Johan Lombak
| Johan Lombak | |
|---|---|
| Sünniaeg | 3. juuli 1897 Viljandi, Liivimaa |
| Surmaaeg | 18. veebruar 1982 Tallinn |
| Teenistus | Venemaa keisririigi Vene keiserlik armee Vene SFNV SARKi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus NSVL RKN juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus NSV Liidu SARK NSV Liidu Punaarmee |
| Auaste | kindralmajor |
| Juhtinud | Punaarmee 917. Laskurpolk 249. Eesti Laskurdiviis Eesti NSV sõjakomissar, 1948–1951 Eesti NSV siseminister, 1951–1953 Eesti NSV siseminister, 1953–1959 |
Johan Lombak (vene keeles Иоган Яковлевич Ломбак); sündinud Juhan Kõverjalg 3. juuli 1897 Viljandi, Liivimaa [1] – 18. veebruar 1982 Tallinn) oli eestlasest Nõukogude Liidu riigitegelane ja sõjaväelane (kindralmajor).
Noorus[2]
[muuda | muuda lähteteksti]Pärast neljanda klassi lõpetamist 1913. aastal läks ta trükikotta laduja õpilaseks.
Teenis Venemaa Keisririigi sõjaväes reamehena maist kuni oktoobrini 1916, vabastati haiguse tõttu. Läks Viljandisse tagasi ja jätkas tööd trükikojas. Aprillis 1917 kutsuti tagasi armeesse.
1917. aasta 28. novembril üldisel Viljandi maakonna tööliste, soldatite ja talupoegade saadikute nõukogu koosolekul võeti vastu otsus tunnistada Viljandi Maakonnanõukogu kontrrevolutsiooniliseks ja viibimata laiali ajada. Samal koosolekul moodustati ka uus maakonnavalitsus, kes pidi vana asemele astuma. Uude Viljandi Maavalitsusse kutsuti endise maavalitsuse liige Jakob Meerits, endine maakonna komissari asjaajaja August Pihlap ning tuntud enamlased Jaan Vanakamar ja Johan Lombak.[3]
Tegeles 1918. aastal trükikodade natsionaliseerimisega Viljandis (Совдеп) jaanuarist kuni veebruari keskpaigani. Siis taganes koos bolševikega Samarasse Nõukogude Venemaal.
Teenistus NSV Liidus
[muuda | muuda lähteteksti]Aastatel 1920–1921 oli Lombak Tomski kubermangu Tšekaa uurija. 1921– 1922 oli ta Kaug-Ida Vabariigi Riikliku Poliitilise Kaitse Aktiivosakonna ülem (начальник Активной части Государственной политической охраны Дальневосточной Республики) ning 1922–1923 Vene SFNV GPU Primorje kubermangu osakonna jaoskonnaülem.
Augustist kuni oktoobrini 1923 oli ta Vene SFNV GPU Kamtšatka kubermanguvalitsuse ülema kohusetäitja. 1923–1928 oli ta OGPU Kamtšatka osakonna ülem[4]
Aastatel 1928–1929 oli ta OGPU 54. Nertšinski piirivalvesalga, aastatel 1929–1930 OGPU 53. Dauri piirivalvesalga ning aastatel 1930–1931 OGPU 56. Blagoveštšenski piirivalvesalga ülem.
1931–1932 oli ta OGPU Krimmi Täievolilise esinduse ja piirikaitsevägede ülem (Частей пограничной охраны и войск Полномочного представительства ОГПУ по Крыму) ning 1932–1934 OGPU Krimmi Täievolilise esinduse ja piirikaitsevägede inspektsiooni ülem.
23. detsembril 1935. aastal sai ta polkovniku auastme.
1934–1936 oli ta OGPU Sverdlovski oblasti täievolilise esinduse vägede operatiivosakonna ja NKVD Sverdlovski oblasti sisekaitse valitsuse ülem ning 1936–1937 sisekaitse valitsuse staabiülem. Aprillist augustini 1937 oli ta Uurali ringkonna sisekaitsevägede staabiülem. 1937–1938 oli ta NKVD 60. Kamtšatka piirivalvesalga ülem ning 1937–1938. aasta märts Kamtšatka oblasti UNKVD ülem.
1938. aasta märtsis vallandati stalinliku puhastuse käigus.
Juunipööre Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]Pärast 21. juunil 1940 Eestis toimunud juunipööret viibis Johan Lombak 25. juunil 1940 Jossif Stalini vastuvõtul Moskva Kremlis.[5]
Teenistus Punaarmees
[muuda | muuda lähteteksti]1942. aasta veebruarist oktoobrini oli Lombak 249. Eesti Laskurdiviisi 917. Laskurpolgu komandör. 1942. aasta oktoobris-detsembris oli ta 249. Eesti Laskurdiviisi ülema asetäitja poliitalal.
30. detsembrist 1942 kuni 3. märtsini 1945 oli ta 249. Eesti Laskurdiviisi ülem. 1943. aasta 18. mail sai ta kindralmajori auastme. Seejärel õppis Kindralstaabi Akadeemias.
Aastatel 1946–1947 oli ta 118. Tallinna Laskurdiviisi ülem ning 1947–1948 22. kuulipilduja-suurtükidiviisi ülema asetäitja.
1948. aasta veebruarist aprillini oli ta Eesti NSV sõjakomissari asetäitja ning 1948–1951 Eesti NSV sõjakomissar.
Eesti NSV Ministrite Nõukogus
[muuda | muuda lähteteksti]1951–1953 oli Lombak Eesti NSV siseminister. 1953. aasta juunist septembrini oli ta Eesti NSV Ministrite Nõukogu asjadevalitseja ning 1953–1959 jälle Eesti NSV siseminister.
1959. aasta oktoobris läks ta pensionile.
Johan Lombak suri 18. veebruaril 1982. aastal Tallinnas. Ta on maetud Metsakalmistule.[6]
| Eelnev Aleksander Resev (1946–1951) | Eesti NSV siseminister 1951–1953 | Järgnev Valentin Moskalenko (1953) |
| Eelnev Mihhail Krassman (1953) | Eesti NSV siseminister 1953–1959 | Järgnev August Pork (1959–1961) |
Lembit Pärn (1947–1948) · Johan Lombak (1948–1951) · August Feldman (1951–1954)
Ivan Tuhkru (1954–1975) · Roomet Kiudmaa (1975–1987) · Rein Põder (1987–1991)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ EELK Viljandi Pauluse koguduse meetrika
- ↑ ENSV Siseministeeriumi töötajate isiklikud toimikud ERAF.1SM.1.21366
- ↑ Viljandi maavalitsus pöörde ja heitluse aegadel, Sakala (1878-1940), nr. 136, 18 november 1938
- ↑ На страже интересов страны и народа[alaline kõdulink]
- ↑ Выписка из журналов записи лиц, принятых И. В. Сталиным 25 июня 1940 года #14. тов. Ломбак вход 22–50 м. выход 00-45 м
- ↑ http://www.kalmistud.ee/haudi?filter_maetud_eesnimi=Jogan&filter_maetud_perenimi=Lombak&action=maetud&popup=0&yldotsing=1&filter_maetud_kalmistu=[alaline kõdulink]