Ur, mis tähendab tamiili keeles Salangide küla (ur tähendab linna või küla). Samuti on käidud välja, et nimi Selangor on tuletatud sõnade selang, mis tähendab pussitamist, ja jemur, mis tähendab päikese käes kuivatamist, kombinatsioonist, osutades, et kunagi kasutati asupaika reeturite pussitamiseks ning nende päikese kätte kuivama jätmiseks.[14]

Veel üks levinud uskumus on, et nimi viitab malaikeelsele sõnale langau, mis tähendab suurt kärbest või porilast, kes elab Selangori jõe äärsetes rabades osariigi loodeosas. Kohaliku folkloori kohaselt põgenes üks sõdalane portugallaste vallutuste ajal Melaka linnast ning oma teel põhja puhkas jõeäärses rabas puu all. Seal aga tüütas teda visa kärbes, mistõttu otsustas sõdalane hoopis piirkonda avastama minna. Leidnud endale sobiva asukoha, otsustas mees sinna jäädagi. Sõdalane andis paigale nime „satu (se) langau“ ehk suur porikärbes.[14]

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]
Ajaloolised kuuluvused Periood
Melaka sultanaat 1400–1511
Johori sultanaat 1528–1765
Selangori Sultanaat 1743–tänapäev
Födereerunud Malaia Riigid 1895–1941
Jaapani Impeerium 1941–1945
Malaia Liit 1946–1948
Malaia Föderatsioon 1948–1963
Malaisia 1963–tänapäev
Kelangi kell
Tulang mawa

Vanimad leiud Selangori piirkonnast on poleeritud kivist tööriistad ja savinõud, mis pärinevad vahemikust 2800–2000 aastat eKr.[3] Ürgaja olulisimaks asulaks Selangori piirkonnas võis olla Kelang. Selle ümbrusest on leitud pronksiaegseid kirveid, rauaajast pärinevaid tööriistu tulang mawas ehk ahvikondid ning 2. sajandist eKr pärinev pronksist kell.[15][16][17] Mingi dünastia aegsel Mao Kuni kaardil, mida kasutas Admiral Zheng He oma aastate 1405 ja 1433 vahelistel ekspeditsioonidel, on märgitud kohad Selangori piirkonda Kelangi jõe estuaar ja ehk ka mägismaa.[18] „Malai annaalide” järgi oli Selangori piirkond 15. sajandil Melaka sultanaadi võimu all, samas ei olnud Selangor tollal ühtne haldusala: piirkonnas leidusid eraldiseisvad osariigid nagu Kelang ja Heram.[19]

Kelangi estuaar Mao Kuni kaardil

Pärast Melaka alistumist portugallastele aastal 1511 läks Selangor endise Melaka sultani Mahmud Shahi poja Alauddin Riayat Shah II 1928. aastal loodud Johori sultanaadi kontrolli alla.[20] Johori-Jambi sõja (1666–1679) käigus värbas Johori sultan Ibrahim Shah Sulawesi saare rahva bugide seast palgasõdureid, kes aitasid sõja võita.[21] Osa bugidest jäi ka sõjajärgselt Selangori ja aitas tõrjuda Siaki sultanaadi poolse rünnaku, mille tänutäheks said nad Johori sultanaadis võimukoha. 1723. aastaks oli palju suurem arv bugisid Selangori kolinud.[22] Ka mõned minangid, kes üldiselt asustasid lõunapoolset Negeri Sembilani, olid 17. sajandiks Selangori elama asunud.[23] Minangid toetasid Siaki sultani Raja Kecili rünnakuid bugide vastu, kuid bugidel õnnestus ka need tagasi tõrjuda. Eesmärgiga luua võimukeskus, asutas bugi Raja Salehuddin 1766. aastal päriliku Selangori sultanaadi pealinnaga Kuala Selangoris.[24] Selangor on Malai poolsaarel ainulaadne, olles seal ainus osariik, mille asutajateks on bugid.[25]

Tinakaevandus Selangoris 1970

19. sajandil oli Selangoris piirkonna tinaressursside kaevandamise tagajärjel majandusbuum. Kaevandusi oli eri Selangori piirkondades, seejuures Ampangis, mis tõi kaasa Kuala Lumpuri kasvamise. 1854. aastal andis Selangori sultan kontrolli Kelangi üle Raja Abdullahile, jättes vahele Raja Mahdi, eelmise Kelangi pealiku poja, mis viis Selangori kodusõja ehk Kelangi sõjani (1867–1874). Sõda oli osaliselt ka heitlus tinatootmisest laekuva tulu nimel.[26] Tinakaevandus oli suure arvu hiinlastest rändtöölisi ligi meelitanud ja Selangori pealikega liite sõlminud hiina klannid liitusid samuti sõjaga. Konfliktid hiinlaste ja malailaste vahel Perakis ja Selangoris, mis mõjutasid briti Kagu-Aasia asumaade majandust, ning mured rannikukaubandust mõjutava piraatluse pärast kasvatasid Briti Impeeriumi huvi Malai osariikide vastu.[27]

Sir Frank Swettenham
Födereerunud Malaia Riikide vapp

1874. aastal võttis Selangori sultan Abdul Samad vastu briti residendi, millega sai Selangor osaks süsteemis, mis jättis sultani näiliseks valitsejaks, ent lastes tegelikult Briti Impeeriumil otsuseid langetada. Briti koloniaaladministratsiooni keskuseks oli aastatel 1875–1880 Kelang ja seejärel Kuala Lumpur. Briti Impeeriumi tagatud stabiilsuses sai Selangor taas õitseda. 1896. aastal liitus Selangor resident Frank Swettenhami koordineerimisel Negeri Sembilani, Peraki ja Pahangiga, luues Födereerunud Malaia Riigid; pealinnaks valiti Kuala Lumpur.[28][29]

Kota Darul Ehsani sild
Malaia Föderatsiooni lipp
Mahathir Mohamad aastal 2018

1941. aastal tungis Jaapani Impeerium Malaiasse ja Malaia riigid olid kuni Jaapani alistumiseni 1945. aastal okupeeritud. 1945. aastast 1946. aastani oli Malaia Briti Militaarhalduse all, seejärel loodi Malaia Liit, millega liitus ka Selangor.[3][30] Malaia Liit osutus aga ebapopulaarseks ja 1948 asendati see Malaia Föderatsiooniga. Malaia Föderatsioon iseseisvus aastal 1957 ja võttis 1963. aastal nime Malaisia, kui olemasolevate osariikidega liitusid teised briti kolooniad Sarawak, Põhja-Borneo ja Singapur. Nii Malaisia kui ka Selangori pealinnaks oli Kuala Lumpur, aga 1974. aastal loovutas Selangor linna föderaalvalitsusele, misjärel sai Selangori pealinnaks Shah Alam.[31] Selangori sultan tähistas linna üleandmist, ehitades uue föderaalterritooriumi ja Selangori piirile värava Kota Darul Ehsan, mis ületab osa Föderaalkiirteest Bangsari ja Petaling Jaya vahel.[32]

1990. aastatel otsustas Malaisia peaminister Mahathir Mohamad ehitada riigile uue halduskeskuse, Putrajaya, mille jaoks osteti Selangori osariigilt 45,8 km2 suuruses maad. 2001. aastal andis Selangor linna ametlikult föderaalvalitsusele üle, misjärel piirab osariik kahte liiduala.[33]


Geograafia

[muuda | muuda lähteteksti]

Selangor on 7931 km2 suurune piirkond Malaka poolsaare läänerannikul.[1] Osariiki piiravad põhja poolt Pernami jõgi, idast ja kagust Titiwangsa mäed, lõunast Sepangi jõgi ja läänest Malaka väin. Selangori naaberosariigid on Perak

Kelangi Oru kasvamine

põhjas, Pahang idas ja Negeri Sembilan lõunas ja osariik ümbritseb Kuala Lumpuri ja Putrajaya liidualasid.[3]

Kelangi Org
Vaade Kelangi jõele Abdullah Hukumi sillalt

Selangori osariik on läänes mere ääres võrdlemisi tasane, kuid muutub ida poole minnes järk-järgult mägisemaks. Osariiki läbib kirdest edelasse voolav Kelangi jõgi, mida ümbritsev piirkond, nimega Kelangi Org on väga tihedalt linnastunud ning milles elab üle poole Selangori elanikkonnast. Kelangi Oru kohta öeldakse vahel ka Suur Kuala Lumpur. Kelangi Org on kolmnurkse kujuga: selle keskel on Kuala Lumpur, loodetipus Rawang, kagutipus Semenyih ning edelatipus Kelang ja Port Kelang. Selangoris on umbes 50 indutriaalpiirkonda, millest üle poole asuvad Kelangi Orus.[3]

Oluline suur jõgi Selangoris on Langati jõgi, mille ääres on muuhulgas Kajangi ja Putrajaya linnad.[34]

Floora ja fauna

[muuda | muuda lähteteksti]
Mangroovipark Kuala Selangoris

Selangor asub ekvatoriaalse vihmametsa loodusvööndis ja 2500 km2 ehk umbes 32% osariigi pindalast on metsa all. Metsa alla jäävast piirkonnast moodustavad umbes 830 km2 turbasoomatsad ja 190 km2 mangroovimetsad rannikul.[35][36] Ehkki Selangori vihmane ja soe kliima sobib vihmametsadele, ei soodusta selle savi- ja rauarikkad mullad põllumajandust, kuigi tänapäevased meetodid ja väetised on mullastikukvaliteeti parandanud.[37]

Liphistius batuensis

Selangoris on palju parkmetsi, näiteks Gabai kosk, Taman Rimba Templer, Taman Rimba Ampang, Taman Rimba Komanwel, Sungai Chongkak, Sungai Tua, Sungai Sendat, Sungai Tekala, Kanching, Gunung Nuang ja Bukit Tabur.[38] Selangori metsade eest kannab hoolt osariigi metsanduse ametkond, kuna Malaisia põhiseadus näeb ette, et iga osariik vastutab metsanduse eest oma piiride vahel ise.[39] Selangori metsanduse peakontor asub Sultan Salahuddin Abdul Aziz Shahi ehitises Shah Alamis.[40]

Kuala Selangori mangroovidele omane Anthreptes malacensis

Selangoris on mitu looduskaitseala, mille sekka kuuluvad Sungai Dusun, Bukit Kutu ja Bukit Sungai Puteh Kuala Lumpuri ja Selangori piiril.[41][42][43] Lisaks on osariigil ka ökoturismikeskus, Paya Indahi märgala, mis asub Kuala Langati ringkonnas Dengkili läheduses. See on paiga- ja rändlindude ning introdutseeritud harilike jõehobude ja krokodillide kaitsealaks.[44][45]

Selangorile endeemilisteks liikideks on Batu koobastes elav ämblik Liphistius batuensis, Malai vesimutt (Chimarrogale hantu) ja Selangori lendorav Petaurillus kinlochii.[46][47][48]

Kliima

[muuda | muuda lähteteksti]

Malaisia kliimat dikteerivad mussoonid: tugevad hooaegsed tuuled kirdest (oktoobrist märtsini) ja edelast (aprillist septembrini). Kliima on aastaringi vihmane, aga eriti kirdest tulevate mussoonide ajal. Selangoris on küll vihmane, kuid mussoonide eest kaitsevad seda Sumatra edelas ja Titiwangsa mäed kirdes. Ometi tabavad mõnikord läänerannikut  edelamussoonide ajal Malaka väinal tekkivad tormid ja tugevad hommikused tuuled, mida kutsutakse sumatrateks. Temperatuur kõigub Selangoris vähe, peaaegu aastaringselt jäävad soojakraadid 24°C ja 32°C vahele.[37]

Demograafia

[muuda | muuda lähteteksti]

Selangori osariigis elab 7 341 300 inimest.[viide?]

Selangor on rahvastikurohkeim Malaisia osariik, seal asuv Kelangi Org ehk Kuala Lumpuri linnastu. 2020. aasta rahvaloenduse põhjal elab 95,8% Selangori rahvastikust urbaansetes tingimustes.[49] Selangori rahvastik on väga mitmekesine, peamisteks rahvasteks on malailased, hiinlased ja indialased. Selangori rahvaarv on Kelangi Oru kiire kasvu tõttu 1957. aasta iseseisvumisest saati seitsmekordistunud.

Selangori malai enamusrahva kultuuri mõjutavad ka bugide, minangide, mandailingide, jaavalaste ja banjarite rahvapärimused. Jaavalaste pärimus domineerib läänerannikul, kuivõrd minangide pärimus on olulisem osariigi kirdeosas. Carey saarel elab 3000 mah meri rahva – ühe poolsaare põlisrahva – liiget, kes proovivad säilitada oma keelt ja kultuuri samal ajal modernse eluga kohaneda üritades.[50]

Etniline rühm Rahvaarv
2010[51] 2015[52] 2020[53]
Malailased 2 814 597 51,14% 3 069 100 52,24%
Teised Bumiputrad 62 657 1,14% 77 500 1,32%
Bumiputraid kokku 2 877 254 52,48% 3 146 600 53,56% 3 895 880 55,70%
Hiinlased 1 441 774 27,6% 1 499 400 25,52% 1 756 181 25,11%
Indialased 679 130 12,5% 712 000 12,12% 726 017 10,38%
Teised 42 163 0,80% 41 400 0,72% 52 357 0,75%
Malaisia kodanikud 5 040 321 92,20% 5 399 400 91,92% 6 430 435 91,94%
Mitte Malaisia kodanikud 421 820 6,82% 474 700 8,08% 563 988 8,06%
Total 5 462 141 100% 5 874 100 100% 6 994 423 100%

Religioon

[muuda | muuda lähteteksti]

2020. aasta rahvaloenduse põhjal on 61,1% Selangori rahvastikust muslimid, 21,6% budistid, 10,3% hindud, 4,9% kristlased, 1,2% taoistid või mõne muu hiina religiooni tunnistajad ja 0,7% mittereligioossed.[49] Kõik malailased on muslimid, sest Malaisia Põhiseaduses on malailase definitsioonis muslimiks olemine.[54]

Majandus

[muuda | muuda lähteteksti]

Selangori majandussüsteem on arenev turumajandus, mille põhivaldkondadeks on kaubandus ja põllumajandus. Selangor on Malaisia rikkaim osariik, kui võtta võrdluse aluseks SKT elaniku kohta. 27. augustil 2005 kuulutas Malaisia valitsus Selangori ametlikult esimeseks arenenud Malaisia osariigiks.[55]

Kaubandus ja tööstus

[muuda | muuda lähteteksti]

Kaubandus-, tööstus- ja teenindussektorid annavad märkimisväärse panuse Selangori majandusse. Tööstus moodustas 2016. aastal 35% ja kaubandus 38% osariigi SKT-st.[56] Mitmes tööstuspiirkonnas toodetakse elektroonikakaupu, kemikaale ja sõidukeid, sealhulgas Protoni ja Perodua autosid.[57][58][59] Osariigis pannakse kokku ka imporditud sõidukeid tootjatelt nagu Toyota, Nissan, Volkswagen ja BMW Motors.[60][61][62][63][64][65][66]

Põllumajandus

[muuda | muuda lähteteksti]

Põllumajandus ei mängi Selangori majanduses eriti olulist rolli. See moodustas 2016. aastal 1.4% osariigi SKT-st.[56] Selangor oli üks esimesi koloniaal-Malaisia osariikidest, kuhu 20. sajandi algul kummipuuistandused rajati, ning 1930ndatel oli Malai maailma suurim kautšuki tootja.[67][68] Tänapäeval on Selongi osariigi olulisemad põllumajandusproduktid kookos ja kautšuk, peale nende toodetakse ka ananassi, kohvi, riisi, kakaod ja palmiõli.[69]

Turism

[muuda | muuda lähteteksti]
Sepangi Rahvusvaheline Ringrada

Turismiatraktsioonid Selangori osariigis on i-City Shah Alamis — jaemüügi- ja kaubanduskeskus miljonite LED-lampide ja hoonesisese pargiga[70] —, Malaisia riiklik loomaaed Zoo Negara Ampang Jayas, mis on ühtlasi Malaisia suurim loomaaed üle 4000 loomaga,[71] Sepangi Rahvusvaheline Ringrada Sepangis, mis on Vormel 1 Malaisia Grand Prix’, A1 Grand Prix’ ja Malaisia Mootorratta Grand Prix’ asupaik,[72] Wat Chetawani tempel ja paljude veeatraktsioonidega Sunway laguuni lõbustuspark Bendar Sunways.[73][74]

Negara loomaaed
Batu koopad
Sultan Salahuddin Abdul Aziz Shahi mošee

Veel on üheks populaarseks vaatamisväärsuseks ja ekskursioonide sihtpunktiks hiiglaslikud Batu koopad Ipohi tee ääres Selayangis. Koopad asuvad paekivikaljudes ja avastati juba 1878. aastal maadeuurijate poolt. Koopaid kasutasid II maailmasõja ajal varjupaigana jaapanlaste vastu kommunistidest partisanid. Nüüd asub seal hindu pühamu, kus iga aasta alguses toimuvad Thaipusami pidustused. Turistidele on mitmekümnest paekivikoopast avatud vaid kolm: Katedraalikoobas, mis on oma võimsate kivipurikatega arvatavasti kolmest muljetavaldavaim, Kunstigalerii koobas, mis on kaunistatud värvikirevate hindu jumalakujudega, ja Luuletaja koobas, kus on kiviplaatidele kirja pandud muistse tamili poeedi Thiruvalluvari kaherealised luuletused ehk kural’id. Batu paekivikoopad pakuvad oma ainulaadse taime- ja loomastikuga huvi botaanikutele ja zooloogidele.[74]

Gabai kosk

Osariigi pealinnast Shah Alamist võib leida Shah Alami Galerii ja Selangori Riigiraamatukogu. Pealinn tekkis 1970. aastatel ja on oma suurte majade ja laiade puiesteedega üks Malaisia paremini planeeritud linnu. Ehitistest jääb silma Sultan Salahuddin Abdul Aziz Shahi mošee, mida tuntakse omapärase kupli värvi tõttu ka Sinise mošeena. Mošee planeering meenutab Meka Suurt mošeed ja mahutab vajadusel kuni 16 000 palvetajat. Mošee juurde kuuluvad samuti aed ja tiik, mis on ühenduslüliks Shah Alami järvepargiga.[74]

Malaisia Metsauuringute Instituudi mets

Veel on populaarsed külastuspaigad Sultan Abdul Azizi Kuninglik Galerii, Alam Shahi Palee, GM Klang Wholesale City ostukeskus Kelangis ja Krabi saar (Pulau Ketam) Port Kelangi lähedal. Kuulsaimad rannad on Bagan Lalangi, Sepang Gold Coasti, Batu Lauti ja Moribi rannad. Selangoris võib külastada ka mitmeid puutumata loodusalasid nagu Jaanimardikakaitseala[75] ja Kuala Selangori Loodusparki Kuala Lumpuris, Malaisia Metsauuringute Instituuti (FRIM) Selayangis ning Ampangi ja Kanchingi parkmetsi Ampang Jayas.

Selangor on samuti tuntud ka kui suurepärane peatuspaik spaa- ja massaažiarmastajatele.[76] Alates 2009. aastast on osariiki tekkinud juurde palju traditsioonilise massaaži ja refleksoloogiaga tegelevaid ettevõtteid. Kuigi enamik taolistest ettevõtetest on ehtsad, siis leidub ka bordelle, mis peidavad ennast massaažisalongi või spaa nime taha; Malaisia ​​kuninglik politsei, saanud vihje kodanikelt,  korraldab tihti sellistes ettevõtetes haaranguid.[77]

Valitsus

[muuda | muuda lähteteksti]
Sultan Sharafuddin Idris Shah

Osariigi valitsemisvorm on pärilik põhiseaduslik monarhia ja valitsev sultan Sharafuddin Idris Shah on olnud ametis 2001. aastast. Alates 19. juunist 2018 on Amirudin Shari osariigi valitsuse tegevjuht ehk Menteri Besar. Amirudin Shari kuulub Rahva Õigluse Parteisse (Malai keeles: Parti Keadilan Rakyat lühendatult PKR või KEADILAN), mis on osa Pakatan Harapanist.[78]

Põhiseadus

[muuda | muuda lähteteksti]

Selangori Osariigi Põhiseadus on kõrgeima õigusjõuga akt osariigis. Põhiseadus oma praegusel kujul koosneb 19 peatükist, 100 artiklist ja ühest loendist.[79] Selangori Põhiseaduse I Osa ilmus esimest korda 1. veebruaril 1948 Malaia Föderatsiooni moodustumise järgselt, Selangori Põhiseaduse II Osa ilmus 2. mail 1950.[80][81] Kui Malaia Föderatsioon 1957. aastal iseseisvus, muudeti vana põhiseadus kehtetuks ja see asendati 1959. aasta Selangori Osariigi Põhiseadusega. 1959. aasta põhiseaduse alusel on Selangoris valitsemisvorm konstitutsiooniline monarhia.

Selangori sultanaat

[muuda | muuda lähteteksti]

Selangori sultan on Selangori põhiseaduslik valitseja. Sultani roll, volitused ja ametikohustused on sätestatud 1959. aasta põhiseaduses. Põhiseaduse alusel on sultanil osariigi täidesaatev võim. Ta on osariigis islami religiooni juht ja suverään („au ja väärikuse allikas”). [82][83] Ametikoht on pärilik ja seda saavad pidada vaid Selangori kuningliku pere liikmed. Praegune valitseja on Tema Kuninglik Kõrgus sultan Sharafuddin Idris Shah.[84]

Riigi Täidesaatev Nõukogu

[muuda | muuda lähteteksti]

Riigi Täidesaatev Nõukogu, mis kuulub koos Selangori sultaniga valitsuse täidesaatvasse harusse, moodustati 1959 aasta põhiseaduse alusel. Sinna kuuluvad Menteri Besar, kes on nõukogu esimees ja Salangori valitsusjuht, ja veel 10 liiget, kelle määrab ametisse sultan Riigikogu liikmete seast. Praegune Menteri Besar on Yang Amat Berhormat Dato' Menteri Besar Amirudin Shari.[78]

Riigikogu

[muuda | muuda lähteteksti]

Osariigi seadusandlik haru on Selangori Osariigi Riigikogu. Selle roll on analoogne Malaisia Parlamendi omale, kuid Riigikogu loodud seadused kehtivaid vaid antud osariigi piires. Liikmed valitakse, tavaliselt tehakse seda samaaegselt üldvalimistega. Riigikoguliikmete ametiaeg kestab kuni 5 aastat. Riigikogu saadetakse laiali enne ametiaja lõppu või selle lõpus, kui on valitud uued liikmed.[85]

Ringkonnad

[muuda | muuda lähteteksti]
Selangori ringkondade plaan
Selangori ringkonnad
nr nimi Rahvaarv (2023) Pindala (km2) omavalitsusüksused info
1 Gombak 965,600[1] 653,0[1] Ulu Kelang, Ampang, Setapak, Batu Caves, Selayang, Rawang, Taman Templer, Sungai Buloh, Kundang, Batu 20, Kampung Sungai Pusu Gombaki nime päritolu pole teada, kuid usutakse, et see on nimetatud Setapakis asuva samanimelise küla (Gombak Setia) järgi. Ringkond loodi 1. Veebruaril 1974., samal päeval kui Kuala Lumpur kuulutati liidualaks. Gombak on üks vähestest ringkondadest, mille puhul enamik omavalitsusüksusi on linnad (linnad ei ole vaid Batu 20, Kampung Sungai Pusu ja Setapak). Populaarsed turismiatraktsioonid on Negara loomaaed, Batu koopad ja Malaisia Metsauuringute Instituut (FRIM)
2 Hulu Langat 1 459 800[1] 829,0[1] Kajang, Beranang, Cheras, Hulu Langat, Hulu Semenyih, Kelanang, Tanjong 12, Tarun, Sungai Makau, Sungai Lui, Sungai Kembong Beranang, Sri nanding, Simpang Balak, Rumah Murah Sungai Lui, Kampung Sungai Tangkas, Kacau, Kampung Pasir Batu 14 Semenyih, Desa Raya, Sungai Raya, Batu 26, Batu 23. Nimi Hulu Langat tähendab tõlkes Langati jõe algust. Hulu Langati ringkonnas asub palju suuri linnu, millest enamik, nt Cheras ja Kajang, asuvad ringkonna põhjaosas. Populaarsed turismiatraktsioonid on Sungai Congkati parkmets[86] ja Gabai jõgi.[87]
3 Hulu Selangor 252 000[1] 1 746[1] Kuala Kubu Bharu, Sungai Chick, Ulu Yam, Ulu Yam Baru, Kerling, Kuala Kalumpang, Sungai Gumut, Serendah, Peretak, Sungai Choh, Bukit Beruntung, Bukit Sentosa Nimi Hulu Selangor tähendab tõlkes Selangori jõe algust. Kuigi Hulu Selangoris asub ka linnu, on suurem osa sealsetest asulatest külad ja ringkond koosneb peamiselt metsadest. Suurimad turismiatraktsioonid on Bukit Kutu kummituslinn[88] ja Kerlingu kuumaveeallikas.[89]
4 Kelang 1 132 800[1] 627,00[1] Kelang, Kapar, Bukit Raja, Port Kelang, Pandamaran, Telok Menegun, Taman Sri Muda, Kota Kemuning, Bukit Kemuning, Batu 4. Ringkonna nime päritolu pole teada. Kelangi ringkonnas asuv Kelangi kuninglik pealinn on ühtlasi endine osariigi pealinn. Port Kelangi linn mängis suurt rolli Malaisia majanduses. Ringkonnas asub palju turismi hotspot'e: Istana Alam Shahi palee, Kelangi Kuningliku Pealinna mošee, Sultan Abdul Azizi Kuninglik galerii, Tanjung Harapan ja Väike India tänav.[90]
5 Kuala Langat 320 200[1] 858,0[1] Bandar Saujana Putra, Jenjarom, Kanchong Darat, Sijangkang, Tongkah, Teluk Datok, Telok, Sungai Raba, Morib, Permatang Pasir, Kelanang Batu 6, Kanchong, Chodoi, Bukit Changgang, Batu, Jugra Kuala Langati nimi tuleneb sõnadelst kuala, mis tähendab jõgede ühinemiskohta, ja Langat, mis viitab Langati jõele.[91]
6 Kuala Selangor 293 000[1] 1178,0[1] Api-api, Kuala Selangor, Bukit Melawati, Ijok, Kampung Kuantan, Kuala Sungai Buloh, Pasangan, Ulu Tinggi, Ujong Permatang, Tambak Jawa, Taman PKNS, Sungai Sembilang, Simpang 3 Ijok, Pasir Penambang, Simpang 3, Parit Mahang, Kg. Baru Hulu Tiram Buruk, Bukit Talang, Bukit Belimbing. Kuala Selangori nimi tuleneb sõnadelst kuala, mis tähendab jõgede ühinemiskohta, ja Selangor, mis viitab ringkonnas voolavale Selangori jõele.[92]

Populaarsed külastuskohad ringkonnas on Bukit Malawati kindlus, Kuala Selangori looduspark ja Kampung Kuatani Jaanimardikate Park.[93][75]

7 Petaling 2 334 200[1] 487,0[1] Petaling Jaya, Subang Jaya, Shah Alam, Damansara, Bandar Sri Damansara, Country Heights, Puchong, Puchong Jaya, Puchong Perdana, Batu Tiga, Sungai Besi, Serdang, Glenmarie, Penaga, Merbau Sempak, Kayu Ara, Desa Puchong. Petaling on oma nime saanud väljasurnud puuliigi järgi, mis malai keeles kannab nime petaling.[94] Ringkonnas asuvad mitmed suured linnad, nende seas Petaling Jaya, Shah Alam ja Subang Jaya. Populaarsed turismiatraktsioonid Petalingis on Sultan Salahuddin Abdul Aziz Shahi mošee, Sunway linn ja 1 Utama ostukeskus.[95][74]
8 Sabak Bernam 109 100[1] 997,0[1] Sabak, Sungai Besar, Sekinchan. Kohaliku folkloori kohaselt on Sabak Bernam nime saanud 6 sõbra järgi, kes rändasid ringkonnas voolava Bernami jõe äärde ning avasid seal jõge blokeeriva puu. Eeldatavasti tulenebki ringkonna nimi malaikeelsest fraasist kuus sõpra (Sahabat beremam).[96]

Peamine majandustegevus Sabak Bernamis on põllumajandus. Ringkond ning eriti Sekinchani linn on tuntud oma riisipõldudele tõttu.[97]

9 Sepang 338 600[1] 556,0[1] Puchong, Bukit Puchong 2, 16 Sierra, Taman Putra Prima, Taman Mas, Taman Putra Perdana, Taman Meranti Jaya, Pulau Meranti, Cyberjaya, Dengkil, Beranang, Salak Tinggi. Sepang on saanud nime sappani-biankapuu järgi, mis malai keeles on sepang.[98][99]

Populaarsed turismiatraktsioonid on Sepangi Rahvusvaheline Ringrada, Kuala Lumpuri Rahvusvaheline Lennujaam ja Cyberjaya linn, mille keskmeks on teaduspark.

Taristu ja kommunaalteenused

[muuda | muuda lähteteksti]

Selangoris tegutses 2023. aastal 13 haiglat, 36 tuletõrjejaama, 717 hotelli ja üle 14 000 restorani ja kohviku.[53]

Tööstus

[muuda | muuda lähteteksti]

Selangor on Malaisia kõige industrialiseeritum osariik. Seal on umbes 50 tööstusrajooni, millest pooled asuvad Kelangi Orus.[5] Selangori suurimad tööstusharud on bioteadused, elekter ja elektroonika, transpordivahendid, toiduained ja joogid ning masinad ja seadmed.

Elekter

[muuda | muuda lähteteksti]
Connaughti silla elektrijaam

Selangoris 4 peamist elektrijaama: Sultan Salahuddin Abdul Aziz Shahi Elektrijaam, Connaught Bridge’i Elektrijaam, Putrajaya Elektrijaam ja Kuala Langati Elektrijaam.[100]

Veevarustus

[muuda | muuda lähteteksti]

Veega varustab Selangori, Kuala Lumpurit ja Putrajayat riigiettevõte Syarikat Bekalan Air Selangor (SYABAS). Selangoris asub 7 tammi: Sungai Selangori tamm, Sungai Tinggi tamm, Sungai Semenyihi tamm, Sungai Langati tamm, Kelang Gatesi tamm, Sungai Batu tamm, ORS Sungai Labu tamm ja Tasik Subang tamm.[101]

Ostukeskused

[muuda | muuda lähteteksti]
1 Utama ostukeskus

Selangoris on kokku pea 2700 ostukeskust,[53] neist tuntumad on

  • i-City
  • IDCC Convention Centre
  • Plaza Alam Sentral
  • 1 Utama
  • Sunway Püramiid/Sunway Pyramid
  • The Curve
  • AEON Bukit Tinggi
  • The Mines
  • IPC ostukeskus/IPC Shopping Centre
  • IOI Mall Puchong
  • Subang Parade
  • Empire Subang
  • Klang Parade
  • IOI City Mall

Haiglad

[muuda | muuda lähteteksti]

Suurimad erahaiglad ja avalikud haiglad 13 seast on järgmised:

Sungai Bulohi haigla

Avalikud haiglad

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Kajangi haigla / Kajang Hospital
  • Serdangi haigla / Serdang Hospital
  • Sungai Bulohi haigla / Sungai Buloh Hospital
  • Tengku Ampuan Rahimahi haigla, Kelang / Tengku Ampuan Rahimah Hospital, Klang

Erahaiglad

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Assunta haigla / Assunta Hospital
  • Sundway meditsiinikeskus / Sunway Medical Centre
  • Kolumbia Aasia haigla / Columbia Asia Hospital

Transport

[muuda | muuda lähteteksti]

Selangor on ühendatud ülejäänud Malaisiaga laiahaardeliste õhu-, raud- ja maanteede kaudu. Ühistransport on osariigis olemas, kuid seda kasutatakse vähe. Enamik suurematest maanteedest, mis kulgevad mööda poolsaare läänerannikut, sh North–South Expressway, läbivad ka Selangori.[102] Kiirteed on maksustatavad ja motoristid, kes teedel sõidavad, kasutavad maksmiseks kaarte nagu Touch ‘n Go ja SmartTAG. Sularahamaksed lõpetati Malaisia tollipunktides 2015 ja 2017 aastate vahel.[103]

Kuala Lumpuri Rahvusvaheline Lennujaam

Kuala Lumpuri Rahvusvaheline Lennujaam (KLIA) on riigi peamine lennujaam ning asum Sepangi ringkonnas osariigi lõunaosas. Lennujaam koosneb peaterminali hoonest, Satelliitterminalist A ja terminalist KLIA 2.[104] Selangoris asub ka siseriiklik Subangi lennujaam, mis on suur Kagu-Aasia äri- ja eralennunduskeskus.[105][106]

Malaisia suurim meresadam Port Kelang asub Selangori läänetipus.[107]

Tasulised bussiliinid Kuala Lumpuris ühendavad Kelang Sentrali Kelangis[108], Kompleks Perhentiani Kajangi Kajangis[109], One Utama Bus Transportation Hubi Petaling Jayas[110] ja Terminal Seksyen 13 Shah Alamis teiste Malaisia osariikidega.[111]

Samuti on olemas avalikud bussiveoteenused nagu Rapid Bus, mis ühendavad Selangori väikelinnu. Rapid Bus, mis on osa Rapid KL ühistranspordisüsteemist, pakub oma teenust Kelangi Orus. Teenusega alustati 2006. aastal, kui Rapid KL otsustas uuendada Kelangi Oru bussiliiklust. Teiste Selangoris tegutsevate bussiettevõtete seast võib leida Wawasan Sutera Travel & Tours Sdn Bhd, MARA Liner Sdn Bhd, Handal Ceria Sdn Bhd ja The Selangor Omnibus Company Berhad.[112]

Tasuta Bas Smart Selangori buss

Alates 2015. aastast on üle kogu Selangori osariigi saadaval ka tasuta bussiteenus nimega Bas Smart Selangor. Teenus algatati, et innustada elanikke kasutama ühistransporti.[113][114] 7. novembril 2017 lansseeriti telefonirakendus Selangor Intelligent Transport System, millega saab jälgida Bas Smart Selangori busside teekondi ja bussiaegu.[115]

KTM Komuteri raudteevõrgustik ulatub paljude osariigi äärepoolsete ringkondade ja linnadeni. Võrgustik ühendab Kajangi, Port Kelangi, Shah Alami ja paljud teised keskusest kauged paigad muude raudteeteenustega Kuala Lumpuri raudteejaamas.[116]

MRT võrgustik (Mass Rapid Transit võrgustik)

[muuda | muuda lähteteksti]

Kajangi Liin

[muuda | muuda lähteteksti]

MRT Kajangi Liin, varem tuntud kui SBK (Sungai Buloh-Kajang) Liin, on üheksas raudteeliin ja teine täielikult automatiseeritud ja ilma juhita raudteesüsteem Kelangi Oru piirkonnas (esimene ilma juhita raudteesüsteem oli Kelana Jaya Liin). Liin kannab numbrit 9 ja on ametlikul raudteekaardil märgitud roheliselt. Liini koguulatus on 46 kilomeetrit; rong alustab teed Kwasa Damansarast ja sõidab Kajangini, möödudes tee peal muuhulgas Kuala Lumpuri kesklinnast, kus rong liigub maa alla. Liin teenindab 1,2 miljonit Kelangi Oru piirkonna elanikku Kuala Lumpuri loodeosast kaguosani.[117]

Rong MRT Putrajaya liinil

Putrajaya liin

[muuda | muuda lähteteksti]

MRT Putrajaya liin, varem tuntud kui MRT Sungai Buloh-Serdang-Putrajaya liin (MRT SSP), on kaheteistkümnes raudteeliin ja neljas täielikult automatiseeritud ja ilma juhita raudteesüsteem Kelangi Oru piirkonnas. See on osa suuremast raudteede süsteemist Kuala Lumpuris (Kelangi Oru Integreeritud Transiidisüsteem). Liin kannab numbrit 12 ja on ametlikul raudteekaardil märgitud kuldselt.[118]

Haridus

[muuda | muuda lähteteksti]

Selangori osariigis asub palju kõrgharidust pakkuvaid asutusi — enamik neist suurlinnades — ja kokku ligi 2700 kooli.[53]

Avaõiguslikud ülikoolid

[muuda | muuda lähteteksti]
Nimi Lühend Asutamisaasta Asupaik
Malaisia Rahvusvaheline Islamiusuliste Ülikool (International Islamic University of Malaysia) IIUM 1983 Gombak
MARA Tehnoloogiaülikool

(The MARA Technological University)

UiTM 1999 Shah Alam & Puncak Alam
Malaisia Rahvusülikool (The National University of Malaysia) UKP 1970 Bangi
Malaisia Putra Ülikool (University of Putra Malaysia ) UPM 1971 Serdang
Mara Tehnoloogiaülikool
Sunway Ülikooli hoone

Eraülikoolid ja kolledžid

[muuda | muuda lähteteksti]
Nimi Lühend Asutamisaasta Asupaik
Al-Madinahi Rahvusvaheline Ülikool (Al-Madinah International University) MEDIU 2006 Shah Alam
First City University College FCUC 1990 Bandar Utama
Juhtimise ja Ettevõtluse Binaarne Ülikool (Binary University of Management and Entrepreneurship) BUCME 1984 Puchong
Malaisia Linnaülikool (City University Malaysia) CITY U 1984 Petaling Jaya
Cyberjaya Ülikool (University of Cyberjaya) CUCMS 2005 Cyberjaya
Selangori Ülikool (University of Selangor) UNISEL 1999 Bestari Jaya & Shah Alam
INTI Rahvusvaheline Subangi Kolledž (INTI International College Subang) INTI 1998 Subang Jaya
Rahvusvaheline Tehnikaülikool Twintech (International University College of Technology Twintech) TWINTECH 1994 Bangi
HELP-i Ülikool (HELP University) HELP 1986 Shah Alam
KDU Kolledž (KDU University College) KDU 1983 Damansara Utama
Kuala Lumpuri Infrastruktuuriülikool (Infrastructure University Kuala Lumpur) IUKL 1997 Kajang
Limkokwingi Loova Tehnoloogia Ülikool (Limkokwing University of Creative Technology) LUCT 1992 Cyberjaya
Saksa-Malaisia Instituut (German-Malaysian Institute) GMi 1991 Bangi
Malaisia Meditsiiniteaduste Akadeemia Ülikool (Malaysian Allied Health Sciences Academy University) MAHSA 2005 Bandar Saujana Putra & Petaling Jaya
Malaisia Teadus ja Tehnoloogia Ülikool (Malaysia University of Science & Technology) MUST 2000 Petaling Jaya
Juhtimise ja Teaduse Ülikool (Management and Science University) MSU 2002 Shah Alam
UCSI Ülikool (UCSI University) UCSI 1986 Cheras
Aasia Metropolitani Ülikool (Asia Metropolitan University) MASTERSKILL 1997 Cheras
Multimeedia Ülikool (Multimedia University) MMU 1994 Cyberjaya
SEGi Ülikool (SEGi University) SEGi 1977 Kota Damansara & Subang Jaya
Selangori Rahvusvaheline Islamiusuliste Ülikooli Kolledž (International Islamic University College Selangor) KUIS 1995 Bangi
Sunway Ülikool (Sunway University) SYUC 1987 Subang Jaya
Taylori Ülikool (Taylor's University) TAYLOR 1969 Subang Jaya
Tenaga Nasionali Ülikool (University of Tenaga Nasional) UNITEN 1976 Kajang
Tun Abdul Razaki Ülikool (Tun Abdul Razak University) UNIRAZAK 1998 Petaling Jaya
Tuku Abdul Rahmani Ülikool (Universiti Tunku Abdul Rahman) UTAR 2002 Sungai Long

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 1,14 1,15 1,16 1,17 1,18 1,19 Brinkhoff, Thomas (2023). "Selangor". citypopulation.de. Vaadatud 9. novembril 2024.
  2. ↑ "Demographic Statistics, First Quarter 2024". Department of Statistics, Malaysia. Vaadatud 7. augustil 2024.
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Gin, Ooi Keat (7. juuni 2010). The A to Z of Malaysia (inglise). Scarecrow Press. Lk 285–286. ISBN 978-0810876415.
  4. ↑ "Gunung Semangkok | Gunung Bagging" (Ameerika inglise). 3. august 2018. Vaadatud 10. novembril 2024.
  5. ↑ 5,0 5,1 Gin, Ooi Keat (7. juuni 2010). The A to Z of Malaysia (inglise). Scarecrow Press. Lk 157. ISBN 978-0810876415.
  6. ↑ "MAIN INDICATOR IN M.P. KAJANG". MyCenDash. Vaadatud 9. novembril 2024.
  7. ↑ Nazli, Ibrahim (18. detsember 2019). "Majlis Perbandaran Subang Jaya kini berstatus bandar raya". Selangor Kini. Vaadatud 24. detsember 2019.
  8. ↑ "Bilangan PBT mengikut negeri dan taraf". One Stop Centre - Pihak Berkuasa Tempatan. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. oktoober 2017. Vaadatud 11. november 2019.
  9. ↑ Nambiar, Predeep (16. september 2019). "Seberang Perai becomes country's largest city". Free Malaysia Today. Vaadatud 11. november 2019.
  10. ↑ "Gross Domestic Product (GDP) by State, 2022". Department of Statistics, Malaysia. 27. juuni 2023. Vaadatud 27. juuni 2023.
  11. ↑ Richard, Leete (10. jaanuar 2005). "Selangor's Human Development Progress and Challenges" (PDF). UN Development Program. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 25. aprill 2012. Vaadatud 10. november 2024.
  12. ↑ Ruxyn, Tang (26. aprill 2017). "The Stories And Facts Behind How The 13 States of Malaysia Got Their Names". Says. Vaadatud 9. november 2024.
  13. ↑ "Info Kuala Selangor: Halaman 3 dari 4 - Cerita-Cerita Lisan". Majlis Daerah Kuala Selangor. 6. jaanuar 2016. Originaali arhiivikoopia seisuga 8. detsember 2016. Vaadatud 9. november 2024.
  14. ↑ 14,0 14,1 "Kuala Selangor Info: Page 3 of 4: Oral History". Kuala Selangor District Council. 6. jaanuar 2016. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. august 2018. Vaadatud 9. november 2024.
  15. ↑ Chew, Ed. "Klang Bell". Vaadatud 9. november 2024.
  16. ↑ Kempers, August Johan Bernet (1. jaanuar 1988). The Kettledrums of Southeast Asia: A Bronze Age World and Its Aftermath. Taylor & Francis. ISBN 9789061915416.
  17. ↑ Linehan, W (oktoober 1951). "Traces of a Bronze Age Culture Associated With Iron Age Implements in the Regions of Klang and the Tembeling, Malaya". Journal of the Malayan Branch of the Royal Asiatic Society. Malaysian Branch of the Royal Asiatic Society. 24 (3 (156)): 1–59. JSTOR 41502997.
  18. ↑ "Latar Belakang Kuala Selangor (Malay)". Kuala Selangor District Council. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. mai 2009. Vaadatud 7. juuni 2010.
  19. ↑ Winstedt, R. O. (oktoober 1934). "A History of Selangor". Journal of the Malayan Branch of the Royal Asiatic Society. Malaysian Branch of the Royal Asiatic Society. 12 (3 (120)): 1–34. JSTOR 41559525.
  20. ↑ Tan Ding Eing (1975). A Portrait of Malaysia and Singapore. Oxford University Press. Lk 81. ISBN 978-0195807226.
  21. ↑ Tan Ding Eing (1978). A Portrait of Malaysia and Singapore. Oxford University Press. Lk 22. ISBN 978-0195807226.
  22. ↑ Gullick, J. M. (1998). A History of Selangor (1766–1939). Falcon Press. Lk 5–6.
  23. ↑ Bungo, N.; Hussin, Nordin; Omar, Rahilah; Bidin, Aishah (september 2012). "Early settlements of the minangkabaus community in Selangor" (PDF). Pertanika Journal of Social Science and Humanities. 20 (3): 931–947. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 29. august 2020. Vaadatud 11. juunil 2019.
  24. ↑ Baker, Jim (15. juuli 2008). Crossroads: A Popular History of Malaysia and Singapore (teine ed.). Marshall Cavendish International (Asia) Pte Ltd. Lk 71. ISBN 9789814516020.
  25. ↑ Tan Ding Eing (1975). A Portrait of Malaysia and Singapore. Oxford University Press. Lk 74. ISBN 978-0195807226.
  26. ↑ J.M. Gullick (1983). The Story of Kuala Lumpur, 1857-1939. Eastern Universities Press (M). Lk 17–18. ISBN 978-9679080285.
  27. ↑ Paul H. Kratoska (2000). South East Asia, Colonial History: Peaceful transitions to independence (1945-1963). Routledge. Lk 139. ISBN 978-0415247849.
  28. ↑ Kaevats, Ü, toim (1992). Eesti entsüklopeedia 6 (teine trükk). Tallinn: Valgus. Lk 137. ISBN 5899000090.
  29. ↑ Benfield, H. Conway. "Handbook of The Federated Malay States" (PDF). sabrizain.org. Vaadatud 23. jaanuaril 2018.
  30. ↑ Kheng, Cheah Boon (1983). Red Star over Malaya: Resistance and Social Conflict during and after the Japanese Occupation, 1941–1946 (inglise). Singapore University Press. Lk 28. ISBN 9971695081.
  31. ↑ "The Birth of a Metropolis ..A Moment of History For All ". New Straits Times. 29. jaanuar 1974. Vaadatud 25. oktoobril 2010.
  32. ↑ Wartawan, Oleh (29. november 2017). "Kota Darul Ehsan berwajah baru". Malaysia Gazette. Vaadatud 9. november 2024.
  33. ↑ Landler, Mark (10. juuli 1999). "Putrajaya Journal; A Leader's Buildings Succeed, at Least in Excess". The New York Times (Ameerika inglise). ISSN 0362-4331. Vaadatud 8. jaanuaril 2024.
  34. ↑ [1] Mall:Webarchive Management Instruments for Langat River Basin. URL assessed on 29 September 2012
  35. ↑ "Kawasan Hutan Simpanan kekal di Semenanjung Malaysia". data.gov.my. Forestry Department Peninsular Malaysia. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. juuli 2018. Vaadatud 16. juulil 2018.
  36. ↑ "JPSM Annual Report 2016 - page 99". www.forestry.gov.my. Jabatan Perhutanan Semenanjung Malaysia. Vaadatud 17. juulil 2018.
  37. ↑ 37,0 37,1 Baker, Jim (15. juuli 2008). Crossroads: A Popular History of Malaysia and Singapore (teine trükk). Marshall Cavendish International (Asia) Pte Ltd. Lk 17–18. ISBN 9789814516020.
  38. ↑ "Hutan Lipur & Hutan Taman Negeri". www.forestry.gov.my. Jabatan Perhutanan Semenanjung Malaysia. Vaadatud 17. juulil 2018.
  39. ↑ "Akta Perhutanan Negara 1984". www.forestry.gov.my. Jabatan Perhutanan Semenanjung Malaysia. Vaadatud 17. juulil 2018.
  40. ↑ "Jabatan Perhutanan Negeri". www.forestry.gov.my. Jabatan Perhutanan Semenanjung Malaysia. Vaadatud 17. juulil 2018.
  41. ↑ "Sungai Dusun Wildlife Reserve, Selangor". www.wildlife.gov.my. Department of Wildlife and Natural Parks (PERHILITAN) Peninsular Malaysia. Vaadatud 17. juulil 2018.
  42. ↑ "Kutu Hill Wildlife Reserve". www.wildlife.gov.my. Department of Wildlife and Natural Parks (PERHILITAN) Peninsular Malaysia. Vaadatud 17. juulil 2018.
  43. ↑ "Sungai Puteh Hill Wildlife Reserve, Kuala Lumpur/Selangor". www.wildlife.gov.my. Department of Wildlife and Natural Parks (PERHILITAN) Peninsular Malaysia. Vaadatud 17. juulil 2018.
  44. ↑ "Paya Indah Wetlands". www.tourismselangor.my. Tourism Selangor. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. juuli 2018. Vaadatud 17. juulil 2018.
  45. ↑ "Paya Indah Wetlands". www.nre.gov.my. Ministry of Land, Water and Natural Resources. Vaadatud 17. juulil 2018.
  46. ↑ T.W. Lim and S.S. Yussof (2009). "Conservation status of Batu Caves Trapdoor Spider (Liphistius batuensis Abraham (Araneae, Mesothelae)): A preliminary survey. 61: 121-132". Malayan Nature Journal. 62 (1): 121–132.
  47. ↑ Hutterer, R (2005). Wilson, D. E.; Reeder, D. M. (toim-d). Mammal Species of the World: A Taxonomic and Geographic Reference (kolmas trükk). Johns Hopkins University Press. Lk 275. ISBN 978-0-8018-8221-0. OCLC 62265494.
  48. ↑ Gerrie, R; Kennerley, R; Koprowski, J (2016). "Petaurillus kinlochii". IUCN Red List of Threatened Species. 2016.
  49. ↑ 49,0 49,1 "Key Findings of Population and Housing Census of Malaysia 2020" (PDF). Department of Statistics, Malaysia. Veebruar 2022. ISBN 978-967-2000-85-3. Vaadatud 9. november 2024.
  50. ↑ "Pulau Carey". tourism.gov.my (malai). Lembaga Penggalakan Pelancongan Malaysia. Vaadatud 23. mail 2018.
  51. ↑ "2010 Population and Housing Census of Malaysia" (PDF). Department of Statistics, Malaysia. Lk 94. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 5. veebruar 2013.
  52. ↑ "Population by States and Ethnic Group". Department of Information, Ministry of Communications and Multimedia, Malaysia. 2015. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. veebruar 2016. Vaadatud 12. veebruar 2015.
  53. ↑ 53,0 53,1 53,2 53,3 DOSM. "Department of Statistics Malaysia". www.dosm.gov.my. Vaadatud 11. septembril 2023.
  54. ↑ Harding, Andrew (27. juuli 2012). "Chapter 8 - Religion and the Constitution". The Constitution of Malaysia: A Contextual Analysis. Hart Publishing. ISBN 9781847319838.
  55. ↑ "Selangor Maju Criteria". Bernama. Originaali arhiivikoopia seisuga 10. aprill 2007. Vaadatud 10. juunil 2009.
  56. ↑ 56,0 56,1 "GDP for Selangor by Kind of Economic Activity, 2010-2016 at Constant 2010 Prices" (PDF). dosm.gov.my. Department of Statistics Malaysia. Vaadatud 23. mail 2018.
  57. ↑ "PROTON Holdings Berhad - Shah Alam Plant - Overview". corporate.proton.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 31. juuli 2017. Vaadatud 17. jaanuaril 2017.
  58. ↑ "PROTON Holdings Berhad - Tanjung Malim Plant - Overview". corporate.proton.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 8. august 2017. Vaadatud 17. jaanuaril 2017.
  59. ↑ "Perusahaan Otomobil Kedua". perodua.com.my. Vaadatud 23. jaanuaril 2018.
  60. ↑ "Toyota Motor Corporation Global Website - 75 Years of Toyota - Activities by Region - Asia". toyota-global.com. Toyota Motor Corporation. Originaali arhiivikoopia seisuga 21. november 2015. Vaadatud 22. novembril 2015.
  61. ↑ "UMW Holdings Berhad - Corporate presentation - March 2017" (PDF). ir.chartnexus.com. Märts 2017. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 8. oktoober 2017. Vaadatud 23. jaanuaril 2018.
  62. ↑ "Tan Chong Motor Holdings Berhad". tanchong.com.my. Originaali arhiivikoopia seisuga 15. august 2017. Vaadatud 23. jaanuaril 2018.
  63. ↑ Ng, Chris (6. september 2012). "Tan Chong Motor Assemblies Serendah plant tour – take a look at where the Nissan Almera is made". paultan.org. Vaadatud 23. jaanuaril 2018.
  64. ↑ Ng, Chris (7. september 2016). "Take a look inside the oldest car factory in Malaysia Part 1"". carmalaysia.my. Originaali arhiivikoopia seisuga 14. juuni 2017. Vaadatud 14. juunil 2017.
  65. ↑ Daniel Khoo (20. oktoober 2012). "Volvo chooses Malaysia as Asean manufacturing hub". The Star Online. Originaali arhiivikoopia seisuga 21. oktoober 2012. Vaadatud 14. juunil 2017.
  66. ↑ Chris Yap (6. august 2013). "The models built in Malaysia and where they are built". motortrader.com.my. Originaali arhiivikoopia seisuga 22. november 2015. Vaadatud 23. jaanuaril 2018.
  67. ↑ Gin, Ooi Keat (7. juuni 2010). The A to Z of Malaysia (inglise). Scarecrow Press. Lk 276–277. ISBN 978-0810876415.
  68. ↑ Drabble, J. H. (juuli 1967). "The Plantation Rubber Industry in Malaya up to 1922". Journal of the Malaysian Branch of the Royal Asiatic Society. 40: 52–77. JSTOR 41491906.
  69. ↑ "Selangor | Kuala Lumpur, Petaling, Klang | Britannica". www.britannica.com (inglise). 4. november 2024. Vaadatud 10. novembril 2024.
  70. ↑ "i-City, Shah Alam". Tourism Selangor. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. mai 2017. Vaadatud 13. aprillil 2018.
  71. ↑ "About Us". zoonegaramalaysia.my. Zoo Negara. Vaadatud 29. detsembril 2010.
  72. ↑ "Sepang Circuit". sepangcircuit.com. Vaadatud 13. aprillil 2018.
  73. ↑ "Internationally Known as One of The Best Malaysia Destinations". Sunway Group (Ameerika inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 26. juuli 2015. Vaadatud 24. oktoobril 2016.
  74. ↑ 74,0 74,1 74,2 74,3 Altman, Jack (2006). Malaisia. Singapur: Berlitz Puiblishing. Lk 49–51. ISBN 9985714660.
  75. ↑ 75,0 75,1 "Kampung Kuantan Fireflies". tourismselangor.my. Originaali arhiivikoopia seisuga 25. jaanuar 2018. Vaadatud 24. jaanuaril 2018.
  76. ↑ "Spas & Wellness Centers in Selangor". Vaadatud 10. november 2024.
  77. ↑ "Six mainland Chinese women believed to be prostitutes were detained in a raid at the Kepong Sentral Condominium, here yesterday. Read more: Police detain 6 women in raid on prostitution den". NST Malaysia. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. september 2012.
  78. ↑ 78,0 78,1 "Amirudin angkat sumpah MB Selangor, Rodziah dilantik EXCO". Berita Harian. 19. juuni 2018. Vaadatud 19. juunil 2018.
  79. ↑ "Constitution of the state of Selangor 1959". 12. august 2014. Vaadatud 26. aprillil 2018.
  80. ↑ Rahman, ed. by Lim Teck Ghee, Alberto Gomes, Azly (2009). Multiethnic Malaysia : past, present and future. Petaling Jaya: Strategic Information and Research Development Centre (SIRD). ISBN 978-9833782789. {{cite book}}: parameetris |first1= on üldnimi (juhend)
  81. ↑ Lee Kam Hing. "Road to Independence (1)". english.cpiasia.net. Center for Policy Initiative Asia. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. mai 2013. Vaadatud 26. aprillil 2018.
  82. ↑ See Article 38, 39, 48(1) and 50 of the Constitution
  83. ↑ "Undang-undang Tubuh Negeri Selangor". dewan.selangor.gov.my. Dewan Negeri Selangor. Vaadatud 16. aprillil 2018.
  84. ↑ Kee, Hua Chee (8. märts 2003). "Fulfilling a Ruler's destiny". The Star (Malaysia). Originaali arhiivikoopia seisuga 18. oktoober 2012. Vaadatud 3. juunil 2011.
  85. ↑ "General Information". The Official Portal of Parliament of Malaysia. 2. oktoober 2019. Vaadatud 9. november 2024.
  86. ↑ "Sungai Congkak Recreational Forest". malaysia-traveller.com. Vaadatud 24. jaanuaril 2018.
  87. ↑ "Gabai Waterfall, Hulu Langat". tourismselangor.my. Originaali arhiivikoopia seisuga 31. jaanuar 2020. Vaadatud 24. jaanuaril 2018.
  88. ↑ "Bukit Kutu (Gunung Kutu)". tourismselangor.my. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. november 2017. Vaadatud 24. jaanuaril 2018.
  89. ↑ "Kerling Hot Spring". tourismselangor.my. Originaali arhiivikoopia seisuga 25. jaanuar 2018. Vaadatud 24. jaanuaril 2018.
  90. ↑ "Little India, Jalan tengku Kelana". tourismselangor.my. Originaali arhiivikoopia seisuga 25. jaanuar 2018. Vaadatud 24. jaanuaril 2018.
  91. ↑ "Kuala". glosbe.com. Vaadatud 24. jaanuaril 2018.
  92. ↑ "Kuala". glosbe.com. Vaadatud 24. jaanuaril 2018.
  93. ↑ "Malawati Hill". tourismselangor.my. Originaali arhiivikoopia seisuga 25. jaanuar 2018. Vaadatud 24. jaanuaril 2018.
  94. ↑ "Sejarah Ringkas Daerah Petaling". ww2.selangor.gov.my (malai). Originaali arhiivikoopia seisuga 25. jaanuar 2018. Vaadatud 24. jaanuaril 2018.
  95. ↑ "Sunway - Leisure". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. juuli 2015. Vaadatud 9. november 2024.
  96. ↑ "Sejarah Ringkas Daerah Sabak Bernam". ww2.selangor.gov.my (malai). Originaali arhiivikoopia seisuga 25. jaanuar 2018. Vaadatud 24. jaanuaril 2018.
  97. ↑ "Sekinchan Paddy Field". tourismselangor.my. Originaali arhiivikoopia seisuga 25. jaanuar 2018. Vaadatud 24. jaanuaril 2018.
  98. ↑ Kukk, Toomas; Laansoo, Urmas; Luuk, Ott; Mäearu, Sirje; Saar, Peedu; Savisaar, Sulev; Tambets, Kersti (22. aprill 2024). "Eesti taimenimede andmebaas". Vaadatud 9. november 2024.
  99. ↑ "Sejarah Daerah Sepang". ww2.selangor.gov.my. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. märts 2021. Vaadatud 24. jaanuaril 2018.
  100. ↑ "Performance and Statistical Information on Electricity Supply Industry in Malaysia". meih.st.gov.my. Malaysia Energy Information Hub. Lk 43. Vaadatud 31. mail 2018.
  101. ↑ "Air Untuk Selangor" (PDF). syabas.com.my. Syarikat Bekalan Air Selangor. Vaadatud 31. mail 2018.
  102. ↑ "Perasmian Lebuhraya Baru Lembah Klang". Hari Ini Dalam Sejarah. National Archives of Malaysia. 11. jaanuar 1993. Originaali arhiivikoopia seisuga 25. september 2015. Vaadatud 24. septembril 2015.
  103. ↑ Rosmiza Kasim (22. aprill 2017). "Tiada lagi bayaran tunai". Sinar Harian. Vaadatud 23. mail 2018.
  104. ↑ "About KLIA - Malaysia Airports Holdings Berhad". klia.com.my. Vaadatud 23. mail 2018.
  105. ↑ "Sypark Terminal Sultan Abdul Aziz Shah Airport". malaysiaairports.com.my. Vaadatud 23. mail 2018.
  106. ↑ "Subang Airport". wonderfulmalaysia.com. Vaadatud 23. mail 2018.
  107. ↑ "Port Kelang | Malaysia, Map, & Facts | Britannica". www.britannica.com (inglise). 28. oktoober 2024. Vaadatud 10. novembril 2024.
  108. ↑ "Klang Sentral Bus Terminal". catchthatbus.com. Vaadatud 31. mail 2018.
  109. ↑ "Kompleks Perhentian Kajang Bus Terminal". catchthatbus.com. Vaadatud 31. mail 2018.
  110. ↑ "One Utama Bus Transportation Hub". catchthatbus.com. Vaadatud 31. mail 2018.
  111. ↑ "Terminal Bas Express Seksyen 13 Shah Alam". catchthatbus.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. august 2018. Vaadatud 31. mail 2018.
  112. ↑ "Terminal Bas Express Seksyen 13 Shah Alam". catchthatbus.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. august 2018. Vaadatud 31. mail 2018.
  113. ↑ "Khidmat Bas Selangorku Percuma - Inisiatif Peduli Rakyat". ipr.selangor.gov.my. Selangor State Government. Originaali arhiivikoopia seisuga 14. august 2017. Vaadatud 31. mail 2018.
  114. ↑ "Perkhidmatan Bas Selangorku". selangor.gov.my. Selangor State Government. Vaadatud 31. mail 2018.
  115. ↑ Lizawati Madfa; Sheeda Fathil (7. november 2017). "Aplikasi SITS bas Smart Selangor boleh dimuat turun". Selangorkini. Originaali arhiivikoopia seisuga 7. jaanuar 2020. Vaadatud 31. mail 2018.
  116. ↑ "LRT". MyRapid (Syarikat Prasarana Negara Berhad). Originaali arhiivikoopia seisuga 2. veebruar 2014. Vaadatud 28. aprillil 2014.
  117. ↑ "Rapid KL - MRT Kajang Line". Myrapid.com.my. Vaadatud 9. november 2024.
  118. ↑ "Rapid KL - MRT Putrajaya Line". myrapid.com.my. Vaadatud 9. november 2024.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Malaisia osariigid ja liidualad

Johori osariik · Kedahi osariik · Kelantani osariik · Kuala Lumpuri liiduala · Labuani liiduala · Melaka osariik · Negeri Sembilani osariik · Pahangi osariik · Peraki osariik · Perlise osariik · Pulau Pinangi osariik · Putrajaya liiduala · Sabahi osariik · Sarawaki osariik · Selangori osariik · Terengganu osariik

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Selangori_osariik&oldid=6759351"