Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinik

Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinik
Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku peahoone
Asukoht	Paldiski maantee 52, Tallinn
Tegevus­valdkond	tervishoid
Korpused	Depressiivsete ja neurootiliste häirete osakond Mittepsühhootiliste kriiside osakond (II osakond)[1] Meeste subakuutosakond (III osakond)[2] Naiste subakuutosakond (IV osakond)[3] Akuutosakond (V osakond)[4] Kaksikdiagnoosiga patsientide päevaravi osakond (VI osakond)[5] Laste- ja noorukite psühhiaatria osakond (VII osakond)[6] Üldpsühhiaatria osakond (VIII osakond)[7] Esmaste psühhooside integratiivravi osakond (IX osakond)[8] Regionaalhaigla psühhiaatriapolikliinik
Aktiivravi­voodeid	226 voodikohta

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinik on psühhiaatriahaigla Merimetsa asumis kunagise Seewaldi suvemõisa territooriumil.

2018. aastal sõlmis Põhja-Eesti Regionaalhaigla lepingu psühhiaatriakliiniku uue hoone projekteerimiseks Mustamäe meditsiinilinnakusse. Uus psühhiaatriakliinik projekteeritakse kinnistule Juhan Sütiste tee 21. Uue psühhiaatriakliiniku ehitamist plaaniti alustada 2020. aastal ja hoonekompleks ei ole 2023. aastaks valmindu.^[9] PERH-i (Põhja-Eesti Regionaalhaigla) uue psühhiaatriakliiniku ehitusplaan on ajutiselt peatatud, kuna projekt vajab täiendavat rahastust ja plaanide täpsustamist.^[10]

Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku moodustavad statsionaar kaheksa osakonnaga ja psühhiaatriapolikliinik.

• 1899 – Eestimaa Kubermangu Vaimuhaigete Hooldamise Seltsi Raviasutus
• 1911 – Närvi- ja Vaimuhaiguste Haigla "Seewald"
• 1945 – Tallinna Vaimuhaiguste Haigla ja Ravikoloonia
• 1945 – Tallinna Vaimuhaiguste Haigla
• 1948 – Tallinna Vabariiklik Psühhoneuroloogiline Haigla
• 1952 – Tallinna Vabariiklik Psühhoneuroloogiahaigla
• 1991 – Tallinna Psühhiaatriahaigla
• 2001 – SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinik

1881. aastal Eestimaa kubermangus korraldatud rahvaloenduse tulemustest selgus, et kogu Eestimaa kubermangu elanike seas oli vaimuhaigeid 4,3%, psüühiliste probleemidega inimeste raviks mõeldud raviasutused aga puudusid. Moodsa vaimuhaigla rajamise idee tuli vabatahtlike ühenduselt. 1897. aastal moodustati Raasiku krahvinna Elise von Sieversi eestvedamisel Eestimaa Vaimuhaigete Hooldamise Selts, mille tegevuse eesmärk oli langetõbiste ja nõdrameelsete ravi- ja hoolekandeasutuste rajamine.

Seewaldi suvemõisa kinkis paruness Marie Girard de Soucanton 1898. aastal Eestimaa Kubermangu Vaimuhaigete Hooldamise Seltsile ning seal avati haigla 1903. aastal. Aastatel 1911–1945 kandis psühhiaatriakliinik ametlikult nime Närvi- ja Vaimuhaiguste Haigla "Seewald". Haigla esimeseks peaarstiks oli dr. med Ernst von Kügelgen. Liivimaa kubermangus oli ravi- ja hoolekandeasutus loodud 1893. aastal ning juba 1877. aastal avatud psühhiaatriahaigla Tartus.

Selle järgi on rahvasuus nii praegust SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikut kui ka samas kohas pärast Teist maailmasõda paiknenud samalaadseid raviasutusi kutsutud ka Seevaldiks, kõnekeeles kasutatakse nimetust "seevald" tihti ka psühhiaatriakliinikute kohta üldiselt.

10. veebruaril 1996, toimus Tallinna Psühhoneuroloogiahaigla 3. ravikorpuses tulekahju, tules hukkus 9 patsienti, paarkümmend sai vigastada.

Axel von Howeni (1845–1911) koostatud planeeringu alusel ehitati haiglakompleks; meeste ja naiste ravila, majandushoone ja masinahoone. Uutes aastal 1903 valminud hoonetes oli elekter, neisse rajati ka Tallinna esimesed liftid, mis olid mõeldud toidu ja pesu transportimiseks.^[11] Seewaldi suvemõisa peahoone ehitati ümber peaarsti doktor Leo von Kügelgeni elamuks. Kuur, tõllakuur, ait, jääkelder ja elamud kohandati ümber haigla tarbeks. Haigla avati 1903. aasta sügisel. 1909. aastaks valmisid kinnistul täiendavalt neli ravihoonet; kaks naistele ja kaks meestele, mille arhitektid olid Jacques Gustav-Adolf Rosenbaum-Ehrenbusch (1878–1944), Ernst Boustedt (1877–1931) ja Erich Jacoby (1885–1941). 1913. aastal projekteeris insener Anton Uesson (1879–1942) ühekorruselise elamu personalile ja juurdeehitise varasemale hoonele. 1920. aastatel tegeles hoonete ümberehitamisega arhitekt Franz De Vries. 1970.–1980. aastatel ehitati uus polikliinikuhoone, arhitekt oli Tiit Tomiste.

• 
  Seewaldi vaimuhaigla ravikorpus 1^[12]
• 
  Seewaldi vaimuhaigla ravikorpus 2^[13]
• 
  Seewaldi vaimuhaigla ravikorpus 3^[14]
• 
  Tallinn, Seewaldi vaimuhaigla ravikorpus 4^[15]
• 
  Seewaldi vaimuhaigla ravikorpus 5^[16]
• 
  Seewaldi vaimuhaigla ravikorpus^[17]
• 
  Seewaldi vaimuhaigla seltskondlik maja^[18]
• 
  Seewaldi suvemõisa tall, vaimuhaigla kontor^[19]
• 
  Seewaldi vaimuhaigla arstimaja^[20]
• 
  Seewaldi suvemõisa peahoone, hiljem peaarsti elamu^[21]
• 
  Seewaldi vaimuhaigla valvurimaja^[22]
• 
  Seewaldi vaimuhaigla surnukuur-kabel^[23]
• 
  Seewaldi vaimuhaigla majandushoone^[24]
• 
  Seewaldi vaimuhaigla katlamaja-elektrijaam^[25]
• 
  Seewaldi suvemõisa ait^[26], Merimetsa tee 1

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Seewaldi vaimuhaigla

• Uwe Gnadenteich, Seewaldi mälestised on hävimisohus www.postimees.ee, 31. juuli 2012.