Tartu Ülikooli Narva kolledž

Tartu Ülikooli Narva kolledž
Tartu Ülikooli Narva kolledži uus hoone
Asutatud	1999
Tüüp	avalik-õiguslik ülikool
Asukoht	Raekoja plats 2, Narva

Tartu Ülikooli Narva kolledž on Tartu Ülikooli koosseisu kuuluv kõrgkool, mis avati Narvas 1999. aastal.

Kolledž alustas tegevust 1. juulil 1999 Narva Kõrgkooli baasil endise Narva Polütehnikumi hoones aadressil Kerese tänav 14.

Kolledži direktorina asus tööle Katri Raik ning oli ametis aastani 2015. 2013. aastast tegutseb kolledž aadressil Raekoja plats 2. Alates 1. septembrist 2015 kuni 2019. aasta märtsini oli Tartu Ülikooli Narva kolledži direktor Kristina Kallas. 2020–2022 aprillini oli kolledži direktor Marek Sammul^[1]. Alates 1. maist 2022 on direktor Indrek Reimand.

Kolledžit juhib direktor, kelle valib perioodiliselt Tartu Ülikooli nõukogu. Kolledži direktori ametikoht on võrreldav teaduskonna dekaani omaga. Kolledžis on viis lektoraati (eesti keele ja kirjanduse, pedagoogika ja psühholoogia, ühiskonnateaduste, vene keele ja kirjanduse ning võõrkeelte lektoraat).

1. jaanuarist 2016 kuulub Narva kolledž Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonda.

Kolledž pakub õppimisvõimalusi järgmistel erialadel:

Bakalaureuseõpe:

• Koolieelse lasteasutuse õpetaja mitmekeelses õppekeskkonnas
• Humanitaarained mitmekeelses koolis (kuni 2018/2019 sisseastunutele)
• Keeled ja mitmekeelsus koolis (alates 2019/2020 sisseastunutele)
• Noorsootöö (alates 2019/2020 sisseastunutele)

Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekava:

• Klassiõpetaja mitmekeelses koolis (kuni 2018/2019 sisseastunutele)

Rakenduskõrgharidus:

• Infotehnoloogiliste süsteemide arendus
• Ettevõtlus ja projektijuhtimine (kuni 2018/2019 sisseastunutele)
• Ettevõtlus ja digilahendused (alates 2019/2020 sisseastunutele)
• Noorsootöö (kuni 2018/2019 sisseastunutele)

Magistriõpe:

• Humanitaarainete õpetaja mitmekeelses koolis (kuni 2018/2019 sisseastunutele)
• Keeleõpetaja mitmekeelses koolis (alates 2019/2020 sisseastunutele)

Neil erialadel saab õppida nii põhiõppes kui avatud ülikoolis.

Kolledžil on olnud kaks perioodilist väljaannet:

1. Acta et commentationes collegii Narovensis – Narva kolledži toimetised (alates 2002. aastast]).
2. Studia humaniora et paedagogica collegii Narovensis – rahvusvaheliste konverentside ettekannete põhjal koostatud artiklite kogumik (alates 2004. aastast).

Kolledžis toimuvad regulaarselt teaduskonverentsid. Nende peamine temaatika on mitmekultuurses üldhariduskoolis ja kõrgkoolis õpetamise pedagoogika, psühholoogia ja metoodika.

2003. aastal toimus Narva ajaloo teemaline rahvusvaheline konverents, mille peakorraldaja oli Karsten Brüggemann. 2006. aastal käsitles rahvusvaheline konverents etnilisi stereotüüpe, peakorraldaja Jelena Nõmm. 2008. aasta konverents käsitles mitmekultuurilisust pedagoogikas, korraldajad Anna Džalalova ja Jekaterina Protassova.

Iga aasta augustis toimub pedagoogiline konverents, mis on hiljuti kujunenud rahvusvaheliseks.

2001. aastast toimub iga-aastane üliõpilaste teaduslik konverents, mis arenes rahvusvaheliseks 2005. aastal.

Tatjanapäev – vene üliõpilaste traditsiooniline pidu, mis sarnaneb meie harjumuspärase rebaste ristimisega. Sageli osalevad seal külalised teistest Eesti õppeasutustest.

Eelkolledžis pakutakse tegevusi gümnasistidele. Neile on pakutud võimalust osaleda loengutes samadel põhimõtetel üliõpilastega ja soovi korral kanda hiljem ainepunktid kõrgkooliõpingutesse üle. Neile on pakutud ka päris oma loenguid, mille teemad tulenevad kolledžis õpetatavatest erialadest ja ainetest.

Väärikate ülikooli loengutel ja seminaridel käsitletakse nii praktilisi kui silmaringi laiendavaid teemasid. Kohtumised toimuvad üks kord kuus Tartu Ülikooli Narva kolledžis. Väärikate ülikooli on oodatud kõik avatud ja aktiivsed üle 60-aastased inimesed, kes soovivad suhelda huvitavate isiksustega, olla kursis riigis/linnas toimuvaga, arutada oma muresid spetsialistidega. Väärikate ülikool on kutsutud ellu, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest, et paindlikult reageerida ühiskonna muutustele ja vajadustele ning pakkuda võimalikult erinevatele sihtrühmadele täiendusõpet.

Narva Väärikate Ülikooli eripära on selles, et loengud toimuvad vene keeles.

Narva Lasteülikool tegutses aastatel 2007 kuni 2017. Algul ainult Narvas, hiljem ka Tallinnas ja Tartus. Lasteülikoolis andsid loenguid akadeemikud, rektorid, professorid ja teised oma valdkonnas tuntud ja tunnustatud inimesed. Kuulajateks olid lapsed vanuses 8–12 eluaastat.

Narva kolledži õppehoone projekteerisid Katrin Koov, Indrek Peil ja Siiri Vallner. Sisekujunduse loomisel osalesid Hannes Praks, Kadri Tamme, Kristjan Holm, Liisi Murula, Toomas Pääsuke, Ahti Grünberg, Daniel Marius Reisser ja Helen Sarapuu (Hannes Praks Stuudio). Ehitas YIT Ehitus.^[2] Ohtralt poleemikat tekitanud välisilme, mida projekteerimise ajal süüdistati koleduses ja morbiidsuses, on loodud samas kohas asunud börsihoone eeskujul. Kuna ajalooline börsihoone varjas raekoda, otsustasid arhitektid seda pelgalt markeerida, ehitades maja esifassaadile väljaulatuva "noka". Hiljem on ehitis Narvas siiski omaks võetud, näiteks käivad noorpaarid kooli juures pulmapilte tegemas.^[3]

Hoone sisekujunduse puhul on välja toodud, et varem ei ole Eestis nii suure ehitise interjööri kujundamisel looduslikke viimistlusmaterjale kasutatud. Lisaks on hoone sisekujundusele iseloomulik baroksete motiivide kasutamine, seintele maalitud ruumigraafika ja hoone tarbeks eraldi loodud LED-projektorid, mida kasutatakse ruumide funktsiooni kuvamiseks.^[2]

Õppehoone arhitektid pälvisid arhitektuurse lahenduse eest ka Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri aastapreemia. Ehitise iseloomustamiseks öeldi, et selle "tugev arhitektuurne kontseptsioon on leidnud edasiarenduse kvaliteetses ehituslikus teostuses ja silmapaistvas sisearhitektuuris".^[4]

• Tartu Ülikool
• Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tartu Ülikooli Narva kolledž

Tsitaadid Vikitsitaatides: Tartu Ülikooli Narva kolledž

• Narva kolledži koduleht
• Mari Peegel. Narva kolledži arhitektid: Eestis on palju ehitamist, aga vähe arhitektuuri Eesti Päevaleht, 10. jaanuar 2014