Sotsiaalne klass

Sotsiaalne klass on sotsioloogia mõiste inimgrupile, mis eristub mingi tunnuse alusel ja tekib sotsiaalse kihistumise tulemusel.

Kuna kõikidel ühiskondadel on kolm kõrgelt hinnatud ressurssi:

  1. võim,
  2. prestiiž,
  3. omand

Ning need jagunevad ebavõrdselt, siis see põhjustabki sotsiaalset kihistumist ja inimesed moodustavad sotsiaalse hierarhia, mis on rombi kujuline ja mille astmeid nimetatakse stratumiks.

Mida kõrgemal stratumil paikneb inimene, seda rohkem on tal ressursse.

Funktsionalistide analüüs põhjendab ressursside jaotumist sellega kuidas olemasolev ühiskond hindab inimese võimeid – kui konkreetsel ajahetkel vajatakse rohkem kas kunstnikumeelega või tarku inimesi, siis neid hinnatakse ja tasustatakse ka kõrgemalt ehk moodustub talentide hierarhia. Seda olukorda nimetatakse meritokraatiaks.

Konfliktiteooria põhjal tekib hierarhia võitluses väheste ressursside pärast, kus võimul olijatel on juba eelised ja võimul olijate ideed sarnanevad ühiskonna ideedega (Karl Marx).

Max Weber tõi välja stratifitseerimise meetodid:

  • klass – sama majanduslik tase;
  • staatusgrupp – sama elulaad;
  • partei – sama poliitiline nägemus.

Sotsiaalse staatuse mõõtmine

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Autoriteet on inimene kes omab otsest võimu teiste inimeste üle.
  • Mõjuvõim on inimese võime veenda teisi tema tahet järgima.
  • Prestiiž sõltub teiste inimeste austusest, mis omakorda sõltub sellest, mida antud ühiskonnas austatakse (tagasihoidlikkus versus hooplemine).

Eestis on viimasel ajal[millal?] kasutusel tegijanimena ka sõna "guru", mis viitab eriti sügavatele ja respekteeritud teadmistele antud vallas. Samuti väljendavad prestiiži aumärgid ja autasud. Edukust saab mõõta omandi suurusega või lihtsamalt sissetuleku suurusega.

Sotsiaalse staatuse mõõtmiseks kasutatakse sotsioökonoomilise staatuse indeksit (SES) –

  • sissetulek,
  • elukutse sotsiaalne prestiiž,
  • haridus.

Elukutse sotsiaalse prestiiži näitajad

See kõik määrab ka klassikuuluvuse pluss veel haridus ja sissetulek.

Kuid ka abikaasa prestiiž (eriti mehe) mõjutab klassikuuluvust. Elu jooksul on võimalik ka staatust parandada, kui on võimalik õppida ja elukutseid valida, või liikuda ka allapoole. Kuid enim sõltub see liikumise võimalus ühiskonna majanduslikust struktuurist.

Klassi immobiilsuseks nimetatakse tendentsi, et konkreetsesse klassi kuulujad taastoodavad selle klassi liikmeid põlvkonnast põlvkonda. See tähendab, et oluline on perekondlik taust, aga alati võib mängus olla ka õnn olla õigel ajal õiges kohas.

Tavaelus määratakse saatust välise atribuutika abil:

Samuti väljendub see ka elulaadis ja kulutustes igapäeva elu tarbeesemetele.

  • Staatusekindlus on olukord kus ollakse võrdsel astmel nii jõukuse, võimu kui ka prestiiži hierarhial.
  • Staatusekindlusetus on näiteks maffia bossil, kes on küll raha ja võimu, kuid mitte prestiiži. Inimese sotsiaalne positsioon ühiskonnas kujundab tema suhtumise ümbritsevasse sotsiaalsesse keskkonda.

Ühiskonnaklasse

[muuda | muuda lähteteksti]