2005. aasta jaanuaritorm

2005. aasta jaanuaritorm oli orkaani mõõtu torm (Põhjamerel nimetati tormi Gudruniks, Skandinaavias Erwiniks^[1][2]), mis tekitas 7.–9. jaanuaril 2005 olulisi kahjustusi mitmes Läänemere piirkonnas (näiteks Rootsis, Lätis, Leedus).^[3]

9. jaanuari öösel ja varahommikul oli Kihnu saarel tuule kiirus iiliti kuni 38 m/s.^[4] 10 minuti keskmine tuule kiirus ulatus Kihnus 25 m/s-ni ja Sõrves 28 m/s-ni. Pärnus tõusis vesi 275 cm üle Kroonlinna nulli, Ristnas 207 cm, Narva-Jõesuus 194 cm ja Tallinnas 152 cm.^[5] Varasem kõrgeim tormiaju oli toimunud Pärnus 18. oktoobril 1967 (253 cm).

Tormis sai kannatada 775 maja ning Pärnus evakueeriti umbes 300 inimest. 11 inimesel tuvastati alajahtumine ning nad viidi haiglasse.

Üks inimene hukkus – Pärnus kukkus 93-aastane Linda kodutrepilt õuel lainetavasse vette ja uppus.^[6]

Uurinud mereprognoose (Taani meteoroloogiainstituut, Soome mereuuringute instituut^[7]), hoiatas TTÜ Küberneetika Instituudi juhtivteadur Tarmo Soomere 8. jaanuaril meedias võimaliku looduskatastroofi eest^[8] (kui kõigi aegade suurimast tormi eest^[9]). Tema teadet ei võetud ametlikes ringkondades piisavalt tõsiselt,^[10] kuid Päästeamet soovitas samal ajal inimestel eeloleval õhtul ja öötundidel õues mitte liikuda.^[11]

Samal ajal teatas Pärnumaa kriisikomisjon, kuhu kuulusid Pärnu Maavalitsus, Pärnu Linnavalitsus, Pärnumaa Päästeteenistus, Eesti Energia ja Lääne Politseiprefektuur oma valmisolekust.^[12]

Eesti rannavetes langetas Gudrun õhurõhu ligikaudu 970–980 millibaarini. Pärnu lahes tekitas torm oletatavasti üle kahemeetriseid laineid.^[1] Keskmiseks tuule kiiruseks mõõdeti 25 m/s. Tormituuled ei laastanud ainult rannikuala, vaid ulatusid ka sisemaale (Viljandis iiliti 29 m/s), kus murdus palju metsa.^[4]

Jaanuaritorm tekitas Läänemeres veetaseme tõusu Liivi lahes ja Lääne-Eesti väinades. Suuremad üleujutused olid Lääne-Eesti saartel ja rannikul, sealhulgas kahes suuremas rannikuäärses linnas – Pärnus ja Haapsalus.^[13]

Pärnu linnast ujutati üle umbes 8 km² suurune ala.^[14] Veetase oli kõrge linnas jõe suudmes, vallikraavis, Vallikääru ümbruses ja Kontserdimaja juures. Uputas Ringi tänaval, Tammsaare puiesteel, Mai rajoonis ja Raekülas Merimetsa tänaval. Vana-Pärnus Kesk tänaval. Üle ujutanud olid ka Sauga jõe kaldad.^[15]

Pärnu maakonnas oli veetase kõrge Häädemeeste ja Tahkuranna valla mereäärsetel aladel, Munalaiu ja Liu piirkonnas. Enese päästmiseks kogunesid Kihnu elanikud saare kõrgemasse ossa,^[16] sest loode- ja põhjaosa olid vee all.^[17]

Haapsalus ujutas vesi üle Holmi poolsaare ja Paralepa kaldapiirkonna (Fra Marest Ungru teeni).^[18] Linnas oli tormi tõttu läbimatuks muutunud promenaad ja kõik sellega piirnevad tänavad ning Haapsalu raudteejaama ümbrus.^[19]

Lääne maakonnas oli veetase kõrge Hanila ja Lihula valla mereäärsetel aladel.^[18] Tee Ridala valla Puise külani (Tuuru–Puise tee) oli 200 meetri ulatuses üle ujutatud.^[20][21]

Maakonna kriisipiirkondadest evakueeriti 50 inimest.^[19]

Tallinnas uputas Tuukri tänava piirkonnas (Ahtri, Jõe ja Lootsi tänaval), Mustjõe oja ümbruses, Pirita teel ning Viimsi vallas Viimsi–Rohuneeme teel.^[22][23]

Parvlaevaliiklus mandri ja Saaremaaga katkes.^[24] Nasva ja Roomassaare sadam jäid vee alla.^[25]

Ulatuslikult muutused toimusid Harilaiul Kiipsaare tuletorni lähiümbruses, kus rannajoon taandus paiguti kuni 20 meetrit.^[14]

Pärnu elanike abistamisel, evakueerimisel osalesid Scoutspataljoni 44- ja 34-liikmeline pioneeriüksus Tapa Väljaõppekeskusest. Tagalapataljoni saatis üheksa ja Staabi- ja sideväljaõppekeskus Üksik-sidepataljon kolm kaitseväelast väligeneraatoriga. Lisaks osales päästetöödel 100 kaitseliitlast. Üksuste tegevust koordineeris Kaitseliidu Pärnu Maleva pealik kapten Erik Reinhold.^[26]

10. jaanuaril moodustas rahandusminister Taavi Veskimägi Eestit tabanud tormi kahjude hindamiseks asjatundjate komisjoni, mida hakkas juhtima rahandusministeeriumi kantsler Aare Järvan.^[27]

Jaanuaritormi tagajärgede likvideerimise katteks andis Eesti riik 264,5 miljoni krooni ning Euroopa Liidust laekus 1,29 miljonit eurot ehk 20 miljonit krooni.

Kriisiolukorras eduka tegutsemise eest autasustas president

• Pärnumaa maavanemat Toomas Kivimäge Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgiga^[28];
• Pärnumaa Päästeteenistuse operatiivosakonna peaspetsialisti Jaanis Otslat Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgiga^[29];
• kaitseväelasest nooremleitnanti Kristjan Kivimäed Kotkaristi kuldristi teenetemärgiga^[30];
• kaitseväelasest veeblit Ivar Uudikast Kotkaristi kuldristi teenetemärgiga.^[31]

20. veebruaril 2005 avati Pärnu Uue Kunsti Muuseumis jaanuaritormi ajal tehtud fotodest ja videotest koosnev näitus "9. jaanuar".^[32]

• Rein Ahas, Siiri Silm. Jaanuaritormi õppetunnid. Postimees, 3. jaanuar 2006
• Tarmo Soomere. Estonia got storm warning from newspaper. Scandinavian Shipping Gazette 2005, nr 4 (inglise keeles)
• Merike Merilain. 8.-9. jaanuari orkaani tugevusega torm Lääne- ja Põhja-Euroopas. EMHI, 2. veebruar 2005
• Ülo Suursaar jt. Teadusartikkel tormi Gudrun parameetritest ja tagajärgedest. [1] BER, 2006 (PDF).
• Martin Mäll jt. Teadusartikkel Gudruni sarnastest ekstreemsetest tormidest tulevikukliimas. [2] Nat. Haz, 2017.

• Orkaan Tallinnas. Video Youtube'is, Pirita, 9. jaanuar 2005