Karla (Kose)

See artikkel külast Kose vallas; Rae valla küla kohta vaata artiklit Karla (Rae).

Karla
Pindala: 11,4 km² (2020)[1]
Elanikke: 183 (31.12.2021)[2]
EHAK-i kood: 2764[3]
Koordinaadid: 59° 10′ N, 25° 7′ E

Karla on küla Harju maakonna Kose vallas. Küla keskelt voolab läbi Kuivajõgi.

Küla keskusest Kosele on 5 km, Tallinna–Tartu maanteele 2 km ja Tallinna umbes 40 km. Asula põhjapiiri moodustab Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee.

Karla küla piires asuvad mitu muinsuskaitsealust kultuskivi ja asulakohta ning üks vana kalmistu.

Küla pindala on 1134,8 hektarit ja katastriüksuseid on 145. Karla külas on 58 elamut ja 4 korterelamut. Viimaste aastate lõikes suurt rahvaarvu kõikumist pole olnud. 2011. aastal oli Karla külas alalisi elanikke 169, neist mehi 84 ja naisi 85. 2019. aasta seisuga on külas elanikke 180.

Arheoloogide arvates võivad mõned asulakohad Kuivajõe-Tuhala ümbruses (Karla, Saula ja Kata) olla tekkinud juba I aastatuhande algussajandil. Inimasustusest Karlas tõendavad väikeselohulised kultusekivid: üks neist Ehatamme talu viljapuuaias, teine Kõlli silla juures ja kolmas Uuetoa talu koplis. Kirjalikult on Karla küla esmamainitud 1241. aastal Taani hindamise raamatus Karoli nime all 14 adramaaga. Külast lõuna poole jäi Kirollae maes (Kirimägi) 6 adramaaga ning jõe paremale kaldale Tapavolkae küla 2 adramaaga. Taani valitsuse esimesel maadejaotamisel jäid Karla, Kirimäe ja Tapavolkae küla kuninga maade hulka. 13. sajandi keskpaiku läänistati need külad Tallinna hauptmanile Woghaen Palmisunile. Viimane rajas talupoegade tööjõuga Tapavolkae külla mõisa. Omanikule see koht hästi ei meeldinud ning sadakond aastat hiljem, 1340. aastal on esmamainitud Uuemõisa (Novo Curia) mõisat, mis vihjab ka vana mõisa olemasolule.

Enne Põhjasõda oli praeguse Karla küla maa alal 3 küla: Kirimeh (ka Kirimäe) küla 13 taluga; Senorme (ka Söönurme) küla 3 taluga; Karla küla 17 taluga.

1710–1711. aasta katku tagajärjel oli ellujäänud Kirimäe ja Karla külas 6 taluperemeest: Raudsepp Hans, Sibille Ewardt, Simo Hindrich Hans, Möller Hans Tõnu, Andresse Hindrich ja Sibbi Jüri Hans. Nimetatud talude nimed esinesid enne Põhjasõda 1695. aastal rootslasest maamõõtja Johan Holmbergi koostatud kaardil olevatest. Põhjasõja ajal oli Kirimäe ja Karla küla maha põletatud Alutaguse röövijate-naiste poolt.

1725–1726. aasta adrarevisjoni andmetel oli praeguse Karla küla aladel kokku 150 elanikku, alla 15-aastaste laste arv 86.

1786–1855 tegutses Kirimäe mõisas I külakool.

1805. aasta sügisel toimus Kose-Uuemõisas tüli teomeeste ja mõisnike vahel öise rehepeksu pärast, millele järgnes sama aasta 2. oktoobril verine kokkupõrge (nn Kose-Uuemõisa sõda) talupoegade ja rahustama toodud soldatite vahel. Üheks ülestõusu juhiks oli Aabrami talu sulane Kõlli Toomas.

1868–1869 likvideeriti Kirimäe karjamõis. Tihedalt kokkusurutud küla keskus hajutati ning külale kuuluvad maad ja mõisamaad mõõdeti kruntideks. Tekkisid uued talud: Veskirehe, Kirimäe, Sadevälja, Ussimäe, Maitsemäe, Roogoja.

1890. aastal hakati talusid päriseks müüma ja 20. sajandi alguseks olid kõik peremehed oma talude pärisomanikud. Sajandivahetusel oli küla jõukamaks taluks Roobu, mille juures tegutsesid pood, pagar, villatööstus, sepikoda, tuuleveski ja Roobu seltsimaja. Seltsimajas peeti kõnekoosolekuid, kus otsiti lahendusi rahva elujärje parandamiseks. Nende koosolekute eestvedajaks oli tolleaegne vallavanem Kustav Vahtmeister. 1905. aasta 27. detsembril süütasid karistussalklased Roobu seltsimaja, võtsid kinni vallavanema Kustav Vahtmeistri ja lasid Kuie (Uuemõisa) silla juures maha.

1941. aasta juuniküüditamisel viidi Siberisse Uuetoa peremees Hans Sepper koos abikaasa Maaliga, Saarevälja talu perenaine Ann Jaanson, Keldri peremees Jüri Matvei ja Roobu talu sulane Raudvere.

1944. aasta 9. märtsi Tallinna pommitamise ajal kukkus Matsuhansu talu koplisse vene pommitaja ning süttis põlema.

1944. aasta 20. septembril levis külas teade, et endine Eesti Vabariigi peaminister Jüri Uluots on moodustanud Tallinnas Eesti Valitsuse ja Pika Hermanni tornis lehvib sini-must-valge lipp. Järgmisel päeval lehvis eesti rahvuslipp ka Kuivajõe vallamaja lipumastis. Sama aasta 22. septembril jõudis Punaarmee Kosele ning hakkas kehtima nõukogude võim. Kuivajõe Valla Täitevkomitee esimeheks sai Tagavälja talu peremees Johannes Roosnurm.

1949. aasta 22. oktoobril moodustati külas kolhoos “Karla”, mille esimeheks sai Rudolf Järvik. Karla külaliikumise uueks stardipauguks sai külakokkutulek 1990. aasta juunis.^[4]

Eesti taasiseseisvumisel, 1991. aastal lagunes kolhoosikord ja algasid ümberkorraldused, mille käigus tagastati talud õigusjärgsetele omanikele ja moodustati erinevaid põllumajandusühistuid. Külas tekkisid esimesed eraettevõtted (Kuivajõe Talukaup, Sireli äri, Thulema, Kuivajõe Farmer, Greentec).

Paljud talud suurendasid oma talukarja ja kasvatati vilja. Väga liberaalse põllumajanduspoliitika ja peaaegu olematu toetuste süsteemita olid paljud talunikud sunnitud 20. sajandi lõpuaastail oma põllumajandusliku tootmise lõpetama ja uusi teenimisvõimalusi otsima.

Tuntuim talu Karla külas, mida külastab aastas sadu turiste nii kodu kui ka välismaalt, on Roogoja talu. Tuntuks on saanud see talu Uno ja Aili Kivistiku poolt aastakümnete jooksul aretatud õuna-, roosi-, elulõngasortidega. Käiakse imetlemas Roogoja talu aretusaeda ja tutvutakse ka uusimate viinamarjasortidega.

28. veebruaril 2003 valiti külakoosolekul külavanemaks Oja talu perenaine Maire Romet.

9. novembril 2003 toimus Karla Külaarendamise Seltsi asutamiskoosolek, kus valiti ka viieliikmeline juhatus.^[4]

2011. aastal ilmus aastate jooksul Ülo Roosnurme kogutud materjalide põhjal küla ajaloo raamat "Karla küla läbi sajandite"^[5]

2016. aastal valiti uueks külavanemaks Vetka talu peremehe Jaanus Jaago.

Karla külas asub neli erinevat aiandustalu: Pearnahansu (Tõnise puukool), Roosoja, Roogoja ja Sadevälja.

Talude suurim ühisüritus on augusti esimesel nädalavahetusel toimuv Lilleralli, mis on välja kasvanud Johannes Lauristini nimelise kolhoosi aiandis peetud Lillepäevadest, millega alustas Roogoja talu perekond Kivistik juba 1958. aastal.^[6]

Karla külas tegutseb kolm ühingut/seltsi: MTÜ Karla Külaarendamise Selts, MTÜ Roogoja hobiselts ja MTÜ Mõistuse ja Kätega.

• Ülo Roosnurm, Tõnu Meldre. Karla küla läbi sajandite, Karla Külaarendamise Selts 2011. ISBN 9789949216628

Kose valla asulad

Alevikud: Ardu | Habaja | Kose | Kose-Uuemõisa | Ravila
Külad: Aela | Ahisilla | Alansi | Harmi | Kadja | Kanavere | Kantküla | Karla | Kata | Katsina | Kirivalla | Kiruvere | Kolu | Krei | Kuivajõe | Kukepala | Kõrvenurga | Kõue | Laane | Leistu | Liiva | Lutsu | Lööra | Marguse | Nutu | Nõmbra | Nõmmeri | Nõrava | Ojasoo | Oru | Pala | Palvere | Paunaste | Paunküla | Puusepa | Rava | Raveliku | Riidamäe | Rõõsa | Saarnakõrve | Sae | Saula | Silmsi | Sõmeru | Sääsküla | Tade | Tammiku | Triigi | Tuhala | Uueveski | Vahetüki | Vanamõisa | Vardja | Vilama | Virla | Viskla | Võlle | Äksi