Tasand ehk tasapind on kahemõõtmeline eukleidiline ruum .[ 1] See on punkti ja sirge kahemõõtmeline analoog. Tasand võib olla mõne kõrgemamõõtmelise ruumi alamruum või ka iseseisev matemaatiline objekt. Antud artikkel keskendub tasandile kolmemõõtmelises eukleidilises ruumis .
Kolmemõõtmelises eukleidilises ruumis ℝ3 on tasandi võrrand viidav alati kujule
a x + b y + c z + d = 0 . {\displaystyle ax+by+cz+d=0\,.} kus x , y , z on tasandi punkti koordinaadid ja a , b , c , d reaalarvulised kordajad.
Tasand on samuti üheselt määratud iga järgneva kombinatsiooniga:
kolme mittekollineaarse tasandil asuva punktiga ; tasandil asuva sirge ja väljaspool seda sirget asuva punktiga, mis asub tasandil; kahe tasandil asuva sirgega; Tasandi võrrand on normaalvektori n → = ( a ; b ; c ) {\displaystyle \,{\vec {n}}=(a;b;c)} abil esitatav kujul
n → ⋅ ( r → − r → 0 ) = 0 , {\displaystyle {\vec {n}}\cdot ({\vec {r}}-{\vec {r}}_{0})=0\,,} kus r → = ( x ; y ; z ) {\displaystyle \,{\vec {r}}=(x;y;z)} on tasandil asetseva punkti kohavektor . See võrrand kehtib iga tasandi punkti jaoks. Seega, kui teame, et r → 0 = ( x 0 ; y 0 ; z 0 ) {\displaystyle \,{\vec {r}}_{0}=(x_{0};y_{0};z_{0})} on mingi punkt tasandil, siis peab kehtima n → ⋅ r → 0 = − d , {\displaystyle {\vec {n}}\cdot {\vec {r}}_{0}=-d,\,} . Et vektorite skalaarkorrutis on null parajasti siis, kui vektorid on risti, siis ütleb viimane võrrand, et tasand on selline pind, mis läbib punkti r → 0 {\displaystyle {\vec {r}}_{0}} ja mille suvalist kaht punkti ühendav vektor on risti vektoriga n → {\displaystyle {\vec {n}}} .
Olgu r → 1 = ( x 1 ; y 1 ; z 1 ) {\displaystyle {\vec {r}}_{1}=(x_{1};y_{1};z_{1})} , r → 2 = ( x 2 ; y 2 ; z 2 ) {\displaystyle {\vec {r}}_{2}=(x_{2};y_{2};z_{2})} ja r → 3 = ( x 3 ; y 3 ; z 3 ) {\displaystyle {\vec {r}}_{3}=(x_{3};y_{3};z_{3})} mittekollineaarsete punktide kohavektorid.
Tasandi võrrand on antud järgneva determinandiga :
| x − x 1 y − y 1 z − z 1 x 2 − x 1 y 2 − y 1 z 2 − z 1 x 3 − x 1 y 3 − y 1 z 3 − z 1 | = 0 {\displaystyle \left|{\begin{array}{ccc}x-x_{1}&y-y_{1}&z-z_{1}\\x_{2}-x_{1}&y_{2}-y_{1}&z_{2}-z_{1}\\x_{3}-x_{1}&y_{3}-y_{1}&z_{3}-z_{1}\end{array}}\right|=0}
mis Laplace'i arendust kasutades annab võrrandi kujul
( x − x 1 ) | y 2 − y 1 z 2 − z 1 y 3 − y 1 z 3 − z 1 | − ( y − y 1 ) | x 2 − x 1 z 2 − z 1 x 3 − x 1 z 3 − z 1 | + ( z − z 1 ) | x 2 − x 1 y 2 − y 1 x 3 − x 1 y 3 − y 1 | = 0 {\displaystyle \left(x-x_{1}\right)\left|{\begin{array}{cc}y_{2}-y_{1}&z_{2}-z_{1}\\y_{3}-y_{1}&z_{3}-z_{1}\end{array}}\right|-\left(y-y_{1}\right)\left|{\begin{array}{cc}x_{2}-x_{1}&z_{2}-z_{1}\\x_{3}-x_{1}&z_{3}-z_{1}\end{array}}\right|+\left(z-z_{1}\right)\left|{\begin{array}{cc}x_{2}-x_{1}&y_{2}-y_{1}\\x_{3}-x_{1}&y_{3}-y_{1}\end{array}}\right|=0}
Esimese 3x3 derminandi saab samaväärselt esitada segakorrutisena . See annab võrrandi
( r → − r → 1 ) × ( r → 1 − r → 2 ) ⋅ ( r → 2 − r → 3 ) = 0. {\displaystyle ({\vec {r}}-{\vec {r}}_{1})\times ({\vec {r}}_{1}-{\vec {r}}_{2})\cdot ({\vec {r}}_{2}-{\vec {r}}_{3})=0.} Et kolm punkti asuvad tasandil, siis peavad nad rahuldama tasandi võrrandit:
{ a x 1 + b y 1 + c z 1 + d = 0 a x 2 + b y 2 + c z 2 + d = 0 a x 3 + b y 3 + c z 3 + d = 0 {\displaystyle \left\{{\begin{array}{c}ax_{1}+by_{1}+cz_{1}+d=0\\ax_{2}+by_{2}+cz_{2}+d=0\\ax_{3}+by_{3}+cz_{3}+d=0\end{array}}\right.} Defineerides
{\displaystyle } saab kordajad a , b , c leida Crameri valemite abil:
a = − d D | 1 y 1 z 1 1 y 2 z 2 1 y 3 z 3 | , b = − d D | x 1 1 z 1 x 2 1 z 2 x 3 1 z 3 | , c = − d D | x 1 y 1 1 x 2 y 2 1 x 3 y 3 1 | , kus D = | x 1 y 1 z 1 x 2 y 2 z 2 x 3 y 3 z 3 | . {\displaystyle a={\frac {-d}{D}}{\begin{vmatrix}1&y_{1}&z_{1}\\1&y_{2}&z_{2}\\1&y_{3}&z_{3}\end{vmatrix}},\quad b={\frac {-d}{D}}{\begin{vmatrix}x_{1}&1&z_{1}\\x_{2}&1&z_{2}\\x_{3}&1&z_{3}\end{vmatrix}},\quad c={\frac {-d}{D}}{\begin{vmatrix}x_{1}&y_{1}&1\\x_{2}&y_{2}&1\\x_{3}&y_{3}&1\end{vmatrix}},\quad {\mbox{kus }}\,D={\begin{vmatrix}x_{1}&y_{1}&z_{1}\\x_{2}&y_{2}&z_{2}\\x_{3}&y_{3}&z_{3}\end{vmatrix}}.} d on siin vabalt valitav suurus. Võrrandite lõplikuks lahendamiseks võib parameetrile d anda suvalise (nullist erineva) väärtuse.
Kui tasand ei läbi koordinaatide alguspunkti, siis D ≠ 0 kohavektorite mittekollineaarsuse tõttu. See meetod ei tööta, kui tasand läbib koordinaatide alguspunkti, sest siis pole võimalik valida punkte, mille kohavektorid oleksid mittekomplanaarsed , mistõttu D = 0.
Tasandi normaalvektori saab esitada kahe tasandil asetseva mitteparalleelse vektori vektorkorrutisena :
n → = ( r → 2 − r → 1 ) × ( r → 3 − r → 1 ) , {\displaystyle {\vec {n}}=({\vec {r}}_{2}-{\vec {r}}_{1})\times ({\vec {r}}_{3}-{\vec {r}}_{1})\,,} Tasandi üheseks määramiseks on tarvis veel punkti tasandil, milleks võib valid ühe punktidest r → 1 {\displaystyle {\vec {r}}_{1}} , r → 2 {\displaystyle {\vec {r}}_{2}} või r → 3 {\displaystyle {\vec {r}}_{3}} .
Olgu antud suvaline punkt kohavektoriga r → 1 = ( x 1 , y 1 , z 1 ) {\displaystyle {\vec {r}}_{1}=(x_{1},y_{1},z_{1})} ja tasand Π võrrandiga a x + b y + c z + d = 0 {\displaystyle \,ax+by+cz+d=0} , siis punkti r → 0 {\displaystyle {\vec {r}}_{0}} kaugus tasandist on
ϱ ( r → 1 , A ) = | d + a x 1 + b y 1 + c z 1 | a 2 + b 2 + c 2 . {\displaystyle \varrho ({\vec {r}}_{1},A)={\frac {\left|d+a{\text{x}}_{1}+{\text{b}}y_{1}+{\text{c}}z_{1}\right|}{\sqrt {a^{2}+b^{2}+c^{2}}}}\,.} Normaalvektori abil ja mõne tasandil asuva punkti r → 0 {\displaystyle {\vec {r}}_{0}} abil saab kauguse esitada kujul
ϱ ( r → 1 , A ) = | n ^ ⋅ ( r → 1 − r → 0 ) | , {\displaystyle \varrho ({\vec {r}}_{1},A)=\left|{\hat {n}}\cdot ({\vec {r}}_{1}-{\vec {r}}_{0})\right|\,,} kus n ^ {\displaystyle {\hat {n}}} on tasandi ühiknormaalvektor .
Olgu antud kaks tasandit Π 1 : a 1 x + b 1 y + c 1 z + d 1 = 0 {\displaystyle \Pi _{1}:a_{1}x+b_{1}y+c_{1}z+d_{1}=0\,} ja Π 2 : a 2 x + b 2 y + c 2 z + d 2 = 0 {\displaystyle \Pi _{2}:a_{2}x+b_{2}y+c_{2}z+d_{2}=0\,} . Tasandite vaheline kahetahuline nurk α {\displaystyle \alpha } on nurk nende tasandite normaalvektorite vahel:
cos α = n ^ 1 ⋅ n ^ 2 = a 1 a 2 + b 1 b 2 + c 1 c 2 a 1 2 + b 1 2 + c 1 2 a 2 2 + b 2 2 + c 2 2 . {\displaystyle \cos \alpha ={\hat {n}}_{1}\cdot {\hat {n}}_{2}={\frac {a_{1}a_{2}+b_{1}b_{2}+c_{1}c_{2}}{{\sqrt {a_{1}^{2}+b_{1}^{2}+c_{1}^{2}}}{\sqrt {a_{2}^{2}+b_{2}^{2}+c_{2}^{2}}}}}.} kus n ^ 1 {\displaystyle {\hat {n}}_{1}} ja n ^ 2 {\displaystyle {\hat {n}}_{2}} on vastavate tasandite ühiknormaalvektorid .
Pinna z = e − ( x 2 + y 2 ) {\displaystyle \,z=e^{-(x^{2}+y^{2})}} puutujatasand punktis (0.2, 0.2, f(0.2,0.2)). Olgu pind esitatud ilmutamata kujul võrrandiga F ( x , y , z ) = 0 {\displaystyle F(x,y,z)=0} , siis pinna puutujatasandi võrrand (pinnal asetsevas) punktis r → 0 = ( a , b , c ) {\displaystyle {\vec {r}}_{0}=(a,b,c)} on
∂ F ( a , b , c ) ∂ x ( x − a ) + ∂ F ( a , b , c ) ∂ y ( y − b ) + ∂ F ( a , b , c ) ∂ z ( z − c ) = 0 , {\displaystyle \,{\frac {\partial F(a,b,c)}{\partial x}}(x-a)+{\frac {\partial F(a,b,c)}{\partial y}}(y-b)+{\frac {\partial F(a,b,c)}{\partial z}}(z-c)=0\,,} ehk gradiendi abil esitatuna
( r → − r → 0 ) ⋅ ∇ → F ( r → 0 ) = 0 . {\displaystyle ({\vec {r}}-{\vec {r}}_{0})\cdot {\vec {\nabla }}F({\vec {r}}_{0})=0\,.} Pikemalt artiklis Hüpertasand n -mõõtmelise ruumi (n-1) -mõõtmelist tasast alamruumi nimetatakse hüpertasandiks . Hüpertasandi võrrand on
a 1 x 1 + a 2 x 2 + . . . + a n x n + d = 0 {\displaystyle a_{1}x_{1}+a_{2}x_{2}+...+a_{n}x_{n}+d=0} , või lihtsalt ( ∑ i = 1 n a i x i ) + d = 0 {\displaystyle \left(\sum _{i=1}^{n}a_{i}x_{i}\right)+d=0} .
↑ Kaasik, Ü. (2002). Matemaatikaleksikon . Tartu.