Koroonaviiruse vastu vaktsineerimine Eestis

COVID-19 vastu vaktsineerimine Eestis
Vaktsineerituid 1. novembri 2021 hommikuse seisuga
Haigus	COVID-19
Viirus	SARS-CoV-2
Kestus	27. XII 2020 –
Asukoht	koroonapandeemia Eestis
Rahvaarv	1 330 068 (1.01.2021)
Tagajärjed
2021. aasta sügise seisuga
Immuunsus	karjaimmuunsus
Ennetus
Haldusmeetmed	kogunemis- ja liikumispiirangud, antiseptika, haiglaravi
Vaktsiin(id)	Spikevax Tozinameran Vaxzevria Janssen Nuvaxovid
Vaktsineerituid	786 526 (26.10.2021)[1]
Vaktsineerituid (100)	107,24 (26.10.2021)[2]
Ametlik teave
Võrguteavikud	Koroonaviiruse andmestik Vaktsineerimine apteegis Covid-19 vaktsineerimine

Koroona vastu vaktsineerimine Eestis on 2020. aasta detsembri lõpus Eestis alanud tegevus, mille käigus inimestele manustatakse koroonavaktsiini.^[3]

27. detsembril 2020 olid esimeste vaktsiini saajate seas Ida-Viru Keskhaigla töötajad.^[3]

2023. aasta veebruari seisuga oli Eestile tarnitud 5,4 miljonit doosi maksumusega ligi 71 miljonit eurot. Vaktsineerimiseks oli kasutatud 2,1 miljonit doosi ja 0,5 miljonit doosi oli annetatud.^[4]

Sotsiaalministeerium tutvustas Eesti vaktsineerimiskava 15. detsembril 2020. Selle kohaselt vaktsineeritakse esmajärjekorras tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande teenust tagavad inimesed ning teised riskirühmad.^[5] 16. detsembril teatati, et Euroopa Liidus algab vaktsineerimine 27. detsembril.^[6][7]

Esimesed partiid koroonavaktsiini Euroopa Liidu kodanikele saadeti teele 23. detsembril^[8] ning esimene saadetis jõudis Eestisse 26. detsembril.^[9] Koroona vastu hakati Eestis vaktsineerima 27. detsembril. Esimene vaktsineeritu oli Ida-Viru keskhaigla arst-resident Jelena Rozinko.^[10]

14. mail avanes võimalus üle 40-aastastel end vaktsineerimisele kirja panna, mis tekitas Digiloos pikad järjekorrad (nt kell 11 oli ootel üle 12 000 inimese ning järjekord oli üle tunni).^[11] 16–39-aastastele pidi vastav võimalus avanema 17. mail,^[12] kuid koormuse hajutamiseks avati registreerimine 30–39-aastastele juba 15. maist^[13]. 17. mai õhtul oli tippajal järjekorras ligi 50 tuhat inimest.^[14] 12–15-aastastele avati broneerimine 17. juunil.^[15]

Mai lõpuks oli vaktsineeritud 473 003 inimest, kellest 264 579 puhul oli vaktsineerimiskuur lõpetatud.^[16] Juuni lõpuks oli vaktsineeritud 559 904 inimest, kellest 442 656 puhul oli vaktsineerimiskuur lõpetatud.^[17] Juuli lõpuks oli esimese doosi kätte saanud 639 120 inimest ning vaktsineerimiskuur oli lõpetatud 562 605 inimesel.^[18] Augusti lõpuks olid vastavad arvud 727 873 ja 632 059.^[19]

Väikese vaktsineerimishuvi tõttu oli 2021. aasta oktoobri alguseks kogunenud Eesti külmladudesse üle 200 000 doosi erinevaid koroonavaktsiine.^[20] Sotsiaalteadlane Marju Lauristin on välja toonud, et kogu selle valdkonna kommunikatsioon on olnud algusest peale läbi mõtlemata ning inimestele pole suudetud seletada nende isiklikke riske.^[21]

Eesti riik valmistus sügisel koroonavaktsiini tõhustusdooside manustamiseks inimestele, kes said esmased kaitsesüstid esimeste seas aasta alguses. Euroopa Ravimiameti luba Pfizer/BioNTechi tõhustusdoosi müügiloale oodati oktoobri alguses.^[22] Euroopa Ravimiamet hindas samuti taotlust, millega sooviti laiendada BioNTech/Pfizeri koroonavaktsiini Comirnaty kasutamist 5–11-aastastele lastele.^[23]

2021. aasta augusti lõpu seisuga oli osa inimesi saanud ka kolmanda vaktsiinidoosi, kuigi siin peaks eristama ka lisa- ja tõhustusdoose.^[24] 9. oktoobril ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik, et kolmandaid doose tehakse koroonaosakonna ja intensiivravi osakonna töötajatele ning lisa- või tõhustusdoose on Eestis saanud umbes 3000 inimest.^[25] Samal ajal oli nakatumine küll suurim koolilaste seas, kuid haiglaravi vajavate patsientide arv kasvas nakatunud eakate tõttu.^[26] Viroloogiaprofessor Andres Merits leidis, et eakatele tuleks kolmandaid vaktsiinidoose teha märksa kiiremas tempos.^[27]

21. oktoobriks oli tehtud umbes 12 000 tõhustusdoosi.^[28] 28. oktoobril anti teada, et lisaks vähemalt 65-aastastele ning eesliinitöötajatele võivad tõhustusdoose saama hakata ka teised seda soovivad inimesed, kellel on viimasest süstist möödas vähemalt pool aastat.^[29]

Novembris avaldati Haigekassa kohortuuring, mille järgi vajavad vaktsineeritud inimesed ligi viis korda vähem haiglaravi, ligi kuus korda vähem intensiivravi ning neil on üle kahe korra väiksem tõenäosus koroona tõttu surra. Haiglaravi vajanud inimestel puhul on vaktsineeritutel olnud haiglaravi kestus keskmiselt 16 päeva (sh taastusravi) ja kulu 3628 eurot inimese kohta ning vaktsineerimata inimeste puhul keskmiselt 13 päeva ja kulu 4654 eurot (sest ollakse sagedamini intensiivravil ja ei pruugita nakkust üle elada).^[30]

Koroonaviiruse vastuvaktsineerimise edenemine Eestis:

• 
  Seis 1. augustiks 2021
• 
  Seis 1. septembriks 2021
• 
  Seis 1. oktoobriks 2021
• 
  Seis 1. novembriks 2021
• 
  Seis 1. detsembriks 2021
• 
  Seis 1. jaanuariks 2022
• 
  Seis 1. veebruariks 2022
• 
  Seis 1. märtsiks 2022

Alates 9. augustist 2021 peavad ürituste korraldajad ja meelelahutusteenuste osutajad kontrollima külastajate nakkusohutust. See tähendab, et kui üritustel või tegevustes osaleb siseruumides üle 50 ja väljas üle 100 inimese, siis saavad seal osaleda üksnes vaktsineerimiskuuri läbinud, koroona läbi põdenud või negatiivse testitulemusega inimesed.^[31]

Kui seni pääses asutusse kas vaktsineerimistõendi, läbipõdemise või negatiivse testi tõendiga, siis 25. oktoobrist kuni 10. jaanuarini negatiivse testi tõendit enam asutustes kasutada ei saa.^[32]

Koroonatõendina jäävad kehtima üksnes vaktsineerimist või koroona läbipõdemist kinnitavad tõendid. See tähendab, et inimesed, kes pole koroona vastu vaktsineeritud või haigust läbi põdenud, ei saa enam osa võtta korraldatud tegevustest, kus koroonatõend on nõutav.^[33]

Etteheiteid on olnud vaktsineerimise aeglasele kulgemisele vaktsineerimisperioodi alguses.^{[34][35][36][37][38][39]} Samas oli veel vähemalt märtsi alguse seisuga näiteks Soomes kulgenud koroona vastu vaktsineerimine Eestiga sarnases tempos.^[40] Kehvasti oli korraldatud kogu vaktsineerimise kommunikatsioon.^[41] Vaktsineerimise algusperioodil kritiseeriti ka keskendumist kitsale sihtrühmale, mille tõttu aeglustus vaktsineerimise tempo ja noorematel elutähtsate teenuste osutajatel polnud võimalust kiirelt vaktsiini saada.^[42] Lisaks põhjustas rahulolematust väga suurte laovarude hoidmine – nii oli aprilli lõpust alates iga nädala algul ootel üle 100 000 doosi koroonavaktsiini, kuigi vaktsineerimishuvilisi oli palju.^[43] Probleeme oli ka vaktsineerimisele registreerimisega.^[44][45]

Riigikontrolör Janar Holm tõi aprilli algul välja, et vaktsineerimise plaan (mis on tegevusplaani asemel pigem kogum põhimõtteid) on aegunud ning selgelt on välja toomata juhtimise ja vastutuse mudel. Samuti ei ole käsitletud juhtumeid, kus inimesel puudub võimalus vaktsineerimiskohta minna. Arusaamatusi põhjustavat ka see, kes täpselt otsustab selle üle, milliste vanuserühmade / tegevusalade esindajate vaktsineerimine mingil ajaperioodil parasjagu käib. Tal oli küsimusi ka andmevahetuse korraldamise ning vaktsineerimise pikaajaline plaani kohta.^[46]

2020. aasta lõpul kritiseeris Tervisameti kommunikatsioonijuht Simmo Saar riigi vaktsineerimisplaani ja väitis, et riik on sellega lootusetult hiljaks jäänud. Terviseamet vallandas Saare 22. detsembril usalduse kaotamise pärast^{[47][48][49][50]} ja talle allunud meedianõunik Eike Kingsepp, kuna viimane olevat suhelnud oma endise ülemusega.^[51] Järgnesid mitmed kohtuvaidlused, mis pälvisid samuti meedia tähelepanu.^[52][53][54] Näiteks leidis Töövaidluskomisjon, et Saarega töölepingu lõpetamine on tühine, kuid nõustus usalduse kaotuses.^[55]

Poleemikat tekitas ka vaktsineerimiskohustus. Näiteks kehtestas 31. augustil Kaitseväe juhataja Martin Herem oma käskkirjaga kõigile kaitseväe teenistujatele vaktsineerimiskohustuse. Aasta hiljem tunnitas Tallinna halduskohus, aga vaktsineerimisest keeldunud ohvitseride teenistusest vabastamise õigusvastaseks.^[56]

Koroonapiirangute vastased korraldasid mitu protestiaktsiooni^[57][58] ning populistlik opositsioonierakond EKRE on seda tagant õhutanud, et enda toetust tõsta.^[59][60] Sellega seoses on Eestit nimetatud isegi politseiriigiks ning võrreldud olukorda diktaatorlike režiimidega.^[61] Samas kirjutati 2021. aasta esimese nelja kuuga Eestis piirangute rikkumiste eest välja ainult 24 trahvi, kuid näiteks Lätis 26 406 ja Leedus 17 870 trahvi ehk Eestis on reeglite rikkujatega ümber käidud väga leebelt.^[62] Terviseameti pressiesindaja sõnul on püütud vältida vandenõuteoreetikutega vaidlemist, kuna see annaks neile ainult rohkem tähelepanu.^[61]

Algul loodeti, et pärast 2020/21 talve läheb pandeemia üle ning vaktsineerimisega seljatatakse viirus lõplikult, aga uued pareminilevivad tüved nullisid selle võimaluse. Lisaks hakkas valeinfo levik vastu töötama vaktsineerimise edenemisele ning ilmnes, et ühiskonnas on suur hulk inimesi, kes ei usalda ei valitsust ega meediat ning pole valmis vaktsineerima. See tekitas survet leida süüdlasi, kelle kaela ajada kuhjunud probleemid.^[63]

Vaktsineerimise korralduse kehva korralduse tõttu sattus kriitika alla tervise- ja tööminister Tanel Kiik ning vaktsineerimise suhtes skeptilisi seisukohti esitanud kultuuriminister Anneli Oti osas on kõlanud üleskutsed ta valitsusest minema saata.^[64][65][66] Augusti algul kutsuti aga ametist tagasi Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske.^[67]

2021. aasta sügisel oli Eestis kasutusel neli koroonavaktsiini:

• Moderna COVID-19 vaktsiin spikevax, mRNA,^[68][69]
• Pfizer-BioNTech Comirnaty tozinameran, mRNA,^[70]
• Oxford-AstraZeneca COVID-19 vaktsiin vaxzevria, adenov*,^[71]
• COVID-19 Vaccine Janssen, adenov*.^[72]

Vaktsineerimine on võimaldatud digiregistratuuri kaudu^[73] ning telefoni teel numbril 1247.^[74]

Vaktsineeritutel on võimalus patsiendiportaalis endale luua Euroopa Liidu COVID-19 vastu immuniseerimise digitõend (sertifikaat). Tõendit saab kasutada nii nutiseadmes kui väljaprindituna.^[75] Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse loodud veebirakendus võimaldab verifitseerida kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides välja antud ja EL standardile vastavaid EL digitaalseid koroonatõendeid – immuniseerimise, läbipõdemise ja testi tõendit.^[76]

2021. aasta juuli keskel alustati koroona vastu vaktsineerimist apteekides, sügiseks pakuti seda teenust üheksa maakonna 24 apteegis.^[77]

EMA soovitusel tohib nt Comirnaty ja Spikevaxi kolmandat doosi manustada vähemalt 4 nädalat pärast 2. doosi manustamist.^[78]

Novembris 2021 avaldati Haigekassa kohortuuring, mille järgi vajavad vaktsineeritud inimesed ligi viis korda vähem haiglaravi, ligi kuus korda vähem intensiivravi ning neil on üle kahe korra väiksem tõenäosus koroona tõttu surra. Haiglaravi vajanud inimestel puhul on vaktsineeritutel olnud haiglaravi kestus keskmiselt 16 päeva (sh taastusravi) ja kulu 3628 eurot inimese kohta ning vaktsineerimata inimeste puhul keskmiselt 13 päeva ja kulu 4654 eurot (sest ollakse sagedamini intensiivravil ja ei pruugita nakkust üle elada).^[30]

1,65 miljoni koroonavaktsiini süsti järel oli Eestis tuvastatud 238 tõsist kõrvaltoimet (0,01%), milles esines ajaline seos vaktsineerimisega. Sealhulgas neli surmajuhtumit, mille puhul ei saa välistada seost vaktsiinidega.^[79]

• Koroonapandeemia Eestis

• COVID-19 // vaktsineerimise teave (PDF). Terviseamet
• vaktsineeri.ee