Aleksander Aspel

Aleksander Aspel (10. juuni 1908 Mustvee21. märts 1975 Iowa City) oli eesti kirjanik, tõlkija ja kirjandusteadlane.

Aspel õppis aastatel 19261938 Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat.

Ta töötas 19381946 Pariisis eesti keele lektorina ning 1946. aastast USA-s prantsuse keele ja kirjanduse õppejõuna.

Avaldanud esseesid, monograafiaid ja tõlkeid prantsuse kirjandusest (Guy de Maupassant, Honoré de Balzac, Émile Zola jt).

  • Erna Siirak, "Ruumi ja aja kaugusest Aleksander Aspelile mõeldes" (60. sünnipäevaks) – Looming 1968, nr 6, lk 931–935
  • Mart Orav, "Algus. Sissejuhatus Aleksander Aspelisse I" – Akadeemia 1992, nr 8, lk 1640–72; nr 9, lk 1822–56; nr 10, lk 2061–96, nr 11, lk 2386–92; artikkel sisaldab lisana (nr 10–11) katkendeid Aleksander Aspeli nooruspäevikust aastaist 1928–29
  • Marek Tamm, "Pariis – Iowa City. Aleksander Aspeli võõrsiloleku aastad (1938-1975)" – Keel ja Kirjandus 1998, nr 7, lk 467–477
  • Jaan Rapp, "Aleksander Aspeli paindlikkus ja paindumatus" – kogumikus "Muutuste mehhanismid eesti kirjanduses ja kirjandusteaduses: ettekandeid ja artikleid 1999". Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu 2000, lk 122–126
  • Külliki Vulf, "Aleksander Aspel kirjanduslikul orbiidil" – samas, lk 127–135
  • Maie Kalda, "Aspel – klassik või mitte?" (raamatu "Kirjad Pariisist" arvustus) – Raamatukogu 2001, nr 3, lk 33

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]