Tallinna Jaani kirik

Jaani kirik
Riik Eesti Eesti
Asukoht Tallinn
Harju maakond
Ehituse algus 1862
Ehituse lõpp 1867
Koordinaadid 59° 26′ 1,4″ N, 24° 44′ 43,6″ E
Kaart

Tallinna Jaani kirik asub Tallinnas Vabaduse väljakul. Kirik on pühitsetud evangelist Johannesele. Tegemist on Eesti ühe varaseima uusgooti stiilis kirikuga.

Kiriku arhitekt oli kubermanguarhitekt (Tallinna peaarhitekt) Christoph August Gabler. Kiriku ehitus algas 1862. aastal, kirik valmis 1867. aastal ja pühitseti sama aasta 3. advendil.[1]

Tallinna Jaani kiriku ehitamise ajendiks oli asjaolu, et traditsiooniliselt Eesti kogudusele kuulunud Püha Vaimu kirik linna ajaloolises keskuses Tallinna vanalinnas jäi 14 000-liikmeliseks kasvanud kogudusele väikeseks. Raha kogumist uue kiriku ehitamiseks alustati juba 1851. aastal. Tallinna magistraadilt, kellel oli kirikule patronaadiõigus, saadi ehitamiseks luba Toomgildi päralt olnud krundile väljaspool Tallinna linnamüüri.

Koguduse ülemõpetaja 1861–1867 Theodor Lutheri ettepanekul sai kirik endale evangelist Johannese järgi mugandatud nime – Jaani kirik.

Kirikuarhitektuur

[muuda | muuda lähteteksti]

Kolmelööviline basiilika, millega läänes liitub nelinurkne telkkiivriga torn, idas väiksem polügonaalne kooriruum, põhjas ja lõunas sümmeetriliselt käärkamber ja eeskoda. Pikihoone seinad on liigendatud tugipiilarite ja teravkaarakendega. Teravkaarsed portaalid on Tallinna hilisgootikale tüüpiliste talumiplaatidega. Akendel on puidust leekestiilis ehisraamistikud. Kesklööv on kõrge; ristvõlvide vööndkaared toetuvad rippkonsoolidele, külglöövidel on tähekujulised servjoonvõlvid. Sees on eklektiline oreliväär ja uusgooti stiilis altarisein.

Altarimaali "Kolgata" tegi 1867. aastal Peterburi Kunstide Akadeemia akadeemik ja professor Karl Gottlieb Wenig.

1867. aasta jõuludeks valminud esimese oreli ehitas 1869. aastal orelimeister Gustav Normann. Aastatel 19111913 ehitas orelimeister August Terkmann oreli ümber. 20052009 restaureeris oreli orelimeister Martin ter Haseborg (Saksa orelifirma Orgelbau in Ostfriesland). Enne restaureerimistööde algust ehitas Martin ter Haseborg kirikusse ka uue koorioreli. Lisaks taastas orelifirma suure oreli juurde 1913. aastal ehitatud altaritaguse kajaoreli.

1930. aastate lõpul oli plaan seoses Vabadussõja monumendi ehitamisega Vabaduse väljakule kirik lammutada ja kogudus paigutada ümber Oleviste või Niguliste kirikusse[2].

Kiriku vitraažakende autor on kunstnik Eva-Aet Jänes. Aastatel 2009–2017 valminud altari- ja kantslikatete autor on tekstiilikunstnik Tiina Puhkan.

 Pikemalt artiklis Tallinna Jaani kogudus
 Pikemalt artiklites Kalamaja kalmistu ja Rahumäe kalmistu
  1. Tallinna Jaani kiriku 60. aastane juubel., Eesti Kirik, nr. 49, 8 detsember 1927, lk. 386-388
  2. Jaani kirik riigi valdusse. Rahvaleht, 26. aprill 1940, nr. 98, lk. 8.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]