Peeter Helme

Peeter Helme
Peeter Helme
Peeter Helme esinemas Euroopa päeva tähistamisel Vabaduse väljakul 7. mail 2011
Isikuandmed
Sünniaeg 6. september 1978 (46-aastane)

Peeter Helme (sündinud 6. septembril 1978 Tallinnas) on eesti kirjanik, ajakirjanik, kultuurikriitik, esseist ja publitsist.

Helme on õppinud Tartu Ülikoolis, Göttingeni Ülikoolis ja Berliini Vabas Ülikoolis ajalugu, kunstiajalugu ja usuteadust ning uurinud ja avaldanud peamiselt 20. sajandi poliitilist filosoofiat ja Saksa kirjanduslugu käsitlevaid artikleid.[viide?]

Ajakirjanduslik tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]
Peeter Helme esinemas Tallinna Kirjandusfestivalil 16. mail 2009.
Foto: Ave Maria Mõistlik

Aastatel 2006–2009 [viide?] andis ta välja võrguajakirja Kriteerium ja pidas 2016. aastani blogi Uus Kriteerium.

Aastatel 2007–2010 tegi Helme Vikerraadios iganädalast uudiskirjanduse tutvustussaadet. 2010. aasta sügisest on sama saade eetris Klassikaraadios.[1]

2010. aasta sügisest kuni 2014. aasta kevadeni tegi Vikerraadios kirjandussaadet "Loos on asju" koos Jan Kausiga.[2] 2014. aasta sügisest juhib kirjandussaadet "Tõlkes leitud" ja koos Maarja Vainoga kultuurisaadet "Vasar".

Kriitiku ja publitsistina teeb ta eelkõige kirjandusteemaliste artiklite näol kaastööd Eesti ajalehtedele ja ajakirjadele. Töötas 2010. aasta kevadest kuni 2013. aasta detsembrini Areeni kirjandustoimetajana ning 2014. aasta jaanuarist kuni 2019. aasta jaanuarini Vikerraadio kirjandustoimetajana.

2019. aasta jaanuari keskel asus Peeter Helme tööle Postimehe arvamustoimetuse juhatajana. Alates 3. aprillist 2019[3] kuni 30. oktoobrini 2019[4] oli ta ajalehe Postimees peatoimetaja. Ta astus peatoimetaja kohalt tagasi pärast seda, kui Postimehe töötajad talle umbusaldust avaldasid.[5]

Loominguline tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Peeter Helme, Chaneldior ja Toomas Verrev moodustasid aastatel 2002–2003 tegutsenud kirjandusrühmituse MUNG. 2007. aasta detsembris ilmus kirjastuses Verb Peeter Helme romaan "Puudutus", mis leidis äramärkimist 2006. aasta romaanivõistlusel.

Ajakirja Looming 2008. aasta veebruarinumbris trükiti ära Helme lühijutt "Lihtne Buxtehude" ja 2010. aasta juulinumbris lühijutt "Laps". Märtsis 2013 avaldas Looming Helme õudusjutu "Saemehe töö" ja mais 2014 lühijutu "Pringlikütid Vabaduse väljakul".

Romaanid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Puudutus". Romaan, Verb, Tallinn 2007, 174 lk.
  • (Koostaja ja üks autoreid) "Kriteerium. Valitud artikleid 2006–2007". Valik artikleid, Eesti-Kambodža Ühing, Tallinn 2007, 191 lk.
  • "September". Romaan, Pegasus, Tallinn 2009, 284 lk.
  • "Varastatud aja lõpus". Romaan, Tuum, Tallinn 2011, 160 lk.
  • "Tuleviku mäletajad. Sofia". Romaan, Pegasus, Tallinn 2013. 224 lk.
  • "Sügaval läänes". Romaan, Jumalikud Ilmutused, Tallinn 2015. 94 lk.
  • "Just sellist Eestit. Eesti Vabariigi 101 aastat ja 101 suurkuju" (koos Kaupo Meieli, Mari Niitra ja Elle-Mari Taliveega), Post Factum, 2018, ISBN 9789949603800.
  • "Haakrist ja ajarelv". Romaan. Postimees Kirjastus, 2019, ISBN 9789949669028.

Näidendid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Eestlaste endeemilistest haigustest: Karl Ernst von Baeri põhjal" (Näidend Baerist) Looming 12, 2009, lk 1608–1634
  • "Kafkamäng" (avaldamata, kanti ette Draamateatri sarjas "Esimene lugemine" 8.12.2010)

Toimetatud raamatud

[muuda | muuda lähteteksti]

Ettekanded

[muuda | muuda lähteteksti]

Peeter Helme on pidanud loenguid, rääkides EELK Tallinna Kaarli koguduse loengusarja "Jalutades Jumala aedades" raames 2005. aastal konservatiivsest revolutsioonist ja Ernst Jüngerist. 2007. aastal pidas Helme välismaa ülikoolide eesti keele ja kultuuri õppejõududele ülevaateloengu uuemast Eesti kirjandusest ning rääkis 2008. aasta märtsis Eesti Kirjanduse Seltsi ülevaatekoosolekul 2007. aasta Eesti proosast. Ta on esinenud ka raamatukogutöötajatele ülevaadetega Eesti proosa ja luule hetkeseisust.

Ühiskondlik tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

1999[6]–2021 oli ta Korporatsioon Sakala liige.

1999–2004 oli Helme Rahvaerakonna Mõõdukate (SDE eelkäija) liige.[7]

2004. aastast on Helme on Eesti Instituudi liige.

2009. aastal[viide?] asutas Helme koos Asko Künnapi, Jürgen Rooste ja Karl Martin Sinijärvega Siugja Sulepea kirjandusauhinna.

Eesti PEN-klubi taasasutamisel 3. veebruaril 2010 valiti ta ühtlasi ka selle juhatuse liikmeks.

Ta oli Eesti Kirjanike Liidu liige. 2012–2016[lisa viide] kuulus[8] ta EKL-i juhatusse.

Kriminaalasi

[muuda | muuda lähteteksti]

8. oktoobril 2019 sisenes Peeter Helme veebipõhisesse jututuppa Armastusesaal (www.armastusesaal.org) ning alustas vestlust kasutajaga Marleen12.[9] Tütarlapse varjunime taga tegutses politseinik, kes matkis alaealist, et tuvastada võimalikke seksuaalkurjategijaid.[9] Helme vestles Marleen12-ga mitme kuu vältel seksuaalsuse teemal, kuni ta detsembris 2019 kinni peeti.[10] Helme vabastati ülekuulamiselt 20 tundi hiljem.[11] Helme rääkis ajakirjandusele, et ta käis interneti jututoas ja ajas seal nilbet juttu, kuid arvas, et räägib täiskasvanuga.[11]

2020. aasta märtsis saatis prokuratuur Harju maakohtusse süüdistuse[12] karistusseadustiku § 179 koosmõjus § 26 järgi. Süüdistusakti kohaselt pani Helme toime noorema kui neljateistkümneaastase isiku seksuaalse ahvatlemise kõlbmatu katse. Augustis alanud kohtuprotsessil ei tunnistanud Helme end kuriteos süüdi.[13] Novembris mõistis kohus Helmele karistuseks ühe aasta ja nelja kuu pikkuse vangistuse tingimisi kaheaastase katseajaga ning kohustas Helmet katseajal järgima kontrollnõudeid, sealhulgas osalema sotsiaalprogrammis, mille eesmärk on Helme võimalikku uut sellist süütegu edaspidi ära hoida. Helmelt mõisteti välja riigi tuludesse menetluskuludena 1327 eurot.[14]

15. detsembril esitas Helme kaitsja Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni.[15] Juunis 2021 mõisteti Helme süüdi ka teises kohtuastmes.[16] Peeter Helme süüdimõistmine jõustus 17. augustil, kui riigikohus ei võtnud tema kaitsja kaebust arutusele.[17]

Seoses kriminaalasjaga arutas Eesti Kirjanike Liidu 13-liikmeline eestseisus 21. detsembril 2020 tema väljaarvamise küsimust, kuid otsustati piirduda tema tegevuse hukkamõistuga.[18] EKL-i kolmeteistkümnest eestseisuse liikmest viis olid Helme väljaarvamise poolt, kuus vastu, kaks inimest jäid erapooletuks.[19] 27. detsembril otsustas eestseisus liidu liikmete survel küsimust uuesti ning arvas Helme organisatsioonist välja.[20][21]

Tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku

[muuda | muuda lähteteksti]

Peeter Helme on Rein Helme poeg, Mart Helme vennapoeg ning Martin Helme ja Maarja Vaino lellepoeg.

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "Uued raamatud" Klassikaraadio kodulehel
  2. ↑ "Loos on asju" Vikerraadio kodulehel
  3. ↑ Postimehe peatoimetajaks sai Peeter Helme. ERR, 3. aprill 2019.
  4. ↑ Postimehe peatoimetaja Peeter Helme otsustas tagasi astuda. ERR, 1. november 2019.
  5. ↑ Püss, Fred. TÄISMAHUS | Loe Postimehe ajakirjanike umbusaldusavaldust peatoimetaja Peeter Helmele. Delfi, 2. november 2019.
  6. ↑ "Postimehe peatoimetajaks saab Peeter Helme" Delfi, 03.04.2019
  7. ↑ Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK). Äriregistri teabesüsteem. Erakondade liikmete nimekirjad. Päring: Peeter Helme.[alaline kõdulink]
  8. ↑ Postimehe peatoimetajaks saab Peeter Helme, Delfi, 3. aprill 2019
  9. ↑ 9,0 9,1 "Peeter Helme sai tutvumise kuuendal minutil teada, et räägib 12aastasega: tema repliigid olid täiskasvanulikud", DELFI, 28. august 2020.
  10. ↑ "Kohus mõistis Peeter Helme lapseealise seksuaalses ahvatlemises süüdi", Eesti Rahvusringhääling, 30. november 2020.
  11. ↑ 11,0 11,1 "Peeter Helmet kahtlustatakse lapse seksuaalses ahvatlemises". Eesti Ekspress, 17. detsember 2019.
  12. ↑ Leht: prokuratuur süüdistab Peeter Helmet alaealise seksuaalses ahvatlemises, ERR, 7. aprill 2020
  13. ↑ "Peeter Helme ei tunnista süüd lapseealise seksuaalses ahvatlemises" ERR, 28. august 2020
  14. ↑ Karoliina Vasli (30.11.2020). "Merle Parts kohtuotsusest: Peeter Helmel on tuvastatud hälbeline seksuaalne huvi lapseealiste vastu. Jutt arvutimängust oli eneseõigustus".
  15. ↑ "Peeter Helme on endiselt süüta", DELFI, 30. detsember 2020.
  16. ↑ "Peeter Helme jäi teises kohtuastmes lapseealise seksuaalses ahvatlemises jätkuvalt süüdi" Delfi, 10.06.2021
  17. ↑ Kirjanik Peeter Helme süüdimõistmine jõustus, ERR
  18. ↑ "Kirjanike liit Peeter Helmet välja ei heida" Eesti Rahvusringhääling, 21. detsember 2020.
  19. ↑ "Kirjanike liidule ultimaatumi esitanud Kristiina Ehin: see pole koht, kus silmi pühkida ja kaasa tunda vägivallatsejale". Eesti Ekspress, 29. detsember 2020.
  20. ↑ "Peeter Helme heideti kirjanike liidust välja" Eesti Rahvusringhääling, 27. detsember 2020.
  21. ↑ "Kirjanikud heitsid Peeter Helme liidust välja". Õhtuleht, 27. detsember 2020.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Peeter_Helme&oldid=6683988"