Taani hindamisraamat

See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Taani hindamisraamat, ladina keeles Liber Census Daniæ (taani keeles tuntud kui Kong Valdemars Jordebog, "Kuningas Valdemari maade raamat") on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide, mida on alates 1929 hoitud Taani riigiarhiivis Kopenhaagenis (enne seda Stockholmis, mille järgi nimetatud ka Codex Holmiensis). Hindamisraamatu esialgse käsikirja lasi tõenäoliselt koostada Taani kuningas Valdemar II (1170–1241) oma valitsusaja (1202–1241) teises pooles, hiljem on samasse pärgamentköitesse lisatud mitmeid teisi kirjutisi.

Raamat on oluline ajalooallikas, milles on esmamainitud paljusid kohti tänapäeva Taanis, Saksamaal, Rootsis ja Eestis.

Tiina Kala järgi on Taani hindamisraamatutu kokkuvõtlik lühikirjeldus: "Köide A 41, tänapäevase täissignatuuriga Rigsarkivet, 205, Indre Forhold, 1290–1300, C 8, Kong Valdemars Jordebog, on väike puukaantega raamat mõõtmetega 16,7 × 12,3 cm, milles on 7 + 153 sekundaarselt numereeritud pärgamentlehte."

Erinevad uurijad on käekirja järgi raamatus eristanud kuni neli erinevat kirjutajat, kellest mahuliselt domineerib "käekiri A" (väidetavasti frater Johannes Jutae).

Svend Aakjaeri järgi on raamatu sisukord:

• Kalender (l. 2–7p)
• Nn. peaosa, kus on loetletud kuninga isiklikud valdused ja tema sissetulekud riigimaksudest (l. 8–30)
• Kroonivalduste (ei kuulunud kuninga isiklike valduste hulka) nimistu (l. 30–32)
• Saarte nimistu, mis sisaldab peamiselt kuninga jahimaade loetelu väikesaartel (l. 32p–34)
• "Talveööpeatuste" nimistu, mis sisaldab koormisi kuninga ja tema kaaskonna ülalpidamiseks kahel talveööl (l. 34–34p)
• Hallandi nimistu (l. 35–36p)
• "Piirinimistu" (l. 37–37p)
• Hallandi nimistu lisa (l. 37p–38p)
• Sissetulekute nimekiri (l. 39–39p)
• Väike Eestimaa nimistu ja Preisi maakondade nimetused (l. 40p)
• Suur Eestimaa nimistu (l. 41–53)
• Adramaade nimistu (l. 54)
• Linnade nimistu (l. 54p)
• Nn. vendade nimekiri (l. 55–57)
• Kuningas Valdemari annaalid [Taani annaalid] 1074–1219 (l. 58p–64)
• Taani kuningate nimekiri (l. 65p–66p)
• Kirikuprovintside nimekiri (l. 67–84)
• Keisri- ja kuningriikide nimekiri (l. 84p)
• Paavstide nimekiri (l. 85–90)
• "Vangistatud ja kongi pandud ning seejärel vabastatud kuningapojast" (l. 91–97)
• 13 ladina värssi (l. 97–98)
• "12 kivist, millest on ehitatud vundament ja müürid" (l. 98p)
• Katkend benediktiinide ordureeglist (l. 99–104)
• "Jätk selgitustele, mille pani kokku isand paavst Innocentius III missasakramendi kohta" (l. 105–126p)
• Ribest Palestiinasse viiva teekonna kirjeldus (l. 127)
• Taanist Tallinna viiva teekonna kirjeldus (l. 127p–128p)
• Seelandi valduste nimistu, mille Haquinus (Håkan) Palnesun andis üle kuningas Kristofer I-le (l. 129)
• Falsteri nimistu (l. 129p–133)
• Lollandi nimistu (l. 134–134p)
• Fehmarni nimistu (l. 135p–136)
• Joonistus keerubist (l. 137p)
• "Keerubi tiibade ja sulgede tähenduse selgitus" (l. 138–151)
• Katkend proua Margareta testamendist (l. 152p)

Suur Eestimaa nimistu on 27 pärgamendilehest koosnev Taani hindamisraamatu üks osa. See on koostatud munkade poolt aastatel 1219–1220 kes Eestimaal ringi liikusid ja rahvast ristisid. Munkade koostatud nimistus on üle 500 kohanime Harju– ja Virumaalt. 421 neist on kasutusel tänapäevani. Ära toodud on ka maavaldussuhted.

Nimistu redigeeris 1241. aastal Tallinna piiskop Thorkill. Omanditiitlite revisjoniks koondati nimistud ühte ja märgiti külanimede juurde, millisesse kihelkonda ja kirikukihelkonda need kuulusid.

Kohanimede kirjaviisis avaldub alamsaksa keele ja mõningal määral skandinaavia keelte mõju.

• Väike Eestimaa nimistu koostatud aastal 1230, sisaldab andmeid Eesti maakondade kohta adramaades, välja arvatud Ugandi ja Sakala maakonnad, mis kuulusid ordu aladesse.

Selline on Väikese Eestimaa nimistu originaaltekst, Friedrich Georg von Bunge 1802–1897 järgi Liv-, est- und kurländisches Urkundenbuchi esimesest köitest:

In Wironia v. kiligundae, in quibus sunt III millia uncorum.

In Jerwia III kiligundae, quae habent II. millia uncorum.

Wegele, una kiligunda, in qua habent fratres militiae D.C. uncos et episcopus Hermannus C.C.C.C.

Møge, una kiligunda, in qua sunt C.C.C.C. unci.

Norumegunde, una kilig., in qua sunt D.C. unci.

Alempos, una kilig., in qua sunt C.C.C.C. unci. Hanc habent fratres militiae sibi iniuste vindicatam, sum a nullo dinoscuntur certo titulo habuisse.

In Revaelae III. kiligundae, in quibus sunt M.D.C. unci.

In Harriaen III. kiligundae, in quibus sunt M.C.C. unci.

In Osilia IIII. kilig., in quibus sunt tria millia uncorum.

In Rotelewich VII. kilig., in quibus sunt M.D.C.C.C.C. unci.

• 1241 redigeeris munkade koostatud nimekirjad Tallinna piiskop Thorkill.

Taani hindamisraamat on üks suuremahulisemaid 13. sajandist pärit kirjalikke materjale.

1933. aastal avaldas Paul Johansen ühe olulisema Taani hindamisraamatut käsitlevaid uurimusi, Die Estlandliste des Liber Census Daniae. Raamat sisaldab muuhulgas Eestimaa suure ja väikese nimistu faksiimile, Taani hindamisraamatus mainitud Põhja-Eesti Taani valduste külade nimekirja, nende ajaloo ja Taani kuninga Eestimaa vasallide sugupuud.

• Anija – Hangægus

• Harku – Hark
• Liikva – Liqua – 7 adramaad – omanikud Herbarth ja tema 2 venda, üle antud Clemens Estonusele
• Sõrve – Serueueræ – 10 adramaad – omanikud Herbarth ja tema 2 venda, üle antud Clemens Estonusele

• Iru – Hirwae – 7 adramaad^[1]
• Jägala – Jakowoldal – 17 adramaad
• Kallavere – Kallæuarø – 15 adramaad
• Kärsa – Kærsæ – 2 adramaad – omanik Hildælempæ
• Maardu – Martækilæ – 12 adramaad
• Nehatu – Niggatæ – 12 adramaad
• Proosa (talu) – Koski – 4 adramaad
• Saha – Saga – 12 adramaad – omanik Hildælempæ, külasse rajati kirik ja surnuaed
• Uusiküla (Lagedi mõisa juures) – Usikylæ
• Vandjala – Uvanghaelae – 8 adramaad – omanik Conradus noor
• Kostivere – Kostaeuerae – 6 adramaad – omanik Conradus noor
• Koila – Kogael – 10 adramaad – omanik Conraduss noor
• Rebala – Reppel – 8 adramaad – omanik Conradus (Conradus noore isa)
• Parasmäe – Parenbychi – 17 adramaad – omanikeks Conradus ja Tuvi Palnis

• Karjaküla – Carias – 5 adramaad – Hermann Osilianus, 4 adramaad ei kuulu talle (on arvatud, et oli külavanem, kellele läänistati tema eluase 1 adramaa)
• Keila – Keikæl
• Laoküla
• Humala – Humebo – 10 adramaad

• Kurevere
• Lope
• Mõisaaseme
• Nabala
• Padi
• Saire
• Sausti
• Sookaera
• Sõgula
• Sõmeru
• Vaela

• Harmi – Hermæ – 25 adramaad
• Karla – Karol – 14 adramaad
• Kirimäe – Kiriollae maec (Kirimägi) – 6 adramaad
• Kirivalla Kiriawold/Kirriwol – 15 adramaad
• Kose – Сosius – 9 adramaad
• Kurena – Kurkenoy
• Kõue – Køy – 19 adramaad
• Mägise – Mæchius
• Ravila – Rauelik – 18 adramaad
• Tapavolke – Tapawolkae (hilisem Sönorm) – 2 adramaad

• Hirvli – Irmari – 8 adramaad
• Jägala-Joa – 8 adramaad
• Kaberla – Gabriel – 14 adramaad
• Kahala – Kaial – 21 adramaad
• Kalamäe – Kalameki – 5 adramaad
• Kiiu – Kithæ – 30 adramaad
• Koila– Kogæl – 10 adramaad
• Kolga – in Holki Pøtraeh alio nomine
• Kullava – Kullawa – 8 adramaad
• Kuusalu – Kusala – 25 adramaad
• Rummu – Rung – 5 adramaad
• Ruu – Rutæ – 8 adramaad
• Saunja – Saunøy – 25 adramaad
• Sigula – Sicutol – 22 adramaad
• Uuri – Ueri – 14 adramaad
• Valkla – Uvalkal – 46 adramaad

• Sõtküla või Sõtke – Hetkyl

• Igavere – Serriuerae – 5 adramaad, neist 3 Hildælempæ ja 2 Henricus de Helde valduses
• Järsi – Jarvius – 15 adramaad, neist 10 Dünamünde munkade ja 5 Uillolempi valduses

• Kurna
• Lagedi
• Mõigu
• Rae
• Vaida – Wartae-Waitae
• Väo

• Alu – Alafæ
• Rapla – Rapala – 8 adramaad
• Lõiuse – Leus – 13 adramaad – omanik Asae
• Kaiu – Kaiu – 11 adramaad – omanik Basilius
• Karitsa – Kariscœ – 5 adramaad – omanik Hilddevarth
• Kasvandu – Kasawand – 8 adramaad – omanik Hilddevarth
• Kuimetsa – Quiuames – 10 adramaad – omanik Basilius
• Salutaguse – Salandaus – 8 adramaad – omanik Hilddevarth

• Jälgimäe – Jalkemætæ – 11 adramaad
• Kajamaa
• Kirdalu
• Tõdva – Tedau – 15 adramaad

• Aasa – Asaebaek – 20 adramaad (Jõgisoo või endise Voore mõisa alal)
• Aila – Aitol – 8 adramaad
• Hüüru – Hiurenkylae – 10 adramaad
• Jõgisoo (Saue) – Ekius – 12 adramaad
• Kiia – Kienkylae – 12 adramaad – omanikud Herbarth ja tema 2 venda, üle antud Clemens Estonusele
• Lehmja – Lemethos – 20 adramaad (Lemmiala, Lehmeta; tänapäeval Alliku)
• Leveti – Leuetae – 4 adramaad (asukoht teadmata, oletatavalt Tuulas või Jõgisool)
• Soodetaga – Sochentakaes – 3 adramaad (asukoht teadmata, oletatavalt Salu)
• Tuula – Tulalae – 12 adramaad
• Vatsla – Wasal – 5 adramaad – omanikud Herbarth ja tema 2 venda, üle antud Clemens Estonusele
• Valingu – Walaelinkae – 10 adramaad
• Vanamõisa – Kircontaen – 6 adramaad (Kirkota, Kerguta)
• Ääsmäe – Asmiekae

• Pääsküla – Peskulae – 20 adramaad

• Viimsi

Virumaal kokku: 2923 adramaad

• Alutaguse (Alentagh) – 316 adramaad
• Askälä (Askælæ) – 221 adramaad
• Lemmu (Lemme) – (selle lõunaosa kandis nime Pudiviru) – 564 adramaad
• Mahu (Maum) – 560 adramaad
• Rebala (Repel) – Osa läks jagunemisel Revalale – 1262 adramaad

• Aaspere – Katkantagus – 6 adramaad
• Aasu – 6 adramaad
• Auküla – 25 adramaad
• Essu – Gesse – 6 adramaad
• Haljala – 14 adramaad, omanik Herman Spring
• Idavere – Honolius – 12 adramaad
• Kavastu – koos Kavastu maadel asunud küladega Unæs ja Mellæs 27 adramaad
• Kisuvere – 8 adramaad
• Kõldu – 24 adramaad
• Kärmu – 6 adramaad
• Liiguste – 12 adramaad
• Maheda – 18 adramaad
• Ohuküla – Høckæ – 28 adramaad
• Pehka – 31 adramaad
• Põdruse – 26 adramaad
• Tatruse – 32 adramaad
• Tõikvere – 9 adramaad
• Vanamõisa – Katenshape – 4 adramaad
• Varangu – Uvarangalae – 32 adramaad
• Võle – 12 adramaad
• Annikvere – 26 adramaad
• Karula – Carola – koos Vihulaga kokku 24 adramaad
• Metsiku – 26 adramaad
• Rannaküla
• Salatse – 14 adramaad
• Vihula – Viola – koos Karulaga kokku 24 adramaad

• Kaidma – 22 adramaad
• Kurtna – Kirtnaos – 7 adramaad
• Vasavere – 8 adramaad
• Atsalama – 9 adramaad
• Kalina – 10 adramaad
• Kiikla – Kikalæ – 5 adramaad
• Mäetaguse – 11 adramaad
• Pagari – 5 adramaad
• Ratva – 6 adramaad
• Võrnu

• Edise – 5 adramaad
• Jõhvi – Gewi hiljem Jewe – 20 adramaad
• Kahula – 18 adramaad
• Puru – 25 adramaad
• Sompa – Aue – 15 adramaad
• Tammiku – Damicas – 9 adramaad

• Ama – 12 adramaad
• Kadrina – vana nimi Argoma Artimae hiljem Arcamas
• Kõrveküla – Corpius – 20 adramaad
• Loobu – Lopæ – 4 või 8 adramaad
• Soomukse – Somæcos – 8 adramaad
• Udriku – Vtric
• Vohnja – 20 adramaad
• Võipere – 30 adramaad

• Aa – Hazæ – 13 adramaad, omanik preester Eilardus
• Lüganuse – Lyggenus – 45 adramaad
• Moldova – Muldilippe
• Purtse – Purdus – 32 adramaad
• Varja – 24 adramaad
• Erra – 28 adramaad
• Koljala – 3 adramaad
• Aidu – Aytis
• Maidla – Maidalæ, Maydala – 10 adramaad
• Savala – Saula – 13 adramaad

• Arkna – 27 adramaad
• Kloodi – 30 adramaad
• Lepna – 30 adramaad
• Levala – 6 adramaad
• Mädapea – 5 adramaad
• Paatna – 18 adramaad
• Tõrma – 70 adramaad, omanik Thideric de Kivel
• Veltsi – 20 adramaad
• Aluvere – 14 adramaad
• Katela – 18 adramaad
• Sõmeru – Somerueræ – 10 adramaad
• Ubja – 23 või 25 adramaad

• Pühajõe – Pühhajöggi – 6 adramaad
• Järve – Jeruius
• Kohtla – Odre – 18 adramaad
• Kukruse – Kuckaruse – 7 adramaad
• Ontika – Undegas – 5 adramaad
• Saka – 20 adramaad
• Tõrvaküla – Toruascula – 3 adramaad
• Valaste – Uvalat – 2 adramaad

• Narva – Narvia – 8 adramaad
• Sirgala – Cirpæ, Cirkæ – 1 adramaa
• Udria, Utria, Udrias – Ydrigas – 3 adramaad

• Rasivere – 7 adramaad
• Rõhu – Routhae
• Tammiku – Tamicas
• Tudu – Tydy
• Vana-Vinni – Vitni
• Paasvere – 23 adramaad

• Kaliküla – 10 adramaad
• Kunda – Gundas
• Mahu – Maum, hiljem Maholm
• Pada – Padagas
• Selja – 45 adramaad
• Varudi – Waradas – 45 adramaad
• Viru-Nigula – Akedolæ
• Koogu – Paimela – 12 adramaad
• Rannu – 12 adramaad

• Avispea – Auespæ
• Liigvalla

• Carl Julius Albert Paucker: Der Güterbesitz in Ehstland zur Zeit der Dänen-Herrschaft : nach Jakob Langebek's, Peter Friedrich Suhm's und Georg Magnus Knüpffer's topographischen Bemerkungen zum Liber Census Daniae mit einigen Zusätzen. Reval: 1853, Digitaalselt
• Georg von Brevern. Der Liber census Daniae und die Anfänge der Geschichte Harrien und Wirland's. (1219–1244). Dorpat, 1858. Digitaalselt
• Carl Schirren: Beitrag zum Verständniss des Liber Census Daniae : Analyse und Kritik der Schrift Georgs von Brevern : der Liber Census Daniae und die Anfänge der Geschichte Harriens und Wirlands (1219–1244) St. Petersburg: Eggers, 1859 Andmed ESTERis
• Matthias Johann Eisen. Daani hindamise raamat. Liber census Daniae. Tallinn, Varrak, 1920.
• Paul Johansen. Die Estlandliste des Liber Census Daniae (LCD). Kopenhagen-Reval, 1933.
• Edgar V. Saks. Commentaries on the Liber Census Daniae: Studies in Mediaeval European History. Montréal-Ann Arbor 1974.
• Tiina Kala. Käsikiri ja uurijad. "Liber Census Daniae" ja/või "Codes [!] ex-Holmiensis"? Tuna, 2005, nr 1, lk 22–31.
• Tõnu Raid. Harjumaa ristimine 1219-1220. Tallinn, 2016

• Taani hindamisraamatu originaali digiteeritud tekst
  • Väikese Eestimaa nimistu algus
• Taani hindamisraamatu originaali digiteeritud tekst Rahvusarhiiv
• Liber Census Daniæ. Kong Valdemar den Andens Jordebog (1873. aasta publikatsioon)

 M. J. Eisen. Daani hindamise raamat – alliktekstid Vikitekstides