Värbkakk

See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Värbkakk (perekond)

Värbkakk
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis  (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Linnud Aves
Selts	Kakulised Strigiformes
Sugukond	Kaklased Strigidae
Perekond	Värbkakk Glaucidium
Liik	Värbkakk
Binaarne nimetus
Glaucidium passerinum Linnaeus, 1758
Värbkaku levila

Värbkakk (Glaucidium passerinum) on umbes kuldnokasuurune kakuline. Ta on väikseim kakk Euroopas.

Väikesele kogule vaatamata on värbkakk siiski tõeline röövlind, kes toitub nii värvulistest kui ka hiirtest.

Värbkakk on hämarikulind, kes võib tegutseda ka päevasel ajal. Erinevalt paljudest teistest kakulistest ei ole värbkakk aktiivne öösel.

Värbkakk on meie teistest kakkudest selgesti eristatav juba ainuüksi suuruse järgi. Sulestik selja poolt pruun, korrapäraste valkjate tähnidega, kõhu poolt valge, pruunikate viirgudega, silmad kollased.

Emaslinnud on isaslindudest veidi suuremad. Isaslindude pikkus on 15–17 cm, emaslindudel 17–19 cm. Isaslinnud kaaluvad 50–65 g, emaslinnud 67–77 g (enne hauduma asumist rohkemgi).

Värbkakk on levinud kogu taigavööndis Skandinaaviast Ida-Siberini. Eraldi värbkakuasurkondi elab ka Kesk-Euroopa mägimetsades.

Eestis on värbkakk üldlevinud vähesearvuline haudelind. Värbkaku arvukuseks on meil arvatud 200–500 haudepaari [1], kuid ilmselt on tegemist alahinnanguga, mis tulenes värbkaku eluviisi puudulikust tundmisest^[viide?]. Viimase arvukushinnangu järgi pesitseb Eestis värbkakke 600–1200 paari ning liigi talvine arvukus on hinnanguliselt 1000–3000 isendit.^[1]

Värbkakk asustab kõige meelsamini vaheldusrikkaid metsamaastikke vanade kuuse-segametsatukkadega, kuid võib elada ka männikutes ja muud tüüpi metsades.

Värbkakk pesitseb vanas rähniõõnsuses – talle sobivad nii suur-kirjurähni,valgeselg-kirjurähni kui ka laanerähni sepistatud õõnsused. Pesitsemiseks sobib ka spetsiaalmõõtmetega pesakast.

Värbkaku territooriumihüüdu – lühikest, seeriana korratavat vilet "kjüüp" – võib kõige sagedamini kuulda aprilliõhtutel, vahetult enne ja pärast päikeseloojangut. Munema asuvad värbkakud tavaliselt aprilli keskpaiku. Kurnas võib olla kuni 10 (keskmiselt 7) valget muna. Haudumiseks kulub ligikaudu üks kuu ning umbes kuuvanustena on pojad lennuvõimelised.

Värbkaku toiduks on pisinärilised ja väikelinnud. Sügisel ja talvel kogub toiduvarusid – närilisi ja värvulisi puuõõnsustesse ja pesakastidesse. Lumerikastel talvedel aitavad toidulaod värbkakkudel raskemad ajad üle elada.

• [1]Lõhmus, A., Kuresoo, A., Leibak, E., Leito, A., Lilleleht, V., Kose, M., Leivits, A., Luigujõe, L. & Sellis, U.Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus, Hirundo 11
• (2) 1998: 63–83 http://www.eoy.ee/hirundo/teine/Sisukorrad/1998_2/arvukus.htm

• Sven Začek. Pisike pommike. / Eesti Loodus, 2006/9

• Värbkakk andmebaasis eElurikkus