Coop Pank

Coop Pank AS
Tüüp	aktsiaselts
Börsil	Tallinna börs
Asutatud	1992
Peakorter	Maakri 30, Tallinn
Tegevuspiirkond	Eesti
Võtmeisikud	Alo Ivask (nõukogu esimees), Margus Rink (juhatuse esimees)
Valdkonnad	pangandus
Tooted	finantsteenused
Käive	54,63 mln € (+39,3%) (2022)
Puhaskasum	20,35 mln € (+50,7%) (2022)
Vara	1,714 mld € (+38%) (2022)
Töötajaid	351(+17%) (2022)
Koduleht	Coop Pank AS koduleht

Coop Pank on Eesti kapitalil põhinev pank. Panga ametlik nimi on Coop Pank AS.

Panga tooteportfelli kuuluvad hoiused, äri- ja eralaenud, liising, pangakaardid, arveldusteenused, kaardimaksete vastuvõtt, faktooring, akreditiiv, privaatpangandus, kaubanduse finantseerimine ja kindlustusteenus. Coop pank omab 4% Eesti hoiuste ja pangalaenude turust ja 9% krediidiandjate turust.^[1]

Coop Pank kuulub Coop Pank kontserni, kuhu kuuluvad ka Coop Liising AS, Coop Finants AS, Coop Kindlustusmaakler AS ja SIA Prana Property (kinnisvaraalane tegevus Lätis).^[2]

Pangal on Eestis 15 kontorit ja 17 pangapunkti. Väljaspool Eestit kontoreid ja pangapunkte ei ole. Lisaks on klientidel võimalik raha välja võtta ja hoiustada gruppi kuuluvas ligi 330 kaupluses üle Eesti. Kauplustes pangaga suhtlemise võimalus loob eelduse, et pank võib olla populaarsem just eeskätt maapiirkondades, kuna toob pakutava teenuse klientidele lähemale. Coop pangal on internetipank ja mobiilipank. Coop Panga peakontor asub Tallinnas.^[3]

Pank on liitunud Eesti Panga arendatava välkmaksete süsteemiga RT1, mis annab klientidele välkmakse tegemise võimaluse. Välkmakse on Euroopa makse, mille saaja pank on liitunud välkmaksete süsteemiga. Makse summas kuni 100 000 € jõuab saajani peaaegu kohe sõltumata nädalapäevast ja kellaajast.^[4]

Coop Panga aktsiad on alates 2019. aasta detsembrist noteeritud Tallinna börsi põhinimekirjas.^[3]

Aastatel 1992–2017 kandis ettevõte nime Eesti Krediidipank.

• Coop Panga eelkäija Krediidipanga asutas taasloodud Eesti Panga esimene president Rein Otsason 1992. aastal (pärast tema vabastamist keskpanga juhi ametikohalt) koos veel mitme Eesti ettevõtjaga. Krediidipanga asutamiskoosolek toimus 28. märtsil. Panga põhikapital oli 6 miljonit rubla. ^[5]

• 10. aprillil 1992 sai vastasutatud krediidiasutus Eesti Pangalt pangategevuse litsentsi.^[5]
• 1993. aastal hakkas Krediidipank oma kontorivõrku laiendama ning avas panga filiaalid Narvas, Jõhvis ja Haapsalus. ^[5]
• 1994. aastal koliti ka peakontor uude asukohta Tallinnas Narva maantee 4.^[5]
• 1999. aastal sõlmis Krediidipank koostöölepingu Venemaa pangaga Bank Moskvõ, mis võimaldas arendada Eesti-Venemaa vahelist kaubavahetust.^[5]
• 2003. aastal omandas Latvian Business Bank AS Eesti Krediidipangas 18,695%-lise osaluse. LBB kuulus 100% Bank Moskvõle, osaluse müügiga leiti pangale strateegiline investor, kes kasvatas 2005. aastal oma osaluse pangas 60%-ni ja 2006. aastal 65,7%-ni.^[5]
• 2004. aastal suri Krediidipanga asutaja ja nõukogu esimees Rein Otsason ning uueks nõukogu esimeheks valiti Ain Soidla.^[5]
• 2010. aastal otsustasid aktsionärid suurendada panga aktsiakapitali 264 miljonilt kroonilt 720 miljoni kroonini^[6]. Emissioon muutis olulisel määral Krediidipanga omanike struktuuri. Senine suuromanik – Bank of Moscow, kellel on läbi Latvijas Biznesa Banka (LBB) Krediidipangas ligi 90% osalus, asus Krediidipanga aktsionäride ringi otseosaluse kaudu.^[5]
• 2013. aasta oktoobris asutati uus tütarettevõte AS Krediidipank Finants, mille eesmärgiks oli pakkuda kaasaegseid tarbijakrediidi lahendusi eraklientidele Eestis.^[5]
• 2015. aastal viidi läbi pangasisene struktuurireform, mille eesmärgiks oli muuta seni pigem teenindusele suunatud ettevõte rohkem müügile orienteeritud ettevõtteks.^[5]
• 2017. aastal ostis Inbank AS 25% ja Coop Eesti 59,7% Eesti Krediidipank AS aktsiatest. Krediidipank tegutses oma nime all veel 2017. aasta sügiseni, 2. oktoobril 2017 sai Krediidipangast ametlikult Coop Pank. Omanike vahetuse järel muudeti panga strateegiat, äriplaani ja struktuuri.^[7]
• 7. novembril 2017 avati kasutajatele Coop Panga mobiilipank.^[8]
• 10. detsembril 2019 algas Coop Panga aktsiatega kauplemine Tallinna börsil.
• 18. jaanuarist 2021 on Coop Panga klientidel võimalik pangas oleva arvelduskonto vahendusel krüptoraha oma tarbeks osta või müüa. Võimalus ei puuduta krüptoraha rahakotiteenuste osutajaid ega muid vahendajaid, kes võtavad raha kolmandatelt isikutelt eesmärgiga soetada selle eest krüptovaluutat.^[9]
• 29. juuni 2021 ületas Coop Panga igapäevapanganduse klientide arv 100 000 piiri.^[10]

Coop Panga turuosa moodustab Eesti hoiuste turust 4%. Coop Panga suurimad konkurendid on pigem väiksemad pangad, nagu Inbank (turuosa 1%), Bigbank (turuosa 3%) ja Luminor Bank (turuosa 5%). Üheks konkurendiks võib pidada ka teist peamiselt Eesti kapitalil põhinevat panka Eestis – LHV Panka (turuosa 21%).

Krediidiandjate turul on Coop Panga tütarettevõtete suurimad konkurendid SIA Citadele Leasing Eesti filiaal, LHV Finance, Luminor Liising ja Inbank Finance.^[1]

Coop Panga aktsiatega kauplemine algas Tallinna börsil 10. detsembril 2019. Tallinna börs on Nasdaq Balti börsi osa.^[11] Aktsia lühinimi börsil on CPA1T.

Seisuga 24. aprill 2023 on Coop Pangal noteeritud Eesti Väärtpaberite Registris 101 471 307 aktsiat.^[12]

2022. aastal oli Coop Pank kauplemisaktiivsuselt Nasdaq Balti börsi 5. ettevõte. Käibe alusel kaubeldi börsil vaid Enefit Greeni, Šiaulių bankase, LHV Groupi, ja Ignitis grupė aktsiatega enam. Seisuga 25. aprill 2023 on Coop Panga turuosa (turuväärtus) 295,8 miljonit eurot, millega oldi Nasdaq Balti börsi suuruselt 11. ettevõte. 2022. aastal langes ettevõtte turuväärtus 8,5% võrra.^[13]

Seisuga 31. detsember 2022 on Coop Pangal 36 045 aktsionäri. Coop Pank on aktsionäride arvu järgi suuruselt Eesti kolmas börsiettevõtte.^[2]

Jrk nr	Aktsionär	Osalus 03.03.2021 seisuga, %	Osalus 30.07.2021 seisuga, %	Osalus 25.04.2023 seisuga, %
1	Coop Investeeringud OÜ	24,98	24,83	22,33
2	Andres Sonn	9,32	9,01	8,39
3	CM Capital OÜ	6,8	6,76	4,63
4	Harju Tarbijate Ühistu	3,75	3,73	3,99
5	Tallinna Linnakantselei	Ei kuulunud kuue suurima aktsionäri hulka	Ei kuulunud kuue suurima aktsionäri hulka	2,8
6	Tartu Tarbijate Kooperatiiv TÜ	2,87	2,86	2,57
7	Saaremaa Tarbijate Ühistu	Ei kuulunud kuue suurima aktsionäri hulka	Ei kuulunud kuue suurima aktsionäri hulka	2,51

Ülejäänud isikud omavad igaüks vähem kui 2% Coop Panga aktsiatest.

Tarbijate ühistud omavad kokku umbes 19,25% aktsiatest, kuid eraldiseisvalt ei oma neist ükski üle 5%.^[2]

18.–29. novembril 2019 toimus Coop Panga aktsiate esmane avalik pakkumine (IPO) eesmärgiga emiteerida kuni 32 180 155 uut lihtaktsiat, millele lisandusid panga aktsionäride pakutud kuni 8 065 700 olemasolevat aktsiat. 10 879 investorit märkisid kokku 32 989 362 aktsiat ja kuigi Jaeinvestorite märkimine ületas ootusi, siis institutsionaalsete investorite märkimine jäi oodatust tagasihoidlikumaks. Nii märgiti 71% esialgu planeeritud maksimaalsest IPO mahust. Kõik märkijad said aktsiaid soovitud koguses. Pank teenis pakkumisega brutotulu ligikaudu 31,3 miljonit eurot. Pärast Panga aktsiakapitali suurendamise registreerimist Eesti Väärtpaberiregistris oli Panga aktsiakapital 60 960 316,9 eurot ning see koosnes 89 456 166 aktsiast. Coop Panga nõukogu kinnitas IPO mahuks 37,9 miljonit eurot ja aktsia hinnaks 1,15 eurot aktsia kohta.^[16]

Jaepakkumises osales 10 855 investorit ning nad märkisid kokku ligi 27 miljonit aktsiat. Keskmiselt märkis üks investor ligi 2500 aktsiat. Institutsionaalse pakkumise jaotuses osales 24 investorit, kes märkisid veidi üle 6 miljoni aktsia.^[17]

• Coop Panga koduleht
• Balti börs
• Krediidipangast saab 1,5 miljoni euro eest Coop Pank, Postimees Majandus24, 8. august 2017
• "Coop Panga aktsiat märgiti 71 protsenti plaanitust" ERR, 2. detsember 2019