Patent

See artikkel räägib tööstuspatendist; 18. ja 19. sajandi õigusakti kohta vaata artiklit patent (õigusakt).

Patent on leiutise originaalsuse üks kaitsevormidest, mis tagab intellektuaalsele omandile või tehnilistele lahendustele õigusliku kaitse määratud ajaperioodiks.

Erinevalt autoriõigusest peab patent olema tehnilise probleemi lahendus. Patent on õigusliku kaitse all olev leiutis, mille omanikul on selle lahenduse kasutamiseks ainuõigus. Ainuõiguse aeg on aga vastavalt Eesti ja mitme muu riigi seadustele piiratud. Patenti saab registreerida Eestis Patendiametis ning seda reguleerib patendiseadus.

Patendi objektiks võib olla:^[1]

• seade;
• meetod;
• aine, kaasa arvatud bioloogiline aine;
• nende kombinatsioon.

Patendi objektiks ei ole^[2]:

• avastus, sealhulgas inimkeha kujunemise või arengu või inimgeeni järjestuse või selle osa kirjeldus, teadusteooria ega matemaatiline meetod;
• majandus- ja mõttetegevuse plaan, reegel, eeskiri või meetod;
• rajatise, hoone või maa-ala projekt ja skeem;
• tingmärk;
• arvutialgoritm ja -programm;
• disainilahendused;
• info lihtne edastamine;
• taimesort ega loomatõug;
• mikrolülituse topoloogia.

Esimene teadaolev patent anti välja 1421. aastal Firenzes^[3] insenerile ja arhitektile Filippo Brunellschile, kes patenteeris marmori vedamiseks mõeldud praami. Idee oma leiutise kaitsmisest levis üle Euroopa, kuid ühel hetkel saadi aru, et riigid jagavad nõusolekuid liiga kergekäeliselt ning kehtestati nii patendiomanike kui ka riigi kaitseks patendiseadused. 19. sajandi lõpuks oli enamikul riikidel välja töötatud oma patendiseadus.

Eestis sai patent oma alguse 23. mail 1919, kui ametisse määrati esimene patendiametnik. Patendiseadus hakkas kehtima 1921. Esimene seadus kehtis kuni aastani 1937, kui see uute seadustega asendati. Nõukogude Liidus patenti kui sellist ei tunnistatud ning leiutajad said oma töö tunnustuseks vaid dokumendi, mille alusel saadi leiutise kasutamise eest kompensatsioone.^[4]

Alates 26. aprillist 1970 tegutseb Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon, mida haldab ÜRO. Organisatsiooni ülesanne on kooskõlastada 193 liikmesriigi patendiga seonduvaid õiguslikke küsimusi.

Patent tagab inimesele või organisatsioonile ainuõiguse leiutist kasutada. See võimaldab leiutise leiutajal kaitsta oma tööd nende eest, kes soovivad seda kopeerida. Patentide omamisel võib olla ka pärssiv mõju arengule ja innovatsioonile. Näiteks leiutati esimene 3D-printer juba 1980. aastatel, kuid leiutaja patent ei võimaldanud teistel seda ideed kasutada ja parendada. Suur oht on ka monopoli tekkeks, kuna patent piirab teistel isikutel või ettevõtetel sama ideed kasutada, mis võimaldab omanikul toote hinda oma suva järgi määrata.

Patenti saab Eestis taotleda nii üksiku füüsilise isiku kui ka mitme füüsilise isiku leiutamise tulemusena. Ühisautorsuse korral kasutavad autorid kõiki autorlusest tulenevaid õigusi võrdselt.

Patendi saamine käib enamasti justiitsministeeriumi määruse “Patenditaotluse sisu- ja vorminõuded ning Patendiametile esitamise kord” järgi.^[5] Pärast avalduse esitamist tehakse läbi eelmenetlus ning 18 kuu möödumisel taotluse esitamise kuupäevast avaldatakse see Patendiameti ametlikus väljaandes Eesti Patendileht. Järgneb ekspertiis, mille käigus kontrollitakse leiutise uudsust ja võttes arvesse kogu maailma patendiinformatsiooni, teadus- ja tehnikakirjandust ning tootekatalooge.^[2] Sellele järgneb Patendiameti otsus patendi väljaandmise kohta ning heakskiidu saanud patent avaldatakse Patendilehes. Pärast väljaandmise teate avaldamist on kõigil õigus üheksa kuu jooksul see vaidlustada.

Eestis ja enamikus maailma riikides kehtib patent tänapäeval 20 aastat, mille lõppedes seda pikendada ei saa.^[2]

• Patendiamet
• Eesti Patendiraamatukogu
• Kasulik mudel
• Tööstusomand
• Kollektiivkaubamärk
• Garantiimärk
• Prioriteet

• Eestlase leidurivaim töös. Vaba Maa, 4. veebruar 1936, nr. 28, lk. 9.

 Patent – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis