Uexküll
 | See artikkel on baltisaksa aadlisuguvõsast; Lätis, Vidzemes Daugava alamjooksul asuva Ikšķile (ajaloolises kontekstis ka Üksküla, saksa Uexküll, Üxküll) linna kohta vaata artiklit Ikšķile |
Uexküll (ka Üxküll[1]) on baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uexküllide nime ja suguvõsa lähet seostatakse Üksküla (Ikšķile) nimega, kus piiskop Albert rajas Üksküla piiskopkonna ja läänistas piirkonnas alad suguvõsa esivanemale, Johan de Bardewisile. Baltisakslasest ajaloolane Michael von Taube esitas genealoogiauuringute tulemusel väite, et Jersika vürstiriigilt 1224. aastal suure osa maid lääniks saanud Konrad von Meyendorff (Conradus de Meyendorpe) abiellus Vissevalde tütrega ning K. von Meyendorffi surma järel abiellunud Vissevalde tütar rüütel Johan de Bardewisiga (u 1260 – u 1312), kes oli Uexküllide suguvõsa esiisa.
Üxkülidele kuulusid Vana-Liivimaal: Vigala, Mõniste, Paadrema, Päärdu, Velise, Kolga, Antsla mõis, Päri, Pirgu, Loodna mõis, Angerja, Russalu, Mõraste, Haimre, Lümandu, Kiltsi mõis ja teised mõisad ning vasall-linnused: Vigalas, Virtsu, Velisel, Vana-Antslas, Kastil jm.
Üxküllide suguvõsas oli ligi 10 suguvõsaliini (Vigala I ja II, Paadrema I ja II, Päärdu, Mõniste, Kasti, Kerguta, Velise, Lümandu jt) ja aja jooksul põhiliinist eraldunud suguvõsaharud:
- 1625. aastal kanti Rootsi rüütelkonda, kuningas Karl IX õuemarssal ja Östergötlandi hertsog Magnuse väimees Wolmar Yxkull (surn. 1627), kes sai naturalisatsiooni korras Rootsi aadlikuks ja immatrikuleeriti 1625 Rootsi rüütelkonda "Yxkull" nime all (nr 76).[2].
- Uexküll-Gyllenbandid eraldusid Uexküllide suguvõsa haruna Rootsis 23. augustil 1648[3], kui Rootsi kuninganna Kristiina aadeldas Härgla mõisniku, sõjanõuniku, Eestimaa ja Ingeri kindralkomissari Otto von Uexkülli (maetud 1653) ja tema vennapojad oobersti ja Eestimaa maanõuniku Reinhold Johann von Uexkülli (maetud 1672) ja Conrad von Uexkülli (maetud 1663) Paadrema vabahärradeks ning immatrikuleeriti 1652 Rootsi rüütelkonda vabahärrasuguvõsana nr 30.[4][5] Samas võeti kaksiknimi Yxkull-Gyllenband.
- Uexküll-Meyendorfid eraldusid pärast 16. aprilli 1679, kui Vaeküla mõisnik kindralleitnant Jakob Meijendorff von Yxkull, ooberst Otto Johann Meijendorff von Yxkull, Angerja mõisnik rittmeister Wolter Reinhold Meijendorff von Yxkull ja Lage von Uexküll said Rootsi vabahärra tiitli ja immatrikuleeriti 1680. aastal Meijendorff von Yxkull nime all Rootsi rüütelkonda vabahärrade suguvõsana nr 74.[6] 1746. aastal immatrikuleeriti nr 38 all Eestimaa rüütelkonda, 1747. aastal nr 29 all Liivimaa rüütelkonda ja nr 233 all ka Kuramaa rüütelkonda.
Suguvõsa esindajad
[muuda | muuda lähteteksti]- Johan(nes) von Üxküll (surn. 1376), Tartu piiskopkonna Otepää vasallilinnuse valdaja[7]
- Herman (surn. 1405) ja Otto Üxküll (surn. 1417) (mainitud allikates 1379, 1398), Otepää vasallilinnuse ja Otepää linnuselääni valdajad[7]
- Nikolaus Uexküll (surn. enne 1420), rüütel, Vigala, Saare-Lääne piiskopi läänisasall[8], kelle suguvõsaliin kustus 1575. a. Uexküllide Vigala (saksa k. Fickel) ja Velise (Felks) suguvõsaliinide esiisa
- Heinrich Üxküll (Henricus) Vigalast, 13. Tallinna piiskop[8] (1419–1456), maetud Tallinna toomkirikusse[9]
- Konrad Üxküll (mainitud allikates 1420, 1456, surn. 1464), Vigala ja Päri läänivasall[9][8], kellele 1453. aastal Saare-Lääne piiskop Ludolf Grove läänistas[küsitav] Vigala, millega Vigala sai Uexküllidele ja andis loa liita Vigala[10] ühiseks lääniobjektiks Päri mõisaga. Dokumendis on nimetatud "Vigala lossi ja Vigala mõisa"[11].
- Johann Üxküll, Tartu toomhärra (1458–1476)[9]
- Karolus Uexküll, Saaremaa toomhärra (1489–1542)
- Heinrich Üxküll, Saaremaa (1515–1534) ja Tallinna toomhärra[9], Väike-Lähtru prebendi valdaja[12]
- Reinhold Üxküll, Saaremaa toomhärra (1520)[9]
- Johann Üxküll, Saaremaa diotseesi toomhärra (1533–1542)[9]
- Alheit Üxküll, Tartu tsisterlaste kloostri abtiss[9]
- Johann von Uexküll (−1535), Riisipere mõisnik, kes hukati 1535. aastal Tallinnas
Vigala I suguvõsaliin
[muuda | muuda lähteteksti]- Wolmar von Uexküll (mainitud allikates 1464, 1489, surn. ca 1506), Vigala, Antsla, Mõniste, Virtsu, Pühajärve, Russalu mõisnik[8] Konrad Üxkülli (surn. 1464) poeg
- Konrad von Uexküll (mainitud 1488, 1497, surn. 1506), Hallivere mõisa läänivasall
- Woldemar von Uexküll (surn. 1528), Kasti mõisnik Vt. Kasti suguvõsaliin
- Otto von Üxküll (−1545), Päri, Loodna, Maardu ja Kivi-Vigala mõisnik, suguvõsa Vigala I liin, osaline Saare-Lääne vaenuses Otto v Üxkülli poegadega katkes ilma järglasteta suguvõsaliin ning Vigala mõis läks üle Mõniste mõisast pärit Johann von Üxküllile, kes oli suguvõsa Vigala II liini asutaja
- Konrad von Uexküll (surn. 1560), Vigala mõisnik, kaaperlaeva kapten Liivimaa sõja ajal Läänemerel
- Heinrich von Uexküll (surn. 1563 Saaremaal), Päri, Loodna mõisnik
- Dietrich von Uexküll (surn. 1565 Taanis katku), Saare-Lääne piiskopi nõunik ja hertsog Magnuse nõunik
- Jürgen von Üxküll (surn. ~1585 Moskvas), Konuvere mõisast, {kas|Tartu piiskopkonna Vastseliina vasallilinnuse pealik Vene-Liivi sõjas}, Vigala mõisnik ja sõjaväelane hertsog Magnuse, Rootsi teenistuses ja pärast vangilangemist Liivimaa sõja ajal Moskva tsaaririigis, kus oli vene aadlisuguvõsa Golovini suguvõsa esiisa[viide?]
- Peter von Uexküll (surnud u 1547), Virtsu ja Paadrema mõisnik. Suguvõsa Paadrema (saksa k. Haus Padenorm) suguvõsaliini esiisa
- Johann von Uexküll (surnud u 1540), Antsla (Vana-Antsla vasallilinnus), Mõniste, Saru ja Pühajärve mõisnik[13] Tartu stiftis. Uexküllide Liivimaa Mõniste (saksa k. Menzen) ja Vigala suguvõsaliin
- Johann von Uexküll (surnud 1583), hertsog Magnuse õuemarssal ja nõunik (1560–1571), aastatel 1576–1579 Taani kuninga Frederik II Saaremaa asehaldur ja 1579. aastast maanõunik. Suguvõsa Vigala II (uus)liin
- Otto von Uexküll, Vigala ja Antsla mõisnik (~1588), suri järglasteta
- Konrad von Uexküll (mainitud 1488, 1497, surn. 1506), Hallivere mõisa läänivasall
Päärdu-Pöide-Velise suguvõsaliin
[muuda | muuda lähteteksti]- Claus Uexküll (surn. 1478), Läänemaa Velise mõisa ja Velise linnusest
- Claus Uexküll (mainitud 1450, 1457), Velise mõisnik
- Johann (Hans) Uexküll (mainitud 1436, 1450) Saaremaa Pöide mõisnik
- Wolmar Uexküll (mainitud 1426, 1429, surn. 1478),
Päärdu suguvõsaliin
[muuda | muuda lähteteksti]- Wolmar Uexküll (surn. 1478), Läänemaa Vigala kihelkonna Päärdu mõisnik (saksa k Kosch)
- Reinhold von Uexküll (mainitud 1486, 1507, surnud 1516)[14], Kasti mõisnik[viide?], Velise, Kerguta, Konuvere, Saaremaa Pöide mõisnik
- Christoffer von Uexküll (mainitud 1539, surn 1541), Velise mõisnik[15]
- Reinhold von Uexküll vanem (mainitud 1539, 1587, surn 1589), Velise mõisnik
- Reinhold von Uexküll (mainitud 1571, 1597, surn 1618, maetud Tallinnas), Velise mõisnik[16], vt Velise suguvõsaliin
- Claus von Uexküll (mainitud 1587, surn 1608), Nõlva mõisnik
- Reinhold von Uexküll vanem (mainitud 1539, 1587, surn 1589), Velise mõisnik
- Otto von Uexküll (mainitud 1506, 1532, surnud 1535), Saaremaa Pöide ja Taaliku mõisnik
- Johann von Uexküll (surnud 1563), Päärdu mõisnik
- Wilhelm von Üxküll (surn. 1605), teenis mõisameeste ja Rootsi sõjateenistuses, Päärdu ja hiljem Vigala mõisa valitseja (1586–1600)
Otto von Üxküll (surnud 1601) hauaplaat Tallinna toomkirikus - Otto von Üxküll (surnud 1601 Volmaris), Rootsi sõjaväelane, feldmarssal (1590), Virumaa maanõunik ja Narva asehaldur (1599), Rootsi Ingeris, Vigala mõisnik,
- Otto von Uexküll "noorem" (surnud 1611, maetud Tallinnas[17]), Kivi-Vigala mõisnik
- Otto Johann von Uexküll (surn. 1638/langes Mansfeldi all 09.1637[18]), Kiltsi mõisnik
- Johann von Uexküll (surnud 1620 Stockholmis)
- Otto von Uexküll "noorem" (surnud 1611, maetud Tallinnas[17]), Kivi-Vigala mõisnik
- Dietrich von Üxküll (surn. 1573 Koluvere lahingus)
- Reinhold von Üxküll (1548–1606/1616), sõjaväelane hertsog Magnuse vägedes, mõisameeste vägedes ja Rootsi sõjateenistuses. Vt. Suguvõsa Paadrema II (uus)liin.
- Wilhelm von Üxküll (surn. 1605), teenis mõisameeste ja Rootsi sõjateenistuses, Päärdu ja hiljem Vigala mõisa valitseja (1586–1600)
- Johann von Uexküll (surnud 1563), Päärdu mõisnik
- Christoffer von Uexküll (mainitud 1539, surn 1541), Velise mõisnik[15]
- Reinhold von Uexküll (mainitud 1486, 1507, surnud 1516)[14], Kasti mõisnik[viide?], Velise, Kerguta, Konuvere, Saaremaa Pöide mõisnik
Pöide suguvõsaliin
[muuda | muuda lähteteksti]- Otto Uexküll (mainitud 1553), Saaremaa Pöide (saksa k. Haus Peude) suguvõsaliin[19], Otto von Uexküll (surnud 1535) poeg.
Velise suguvõsaliin
[muuda | muuda lähteteksti]- Reinhold Üxküll (mainitud 1571, 1597), Velise mõisnik. Suguvõsa Läänemaa Vigala kihelkonna Velise (saksa k. Haus Felcks) suguvõsaliin[20]
- Otto Üxküll (maetud 1650 Tallinnas), Eestimaa rüütelkonna peamees (1632–1635), Eestimaa maanõunik, Velise, Virumaa Väike-Maarja kihelkonna Kiltsi, Järvamaa Türi kihelkonna Vahastu mõisnik[21]
- Otto Reinhold Uexküll (mainitud 1647, 1667), Rootsi sõjaväelane (rittmeister), Eestimaa maanõunik, Velise, Kaarma ja Vahastu mõisnik
- Otto Uexküll, Rootsi sõjaväelane (kapten), Velise, Kaarma ja Vahastu mõisnik
- Fabian Uexküll (mainitud 1671), Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), Virumaa Väike-Maarja kihelkonna, Kiltsi, Kaarma ja Põdrangu mõisnik
- vabahärra Otto Reinhold Uexküll/Yxkull (1670 Väike-Maarja khk–1746 Abo), Kaarma ja Virumaa Väike-Maarja kihelkonna Äntu mõisnik, Rootsi sõjaväelane (kindralmajor), Turu ja Pori lääni maaisand. Aadeldatud vabahärrana 1730. aastal[22]
- Reinhold Uexküll (surn. 1675 Fehrbellini lahingus, Skåne sõjas), Rootsi sõjaväelane, Kiltsi mõisnik
- Hermann Johann Uexküll (mainitud 1671, 1675), Vahastu mõisnik
- Otto Reinhold Uexküll (mainitud 1647, 1667), Rootsi sõjaväelane (rittmeister), Eestimaa maanõunik, Velise, Kaarma ja Vahastu mõisnik
- Otto Üxküll (maetud 1650 Tallinnas), Eestimaa rüütelkonna peamees (1632–1635), Eestimaa maanõunik, Velise, Virumaa Väike-Maarja kihelkonna Kiltsi, Järvamaa Türi kihelkonna Vahastu mõisnik[21]
Kasti suguvõsaliin
[muuda | muuda lähteteksti]- Wolmar von Üxküll (−1566 Saaremaa), Kasti vasallilinnuse läänilane
- Dietrich von Üxküll (1528–1602), Eestimaa maanõunik ja Nissi kihelkonna Russalu mõisnik
- Dietrich von Üxküll
- Wolmar Yxkull (u 1579–1627), Rootsi kuningas Karl IX õuemarssal ja Östergötlandi hertsog Magnuse väimees, kes immatrikuleeriti 1625. aastal Rootsi rüütelkonda "Yxkull" nime all (nr 76), Kasti mõisnik
- Johan Yxkull (1605–1654), Kasti mõisnik
- Claes Yxkull, Kasti mõisnik
- Wolmar Yxkull,
- Gustav Yxkull (−1682),
- Johan Yxkull (1605–1654), Kasti mõisnik
- Dietrich von Üxküll (1528–1602), Eestimaa maanõunik ja Nissi kihelkonna Russalu mõisnik
Vigala II suguvõsaliin
[muuda | muuda lähteteksti]- Johann von Uexküll, Mõnistest (surnud 1583), hertsog Magnuse õuemarssal ja nõunik (1560–1571), aastatel 1576–1579 Taani kuninga Frederik II Saaremaa asehaldur ja 1579. aastast maanõunik. Läänemaa Vigala kihelkonna Vigala suguvõsa II liin
- Johann von Uexküll (maetud 1600 Tallinnas), Poola teenistuses olnud Mõniste, Päinurme ja Alūksne järve äärse Lāzberģise mõisnik Liivimaal[23]
- Johann von Uexküll (mainitud 1624, 1636, surn. ca 1664), Suur-Vigala, Päinurme ja Mõniste mõisnik
Eestimaa rüütelkonna peamees 1709–1710, Georg Detlof von Uexküll (1668–1710) - Berend Johann von Uexküll (1648–1687), sõjaväelane (rittmeister), meeskohtunik, Suur-Vigala, Huuksi, Harku, Rannamõisa, Päinurme, Pühajärve, Lāzberģi mõisnik
- Adam Johann von Uexküll (1662–1729), Prantsuse kapten, Vigala, Päinurme ja Palivere mõisnik, Eestimaa maanõunik[24], kelle vappepitaaf on Tallinna toomkirikus[25]
- Otto Constantin von Uexküll (1672–1718), sõjaväelane (ooberstleitnant), Harku, Huuksi, Rannamõisa mõisnik
- Berend Johann von Uexküll (1648–1687), sõjaväelane (rittmeister), meeskohtunik, Suur-Vigala, Huuksi, Harku, Rannamõisa, Päinurme, Pühajärve, Lāzberģi mõisnik
- Georg (Jürgen) von Uexküll (circa 1590–1636), Vigala, Ravila, Mõniste ja Aruvalla mõisnik. Suguvõsa Vigala ja Mõniste suguvõsaliin[26]
- Berend Johann von Uexküll (1630–1701), Ravila ja Saha mõisnik, Eestimaa rüütelkonna peamees aastatel 1671–1676
- Hans Jürgen von Uexküll (surn. pärast 1713), sõjaväelane (rittmeister), eestimaa maanõunik, Vigala, Mõniste, Pikavere ja Pühajärve mõisnik
- Georg Detlof von Uexküll (1668–1710), Vigala, Mõniste ja Pikavere mõisnik ja Eestimaa rüütelkonna peamees 1709–1710.
- Berend Johann von Uexküll (1706–1761), Vigala, Pikavere ja Ravila mõisnik. Suguvõsa Vanamõisa (saksa k. Haus Altenhof) suguvõsaliin
- Berend Johann von Uexküll (1730–1789), sõjaväelane (Poola kindral), Vigala lossi[27] omanik
- Gotthard Wilhelm von Uexküll (1735–1778), Karula mõisnik, Niibi mõisa rentnik[28]. Suguvõsa Vigala (saksa k. Haus Fickel) suguvõsaliin.
Eestimaa rüütelkonna peamees 1806–1809 ja Eestimaa maanõunik, Eestimaa tsiviilkuberner 1808–1819, Berend Johann von Uexküll (1762–1827) - Berend Johann von Uexküll (1762–1827), Venemaa keisririigi sõjaväelane, Eestimaa rüütelkonna peamees 1806–1809 ja Eestimaa maanõunik, Eestimaa tsiviilkuberner 1808–1819
- Berend Johann Friedrich von Uexküll, kutsutud Borisiks (1793–1870), Vana-Vigala mõisnik, kaardiväerittmeister
- Jakob Johann Karl von Uexküll (1795–1853)
- Bernhard Otto Jakob von Uexküll (1819–1884), maanõunik, Kivi-Vigala, Keblaste, Karinõmme, Aru ja Veltsa mõisnik
- Otto Karl Friedrich von Uexküll (1820–1891), Valgu ja Vana-Vigala mõisnik
- Alexander Rudolf Karl von Uexküll (1829–1891), baltisaksa poliitik, aastatel 1878–1883 Tallinna linnapea, Haimre mõisnik.
- Jakob Johann von Uexküll (1864–1944), bioloog, filosoof ja krüptosemiootik
- Thure von Uexküll (1908–2004), arstiteadlane ja semiootik
- Gösta von Uexküll (1909–1993), ajakirjanik
- Jakob von Uexküll (1944–), ökopoliitik
- Jakob Johann von Uexküll (1864–1944), bioloog, filosoof ja krüptosemiootik
- Wilhelm Eduard von Uexküll (sünd. 1799), husaariohvitser
- Alexander von Uexküll (1800–1853), Haimre mõisnik, Peterburi kunstiakadeemia liige
- Karl Eduard on Uexküll (1804–1871), Valgu ja Nurme mõisnik
- Friedrich August von Uexküll (1807–1877), Matsalu mõisnik
- Berend Johann von Uexküll (1762–1827), Venemaa keisririigi sõjaväelane, Eestimaa rüütelkonna peamees 1806–1809 ja Eestimaa maanõunik, Eestimaa tsiviilkuberner 1808–1819
- Woldemar von Uexküll (1741–1800), Vanamõisa, Karula, Silmsi mõisnik. Suguvõsa Vanamõisa suguvõsaliin.
- Hans Georg von Uexküll (1744–1806), Mõniste, Kabala, Kukulinna, Rauna mõisnik Suguvõsa Vanamõisa suguvõsaliin.
- Berend Johann von Uexküll (1706–1761), Vigala, Pikavere ja Ravila mõisnik. Suguvõsa Vanamõisa (saksa k. Haus Altenhof) suguvõsaliin
- Karl Friedrich von Uexküll (1673–1710 Narva), Rootsi sõjaväelane (kapten)
- Fabian von Uexküll (1676–1710 Narva), kaadriväetrabant
- Gotthard Wilhelm von Uexküll, Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant)
- Georg Detlof von Uexküll (1668–1710), Vigala, Mõniste ja Pikavere mõisnik ja Eestimaa rüütelkonna peamees 1709–1710.
- Johann von Uexküll (mainitud 1624, 1636, surn. ca 1664), Suur-Vigala, Päinurme ja Mõniste mõisnik
- Johann von Uexküll (maetud 1600 Tallinnas), Poola teenistuses olnud Mõniste, Päinurme ja Alūksne järve äärse Lāzberģise mõisnik Liivimaal[23]
Paadrema II suguvõsaliin
[muuda | muuda lähteteksti]- Reinhold von Üxküll (1548–1606/1616), sõjaväelane hertsog Magnuse vägedes, mõisameeste vägedes ja Rootsi sõjateenistuses. Suguvõsa Paadrema II (uus)liin. Reinhold von Üxküll abiellus Saaremaa asehalduri Friedrich Schenck von Wehreni (suri 1575) lese, Paadrema mõisa pärijanna Sophia von Uexkülliga, endise Paadrema mõisniku Konrad von Uexkülli (surnud u 1571) tütrega.
- Konrad von Uexküll (suri 1638), Rootsi sõjaväelane (ooberst), Paadrema ja Pühajärve mõisnik
- vabahärra Otto von Yxkull-Gyllenband (maeti 1653), Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), Härgla ja Paadrema mõisnik[29], sõjanõunik, Eestimaa ja Ingeri kindralkomissar. Vt. Uexküll-Gyllenband
- Johann von Uexküll (1586–1648, maetud Tallinnas 1649), Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), Härgla ja Paadrema mõisnik, Eestimaa rüütelkonna peamees 1640–1643
- vabahärra C/Konrad von Yxkull-Gyllenband (suri 1661)
- vabahärra Reinhold Johann von Yxkull-Gyllenbandile (suri 1672), Rootsi sõjaväelane (ooberst) ja Eestimaa maanõunik
Pikemalt artiklis Uexküll-Gyllenband
Vanamõisa suguvõsaliin
[muuda | muuda lähteteksti]- Berend Johann von Uexküll (1706–1761), Vigala, Pikavere ja Ravila mõisnik. Suguvõsa Vanamõisa (saksa k. Haus Altenhof) suguvõsaliin[30]
- Woldemar von Uexküll (1741–1800), Vanamõisa, Karula, Silmsi mõisnik. Suguvõsa Vanamõisa suguvõsaliin.
- Georg Robert Wilhelm von Uexküll (1772–1816), Venemaa keisririigi sõjaväelane (rittmeister), Meremõisa mõisnik
- Karl Woldemar Georg von Uexküll (1798–1855), Meremõisa ja Luiste mõisnik
- Georg Robert Wilhelm von Uexküll (1772–1816), Venemaa keisririigi sõjaväelane (rittmeister), Meremõisa mõisnik
- Hans Georg von Uexküll (1744–1806), Mõniste, Kabala, Kukulinna, Rauna mõisnik[31]. Suguvõsa Vanamõisa suguvõsaliin.
- Woldemar von Uexküll (1741–1800), Vanamõisa, Karula, Silmsi mõisnik. Suguvõsa Vanamõisa suguvõsaliin.
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Üxküllid, Eesti lugu (Kalev Jaago), 09.11.2013
- ↑ Anders Anton von Stiernman: Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...1 (1754) lk. 239–240
- ↑ Ernst Heinrich Kneschke 1996. Neues allgemeines deutsches Adels-lexikon 9. Hildesheim: Georg Olms Verlag. Lk. 324.
- ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1.2: Estland, Bd.:2, Görlitz, 1930 lk.501–512
- ↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, lk. 86–87
- ↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, lk.117–118
- ↑ 7,0 7,1 Jaak Mäll. Otepää piiskopilinnuse hävimisdaatumist kirjalike ja arheoloogiliste allikate valguses. Estonian Journal of Archaeology, 2010, 14, 1, 72–78
- ↑ 8,0 8,1 8,2 8,3 Stackelberg, Otto Magnus von, Nikolaus Uexküll, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 481
- ↑ 9,0 9,1 9,2 9,3 9,4 9,5 9,6 Stackelberg, Otto Magnus von, Üxküll, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 477
- ↑ Kivi-Vigala mõis (Vigala khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
- ↑ Vigala linnuse territoorium vallikraaviga kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 09.02.2024).
- ↑ Väike-Lähtru mõis (Martna khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
- ↑ Stackelberg, Otto Magnus von: Johann von Uexküll, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, lk 482
- ↑ Stackelberg, Otto Magnus von: Reinhold von Uexküll, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 493
- ↑ Stackelberg, Otto Magnus von: Christoffer von Uexküll, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 496
- ↑ Stackelberg, Otto Magnus von: Reinhold von Uexküll, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 499
- ↑ Stackelberg, Otto Magnus von: Otto von Uexküll, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 495
- ↑ Kiltsi mõis (Väike-Maarja khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
- ↑ Stackelberg, Otto Magnus von: Haus Peude, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 495
- ↑ Stackelberg, Otto Magnus von, Haus Felcks, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 499
- ↑ Stackelberg, Otto Magnus von: Otto von Uexküll, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 499
- ↑ Stackelberg, Otto Magnus von, Otto Reinhold Uexküll, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 500
- ↑ Stackelberg, Otto Magnus von: Johann von Uexküll, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931 seite 483
- ↑ Stackelberg, Otto Magnus von: Adam Johann von Uexküll, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 484
- ↑ A. J. Uexkülli vapp-epitaaf kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 14.09.2023)
- ↑ Stackelberg, Otto Magnus von: Georg von Uexküll, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 484
- ↑ Stackelberg, Otto Magnus von: Berend Johann von Uexküll, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931, seite 486
- ↑ Stackelberg, Otto Magnus von: Gotthard Wilhelm von Uexküll, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 487
- ↑ Rootsi kuninganna Kristiina läänikiri perekond Üxküll-Güldernbrandt'ile Paadrema mõisa lääniõiguse kohta (1648)
- ↑ Stackelberg, Otto Magnus von: Haus Altenhof, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 491
- ↑ Stackelberg, Otto Magnus von: Hans Georg von Uexküll, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 492
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2 Estland, Bd. 1, Görlitz, 1930, lk 475–520
- Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Görlitz, 1935, lk 612–619
- Vilhelm Fredrik Palmblad: Biographiskt Lexicon öfver namnkunnige svenska män 23, Örebro: N. M. Linde 1856, lk 30–32
 | Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Uexküll |
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Üxküllid, Eesti lugu (Kalev Jaago), 9.11.2013
- Vigala Üxküllid, Eesti lugu (Kalev Jaago), 16.11.2013
- Üxküllidest veel, Eesti lugu (Kalev Jaago), 23.11.2013