Rahva Ühtsuse Erakond

Rahva Ühtsuse Erakond (lühend RÜE) oli aastatel 2014–2019 tegutsenud Eesti erakond.

30. jaanuaril 2014 allkirjastasid 27 inimest, nende hulgas tolleaegne Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland erakonna Ühtne Eesti asutamislepingu.^[1] Teater NO99 teatas, et Ühtne Eesti on nende poolt Patendiametis registreerinud kaubamärk ja NO99 ei luba seda teistel kasutada.^[2][3][4] Partei asutajad valisid uueks nimeks Rahva Ühtsuse Erakond (RÜE).^[5]

2014. aasta märtsis Lääne Elus ilmunud artiklis ütles RÜE piirkonnajuht Anita Keivabu, et uut parteid reklaamitakse maakonnalehtedes europarlamendi raha eest.^[6] Ojuland teatas, et see ei vasta tõele ja reklaamiarved tasub ta ise.^[7] Anita Keivabu lahkus seejärel erakonnast.^[8]

2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel toetas RÜE oma ellukutsuja Kristiina Ojulandi kampaaniat. Ojuland kogus üksikkandidaadina 0,9% häältest, teda toetas 3024 valijat.^[9]

RÜE registreeriti ametlikult erakonnana sama aasta 4. septembril.^[10][11] 1. novembril toimus RÜE esimene üldkogu, kus erakonna esimeheks valiti Kristiina Ojuland, ühtlasi kinnitati erakonna põhikiri ja programm.^[12] Politoloog Tõnis Saarts arvas, et Riigikogu valimistel saab valimiskünnise ületamine olema raske, sest uutel tulijatel on riigi toetuse puudumise ning heldete eraannetajate vähesuse tõttu teistest halvem stardiplatvorm, Ojulandi kui pikaaegse suure erakonna liikme kriitika poliitsüsteemi suletuse ja kartellistumuse osas ei pruugi tunduda siiras ja usutav, RÜE paigutab end niigi ülerahvastatud parempoolsete ja pigem venevastase hoiakuga parteide nišši ning küsitav on nende võime parteiorganisatsiooni üles ehitada.^[13][14]

Novembris alustas RÜE läbirääkimisi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga (EKRE) järgmistel Riigikogu valimistel ühise nimekirjaga osalemiseks.^[15][16] 1. detsembril teatas Ojuland, et EKRE-ga ühisnimekirja ei tehta, sest kehtiva valimisseaduse järgi peaks RÜE kandidaadid selleks oma erakonnast lahkuma ja EKRE liikmeks astuma.^[17]

31. jaanuaril 2015 teatasid erakonnast lahkumisest selle aseesimees Peeter Reemann ja juhatuse liige Imre Termonen, kes heitsid parteile ette läbipaistmatust ja autokraatlikku juhtimist. RÜE Reemanni ja Termoneni süüdistustele konkreetselt ei vastanud, öeldes kommentaariks vaid, et mõlemad mehed lahkusid üldkogule ja juhatusele oma motiive selgitamata.^[18][19] 4. veebruaril 2015 kommenteeris erakonna esimees Kristiina Ojuland nende kahe lahkumist Eesti Televisiooni saates "Valimisstuudio" sõnadega: "Mina arvan, et kui saast lahkub, siis läheb organism tugevamaks."^[20]

10. veebruaril 2015 astus RÜE-st välja aseesimees Margus Annuk. Erakond teatas kommentaariks, et Annuk suundus tööle välismaale ja lõpetas sellest tulenevalt kõik oma tegevused Eestis. Väidetavalt oli Annuk oma peatsest lahkumisest erakonda teavitanud juba 2014. aasta detsembris.^[21]

2015. aasta Riigikogu valimisteks pani partei välja nimekirja, kuhu kuulus 36 kandidaati. Üleriigilise nimekirja esinumbrid olid Kristiina Ojuland, Andrus Soopalu ja Piret Haljend.^[22] RÜE kandidaadid osalesid XIII Riigikogu valimistel kõigis 12 valimisringkonnas. Partei sai 2289 häält ehk 0,4% häältest ning ei ületanud valimiskünnist.^[23] Ojuland ütles, et RÜE-l raha täisnimekirja kautsjoniks polnud, aga meedias hakati rääkima vaid täisnimekirjaga valimistele läinud uutest erakondadest ja inimestele võis jääda mulje, vanadele erakondadele on alternatiiviks EKRE ja Vabaerakond.^[24]

2015. aasta oktoobris ja novembris osales RÜE immigratsiooni- ja pagulastevastaste meeleavalduste korraldamisel Tallinnas ja Tartus.^[25][26]

2018. aasta jaanuaris valiti uueks RÜE esimeheks Pavo Raudsepp.^[27]

Augustis 2018 teatas Raudsepp, et erakonna liikmed soovivad liituda mõne teise erakonnaga ning liitumisläbirääkimisi on peetud Vabaerakonna, EKRE ja Isamaaga. Raudsepa enda eelistuks oleks aga kõik neli üheks parteiks koondada.^[28]

2019. aasta Riigikogu valimisteks lahkusid Pavo Raudsepp ja volikogu esimees Jane Snaith parteist, et Vabaerakonna nimekirjas Riigikokku kandideerida, sest RÜE ise ei suutnud valimisteks nimekirja välja panna.^[29]

Juunis 2019 toetas RÜE üldkogu konsultatsioonide alustamist EKRE-ga erakondade ühendamiseks. Raudsepa sõnul suured põhimõttelised erinevused kahe partei vahel puuduvad ja väikeste erisuste üle pole põhjust vaidlema hakata.^[30]

Oktoobris 2019 tegi RÜE juhatus erakonna üldkogule ettepaneku reorganiseerida partei poliitiliseks mittetulundusühinguks, kuna RÜE loomisel püstitatud suured eesmärgid olevat ellu viidud. 18. novembril otsustaski üldkogu partei tegevuse lõpetada. Kristiina Ojulandi sõnul jätkavad partei aktiivsed liikmed sihtasutusena Euroopa rahvusrinne.^[31]

Tõnis Saartsi hinnangul võib RÜE-t programmi põhjal pidada konservatiivsuse-liberaalsuse piirimaile jäävaks venevastaseks erakonnaks, mis sotsiaal-majanduslikult liigitub parempoolseks.^[14] Viljar Veebeli hinnangul järgib RÜE sotsiaal- ja majanduspoliitika vallas siseriiklikult parempoolset poliitikat, kuid samas on toetatud vabakaubandusevastaseid mitteliberaalseid või äärmuskonservatiivseid vaateid.^[32]

Viljar Veebeli arvates kattuvad RÜE seisukohad üldiselt EKRE omadega, kuid nende vahel pole tekkinud väga tulist konkurentsi, kuna erinevalt etnilistele eestlastele apelleerivast EKRE-st on RÜE propageerinud pigem Prantsusmaa-tüüpi kodanikurahvuslust. RÜE on proovinud pöörduda natsionalistlike ja immigratsioonivastaste hoiakutega Eesti venekeelsete inimeste poole. Oma versiooni rahvuslusest on tugevdatud teatud üldkristliku ideoloogiaga, mille sisse arvatakse ka õigeusk ja seejuures mitte niiväga aktiivsete kiriku liikmete, vaid kultuuritausta mõttes. Sel omapärasel moel on Ojuland ja RÜE Viljar Veebeli meelest aidanud integreerida eesti- ja venekeelseid kogukondi.^[32]

Veebeli sõnul on RÜE avalikult heaks kiitnud Poola ja Ungari arengud ning on kasutanud sama agendat, mis seal radikaalsed ja demokraatiavastased jõud võimule tõi. Ollakse immigrantide vastu ja rünnatakse Euroopa Liitu. Venemaa välis- ja militaarpoliitika suhtes on RÜE olnud väga kriitiline, samas on aga kiidetud heaks Putini sisepoliitikat, eriti nn tõeliste kristlike väärtuste kaitsmist.^[32]

RÜE loomise põhjusena tõi Ojuland välja, et Eesti tuleb korda teha ja Riigikogus tehtavad otsused peavad olema inimkesksed. Majanduspoliitiliseks suunaks nimetati liberaalset vabaturumajandust ja vabakaubandust.^[1] Järgmine erakonna esimees Pavo Raudsepp teatas, et peamisteks väärtusteks, mida ta tahab erakonna juhina kanda, on eesti rahva ja keele püsima jäämine.^[27]

Enne 2015. aasta Riigikogu valimisi tõi RÜE olulisena välja avaliku sektori kulude vähendamise ning põhjaliku riigi- ja kohaliku omavalitsuse reformi läbiviimise. Partei üheks põhisõnumiks oli sotsiaalne julgeolek. RÜE soovis vähendada Riigikogu liikmete arvu 101-lt 71-le. Samuti pidas RÜE oluliseks takistada Eesti maksumaksja raha "väljalendu" sadades miljonites eurodes n-ö võõrpankade kaudu. RÜE algatas 22. septembril ka üle-eestilise allkirjade kogumise, et keelata avalikes kohtades alkoholi tarvitamine.^[33]

2016. aasta aprillis tegi RÜE ettepaneku keelustada Eestis avalikes kohtades koraani õpetuste ning selle mis iganes vormis järgimine ja propageerimine. "Oleme otsustanud alustada rahva seast informatsiooni kogumist ahistamis- ja väärkohtlemisjuhtumite kohta, millest peavoolumeedia vaikiks," ettepaneku algataja, RÜE Pärnumaa ringkonna juht Triin Raidmets.^[34]

• RÜE veebileht