Etemenanki

Etemenanki (sumeri É.TEMEN.AN.KI 𒂍𒋼𒀭𒆠, 'taeva ja maa nurgakivi'^[1]) oli Babüloni linnas asunud tsikuraat ehk astmiktempel.

Hilisemate kirjelduste järgi (seda on maininud ka Herodotos) oli tsikuraat seitsmekorruseline ja iga korrus oli ise värvi. Välistrepid viisid selle tippu, kus paiknes Babüloonia peajumala Marduki pühamu. Tellistest ehitatud hoone oli 91 meetrit kõrge ja selle põhi oli ristkülikukujuline, küljepikkusega samuti 91 meetrit. Etemenanki kuulus Marduki templi Esagila juurde. Torni on nimetatud maailmaimeks, ehkki Vana-Kreekast pärit seitsme maailmaime loendites seda tavaliselt ei mainita.

Etemenanki tsikuraati hakati ehitama 2. aastatuhandel eKr^[2]. Pole teada, kas juba algsena ehitati tempeltorn lõpuni valmis, kuid Etemenankit on aegade jooksul korduvalt purustatud ja jälle taastatud.

1223 eKr paiku vallutas Babüloni Assüüria kuningas Tukulti-Ninurta. Tema käsul veeti Marduki kullast kuju Assüüriasse ja Etemenanki tsikuraat purustati^[1].

Aastal 689 eKr vallutas Babüloni Assüüria kuningas Sanherib. Linn anti sõjaväele rüüstamiseks. Marduki kuju ja templite aarded saadeti Niinivesse. Pärast seda Sanherib hävitas linna täielikult, kõik ehitised ja majad lasi ta purustada alusmüürideni^[3], lisaks ujutas linna asukoha veega üle. Sanheribi surma järel 681 eKr tuli võimule tema noorim poeg Asarhaddon, kes ehitas Babüloni uuesti üles, taastas Etemenanki tsikuraadi ja Esagila templi (asus tsikuraadi vastas).

Tsikuraadi viimane ja kõige põhjalikum rekonstrueerimine, millega muudeti tempeltorn muistse Babüloni kõrgeimaks ehitiseks, tehti Nebukadnetsar II valitsemisajal (6. sajand eKr).

Aastal 539 eKr vallutas Babüloni Ahhemeniidide Pärsia kuningas Kyros II. Kyros II oli neid väheseid vallutajaid, kes Etemenankit ei purustanud. Kui babüloonlased pool sajandit hiljem Pärsia ülemvõimu vastu mässasid, tuli toonane Pärsia kuningas Xerxes I 481 eKr vägedega linna alla. Pärast mitmekuulist piiramist linn alistus. Xerxes I lasi kindlustused maatasa teha, peatemplid Esagila ja Etemenanki purustada, eelnevalt aga Marduki kullast kuju järjekordselt rekvireerida (viidi Persepolisesse), seekord jäädavalt.

Kui Aleksander Suur 331 eKr vallutas pärslaste käest Babüloni, oli tsikuraat varemeis. Lagunenud torni varemed lasi Aleksander sõduritel lammutada. Ta tahtis selle koha peale ehitada oma riigi peatempli, kuid surm takistas teda oma kavatsust ellu viia.^[2]

Tsikuraadi asukoht tehti kindlaks Robert Koldewey juhitud arheoloogiste väljakaevamiste ajal Babülonis (1899–1917). Kaevamiste käigus õnnestus Koldeweyl välja kaevata tsikuraadi vundament. See oli kõik, mis kunagisest tempeltornist alles oli jäänud.

Tänapäeval arvatakse, et Etemenanki võis olla Piiblis kirjeldatud Paabeli torni prototüüp. Piiblilegendi järgi tahtsid maailmalinna Paabeli uhkeks muutunud asukad rajada taevani ulatuva torni. Jumal vihastas nende kavatsuse peale ja segas ära ehitajate keeled, nii et need ühel päeval järsku enam omavahel kõnelda ei saanud, läksid laiali ning jätsid torniehituse pooleli.

On võimalik, et Assüüria vallutuse järel Babüloni küüditatud juudid võtsid Etemenanki taastamisest osa ja sealtkaudu jõudis legend Paabeli tornist vanasse testamenti.