Tallinna Vesi

AS Tallinna Vesi
Tüüp	Aktsiaselts
Börsil	Tallinna Börs
Asutatud	28. august 1997
Peakorter	Ädala 10, Tallinn
Võtmeisikud	Aleksandr Timofejev (juhatuse esimees), Priit Koit (nõukogu esimees)
Teenused	Joogivee tootmine ja heitvee puhastamine
Käive	54,56 mln € (+2,4%) (2022)
Puhaskasum	8,41 mln € (-48%) (2022)
Vara	253,4 mln € (-1,1%) (2022)
Töötajaid	345 (+4,2%) (2022)
Tütarettevõtted	Watercom OÜ
Tunnuslause	Loome puhta veega parema elu!
Koduleht	https://tallinnavesi.ee/

AS Tallinna Vesi on Eesti suurim vee-ettevõte, mis toodab ja varustab Tallinna ja osaliselt selle lähiümbruse elanikkonda puhta joogiveega ning osutab reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenust.

Ülemiste järvest on linlased joogivett saanud juba 1345. aastast, kui Taani kuningas Valdemar IV Atterdag andis linnale õiguse rajada kanal Ülemiste järvest.^[1] 14. sajandi keskpaigas rajatigi kivist maa-alune veejuhe, mis tõi Ülemiste järve vee Harju väravani. Ülemiste järvest alanud Härjapea jõgi, mis linna veega varustas, suleti 1930. aastatel kinniseks reoveekollektoriks reostuse tõttu.^[1]

1920. aastal keelas linnavalitsus Ülemiste järve läheduses igasugused tegevused, mis võisid reostada vett.^[1] Elanikkond kasvas kiiresti, kuid veearvestite puudumise tõttu ei olnud võimalik tarbitava vee hulka kontrollida, mistõttu langes raiskamise ja lekete tõttu torudes sageli surve.^[1] Ülemiste järve veevarude täiendamiseks ehitati 1922. aastal Pirita-Ülemiste kanal. Kaks aastat hiljem sõlmiti leping veepuhastusjaama projekteerimiseks ja ehituseks; Erich Jacoby projekteeritud Tallinna Filterveevärgi veepuhastusjaam^[2] alustas tööd 1927. aastal. Toona rajatud jaam on osaliselt töös tänapäevani. 1928. aastal ehitati Järvevana tee krundisügavusse arhitekt Herbert Johansoni projekti järgi kahekorruselise kaheksa korteriga ridamaja töölistele ja 1934. aastal tee äärde kahekorruseline elamu vahetusmeistritele ja keemikutele, mis on säilinud. Veepuhastusjaama pumbahoone purustati II maailmasõjas ja taastati veidi muudetud kujul 1946. aastal.

1971. aastal võeti Ülemiste veepuhastusjaamas kasutusele mikrofiltrid ning vaid kaheksa aastat hiljem – 1979. aastal valmis veepuhastusjaama uus hoone, mis on tänapäeval täies mahus kasutuses. 1997. aastal võeti veepuhastusjaamas kasutusele osoon, mis hakkas asendama topeltkloorimist – seni lisati veele kloori kaks korda – puhastusprotsessi (eelkloor) ja lõpus (järelkloor).

Ülemiste järv asub lennujaama lähedal, mistõttu on ajaloo jooksul järve maandunud mitu lennukit. 1938. aastal kukkus järve vigurlendu teinud lennuk ja samal aastal ka Poola lenduri juhitud lennumasin.^[1] Mõlemal korral pääsesid lendurid eluga. 1966. aastal maandus järve Tallinna–Saaremaa reisilennuk ning viimati 2010. aastal tegi järvejääle hädamaandumise Poolale kuuluv postisaadetisi vedanud lennuk.

1980. aastal, seoses olümpiamängude toimumisega Tallinnas, alustati pealinnas ka reovee kogumist ja mehaanilist puhastamist. Mehaanilis-keemiline puhastusetapp käivitati 1984. aastal ning 1993. aastal lisati puhastusprotsessile bioloogiline puhastusetapp, et Läänemerre juhitava heitvee kvaliteet vastaks rahvusvahelistele nõuetele.^[3]

Eesti liitumisel Euroopa Liiduga (2004) ehitati reoveepuhastusjaama bioloogiline puhastusprotsess ümber denitrifikatsiooniprotsessiks, mis tõi kaasa ka vajaduse täiustada reoveesettekäitlust. 2006. aastal valmisid uus reoveesette tahenduskeskus ja täiendavad settesegu kompostimisväljakud. Kuna jaama sisenev reostuskoormus on aasta-aastalt kasvanud, tekkis vajadus ka täiendava bioloogilise puhastusetapi järele. 2010. aastal alustati biofiltri ehitust, mis võeti käiku 2011. aasta esimeses pooles.

Ettevõtte eelkäija Tallinna Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Valitsus asutati 1967. aastal. Aktsiaseltsiks registreeriti see 1997. aastal. Munitsipaalettevõte Tallinna Vesi erastati 2001. aastal, mil Tallinna linnapea oli Jüri Mõis.^[4]

Erastamisprotsessi arutati Tallinna Linnavolikogus mitmel korral.^[5] Esimest korda 1997. aastal, kuid siis lükati erastamise ettepanek tagasi (Volikogu esimees Edgar Savisaar). Teist korda arutati erastamist 1999. aastal ja siis oli Volikogu põhimõtteliselt nõus, kui erastatakse kolmandik aktsiaid. Siis oli Tallinna Linnavolikogu esimees Edgar Savisaar.

Lõplikult (kolmandal arutelul) kiitis Tallinna Vee erastamise heaks Tallinna Volikogu 15. juunil 2000,^[6] mil Tallinna Linnavolikogu esimees oli Rein Voog. 50,4% aktsiate omanikuks sai International Water UU (mille omanikeks on International Water ja United Utilities International) ja ülejäänud jäid Tallinna linnale.^[7]

2005. aastal noteeriti ettevõte Tallinna börsil. 2021. aasta algul anti teada, et Tallinna linn ja Utilitas ostavad ära ettevõtte United Utilities osaluse.^[8]

Tallinna Vee põhitegevus on joogivee puhastamine ja tarbijate veega varustamine ning heitvee ärajuhtimine ja puhastamine Tallinnas. Tallinna Vesi suunab Ülemiste veepuhastusjaamast veevõrku ligikaudu 60 000 m³ joogivett päevas ning juhib Paljassaare reoveepuhastusjaama ja seejärel merre 120 miljonit liitrit puhastatud heitvett. Ettevõtte koosseisu kuulub ka laborite üksus, mis on alates 2001. aastast akrediteeritud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt. Üksusse kuulub nii vee-, mikrobioloogia- kui ka heitveelabor.

Valdav osa – 90% – Tallinna Vee tarbijatest Tallinnas (Kesklinna, Lasnamäe, Mustamäe, Põhja-Tallinna, Kristiine ja Haabersti linnaosas), Maardu linnas, Muugal, Pirita asumis ning osaliselt Harkus saavad oma joogivee Ülemiste järvest. Põhjavesi on joogiveeks ligi 10%-l tarbijatest järgmistes piirkondades: Nõmme, Laagri, Merivälja, Pirita, Tiskre, Saue linn ning Tiskre küla Harku vallas.

AS-il Tallinna Vesi on ligi 23 000 klienti ja 460 000 lõpptarbijat. Tarbijate usaldus kraanivee aina kasvab – 2019. aastal tehtud uuringust ilmnes, et 90,44% Tallinna Vee tarbijatest joob kraanivett.

AS Tallinna Vesi on börsiettevõte ning 2005. aastast on 30% aktsiatest vabalt kaubeldavad börsil.

Tallinna Vee koosseisu kuulub ka selle tütarettevõte OÜ Watercom, mille põhitegevusalaks on vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamine ning teehoiutöödega seotud teenuste, projektijuhtimis- ja järelevalveteenuste ning survepesu- ja transporditeenustega seotu. 

Valdav osa pealinna joogiveest tuleb Ülemiste järvest ja seda puhastatakse enne tarbijateni jõudmist järve äärde rajatud veepuhastusjaamas. Järveveest kvaliteetseks joogiveeks saamise puhastusprotsess kestab ligi 15 tundi.

Puhastusprotsessi käigus puhastatakse vett nii mehaaniliselt kui ka keemiliselt, lisades sellele osooni ja spetsiaalset veepuhastuskemikaali koagulanti. Seejärel läbib vesi kahekihilise liivafiltri, misjärel lisatakse sellele veidi kloori ning suunatakse pumpade abil veevõrku. Pinnaveest puhastatud joogivett tuleb enne veevõrku pumpamist desinfitseerida, et säilitada vee kvaliteeti torustikus.^[3]

Ülemiste järve kogumaht on 33 miljonit m³, ent puhastamiseks ja linlastele tarbimiseks kasutatakse sellest vaid 17 miljonit m^3. Keskmiselt toodab jaam päevas 60 000 m³ puhast joogivett, kuid maksimaalselt suudaks see puhastada lausa kuni 120 000 m^3. Tallinlane tarbib keskmiselt 90 liitrit puhast vett päevas.

 Pikemalt artiklis Tallinna veevarustussüsteem

Kogu Ülemiste järve vee suudaks Ülemiste veepuhastusjaam ära puhastada 9 kuuga. Selleks, et Ülemiste järve vesi otsa ei saaks, on loodud veehaardesüsteem, mille moodustavad jõgedele ehitatud hüdrosõlmed, veehoidlad ja neid ühendavad kanalid, mis suunavad vajadusel Ülemistele täiendavat vett.

Tallinna Vee veehaardesüsteemi kogupindala laiub ligikaudu 1800 km² suurusel maa-alal ning hõlmab peamiselt Harju alamvesikonda ning Soodla, Jägala ja Pirita jõe valgala.

Tallinlaste reovesi jõuab läbi kanalisatsioonivõrgu Paljassaare reoveepuhastusjaama, kus see läbib põhjaliku puhastusprotsessi, mis koosneb mehaanilisest ja keemilis-bioloogilisest puhastusetapist. Paljassaare reoveepuhastusjaam teenindab rohkem kui 400 000 inimest. Puhastusjaama jõuab ka läbi ühisvoolse kanalisatsiooni sademevesi.

Reoveepuhastuse käigus tekib kõrvalproduktina reoveesete, millest valmistatakse haljastusmulda.

2019. aasta lõpus sai Paljassaare reoveepuhastusjaamas alguse kümnendi suurim projekt, mille käigus rekonstrueeritakse osaliselt mehaaniline puhastusetapp, mis tõstab jaama töökindlust.^[9] Mehaaniline puhastus on reoveepuhasti esimene puhastusetapp, kuhu reovesi jõuab peapumplast survetorustike kaudu.

2021. aastal kuulub 55,06% ettevõtte aktsiatest Tallinna linnale, 20,36% OÜ Utilitasele ja 24,58% aktsiaid on turul vabalt kaubeldavad.

Suurimad aktsionärid:^[10]

Jrk nr	Aktsionär	Osalus 21. detsembril 2022	Osalus 28. septembril 2021	Osalus 3. märtsil 2021
1	TALLINNA LINNAKANTSELEI	55,06%	55,06%	34,7%
2	OSAÜHING UTILITAS	20,36%	20,36%	Ei olnud kuue suurima aktsionäri seas
3	Tatjana Liksutova	1,74%	1,74%	1,74%
4	VVO CAPITAL OÜ	1,66% |1,63%	Ei olnud kuue suurima aktsionäri seas
5	PROBUS OÜ	0,96%	0,96%	0,96%
6	Clearstream Banking AG	0,44%	0,46%	0,69%

Ettevõte on maksnud viimasel viiel aastal igal aastal aktsionäridele dividende.^[12]

• Ülemiste veepuhastusjaam
• Paljassaare reoveepuhastusjaam
• Watercom

• AS Tallinna Vesi koduleht