Saksamaa vapp

Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. (Miks see märkus siin on?) (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2013) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Kotkas on Saksamaa vapi vapiloom. Selle ajalugu embleemina on siiski rohkesti vanem. Germaani hõimudele oli kotkas jumala Odini lind; roomlastele ülima jumala sümbol. Sealt, ja läbi usulise tähtsuse, sai sellest keskaegse sümbolismi osa.

Reich'i kotka (saksa keeles Adler) algusaeg ulatub ilmselt Karl Suure ajani. Ligikaudu 1200. aastal sai mustast kotkast kuldsel väljal impeeriumi vapp. 1433. aastal võeti esimest korda kasutusele kakspäine kotkas Saksa-Rooma keisri Sigismundi poolt. Sellest ajast on kakspäine kotkas olnud Saksa-Rooma keisrite sümbol ja seetõttu ka Saksa-Rooma riigi sakslaste vapp. Umbes 15. sajandi keskpaigast on keisrid pannud oma dünastiate vapikilpe kotka rinnale.

Pärast Saksa-Rooma riigi likvideerimist aastal 1806 lakkas ühiselt kasutatud embleem eksisteerimast. 1815. aastal loodi saksa aladel Saksa Konföderatsioon (saksa Bund) 39. ühinenud saksa riigist. Kuni 1848. aastani ei olnud konföderatsioonil oma vappi. Maapäev (Bundestag), kandis kohtudes Frankfurdis Austria vappi, kuna Austria oli üle võtnud liidu juhtimise. Sel oli must, kahe peaga kotkas, mille Austria oli võtnud kasutusele peale Saksa-Rooma riigi lõppu.

1848. aasta revolutsiooni ajal võttis Saksa Rahvuskogu Püha Pauli kirikus Frankfurdis kasutusele uue Reich'i vapi. Must kahe peage kotkas jäeti alles, kuid sel puudusid neli keisri sümbolit – mõõk, riigiõun, skepter ja kroon. Kotkas oli kuldsel taustal, ülalosas oli kuldne täht. Mõlemad vapi küljed olid katetud kahe musta-punase-kuldse lipuga. See vapp ei leidnud aga head vastuvõttu.

1867. aastal loodi Preisimaa võimu all olev Põhja-Saksa Liit ilma Austriata ning Lõuna-Saksa riikideta. Kasutusele võeti uus vapp, mille taust koosnes mustast-valgest-punasest ning selle külgedel olid kaks metslast seismas pjedestaalil ning hoidmas kaikaid.

Kotkas oli kasutusel ka Saksa Keisririigi (1871–1918) ja Weimari vabariigi ajal (1918–1933), kuigi sümboolne tähendus ja kujundus erines.

Kui Hitler 1933. aastal võimule tuli, hoiti esialgu alles Weimari kotkas. 1935. aastal asendati see Natsionaalsotsialistliku Töölispartei (NSDAP) embleemiga. Sellel oli must kotkas stiliseeritud tammepärja peal, mille keskel oli svastika. Pärast Saksamaa kaotust Teises maailmasõjas 1945. aastal lakkas Kolmas Riik eksisteerimast. 1949. aastal loodi Saksamaa Liitvabariik, mille vapina võeti 1950. aastal kasutusele Weimari kotkas. Seda hakati nüüdsest kutsuma "liidukotkaks". Tobias Schwabi kujundus pärineb aastast 1926. Peale Saksa Demokraatliku Vabariigi ühinemist 1990. aastal, on liidukotkas olnud üheninenud Saksamaa sümbol.

Kotka ametlikud kujutused ei ole vaid vapil, kuid ka föderaalsete ametiasutuste lippudel. See on ka Saksamaa presidendi- ja ametlike pitsatite standardkujutis. Weimari perioodi ajal loodi erinevaid kujundusi, mis erinesid peamiselt oma kuju ja tiibade positsiooni poolest. Suur ja väga priske kotka kujutis kaunistab Bundestagi, Saksa parlamendi koda. Seda kutsutakse mõnikord nimega "Fette Henne" (paks kana). Peale ametlike kujutuste, on lubatud liidukotkast kunstipäraselt muuta ning see on leidnud tee müntidele, markidele ning föderaalsete võimude kirjapäistele.