Special Activites Center

Luure keskagentuuri pitsat

Special Activites Center (SAC; tõlkes umbes Eriülesannete keskus) on Ameerika Ühendriikide Luure Keskagentuuri (CIA) Operatsioonide direktoraadi osakond, mis tegeleb varjatud operatsioonidega, mida ametlikult nimetatakse eriülesanneteks.[1][2] Kuni 2016. aastani kandis osakond nime Special Activities Division (SAD; 'eriülesannete osakond')

SAC jaguneb kaheks erinevaks alamosakonnaks: paramilitaar- ja luureoperatsioonidega tegelev SAC/SOG ning SAC/PAG, mis tegeleb salajaste poliitiliste, psühholoogiliste ja küberoperatsioonidega.[3][4]

Special Operations Group (SOG)

[muuda | muuda lähteteksti]

Special Operations Group (tõlkes Erioperatsioonide grupp; SOG) on SAC-i alamosakond, mis tegeleb riskantsete sõjaliste või varjatud operatsioonidega, millega Ameerika Ühendriikide valitsus ei soovi end avalikult siduda.[5] Seetõttu ei kanna SOG liikmed eraldusmärke ega muid esemeid või mundreid, mis võiksid neid USA valitsusega seostada.[6] Missiooni avastamisel võib USA valitsus eitada igasuguseid seoseid avastatud üksusega ja teadlikkust nende ülesandest.[4] SOG-d peetakse ühtlasi üheks kõige salastatumaks Ameerika Ühendriikide valitsusassutuseks.[4]

SOG viib läbi suunatud rünnakuid nagu reidid, varitsused, sabotaaž, sihttapmised ja mittekonventsionaalne sõjapidamine (nt partisanide või teiste riikide sõjaväelaste treenimine ja lahingus juhtimine).[4][7] SOG liikmed on väljaõppinud luurekontrollohvitserid ja eriväelased,[4] kes valitakse enamasti teiste USA erisihtüksuste (nt DEVGRU, Delta Force) ja erivägede (nt Force Recon, Rohelised baretid) veteranide hulgast.[8][7]

SOG liikmed (inglise keeles ametinimetustega Paramilitary Operations Officers ja Specialized Skills Officers) on peamised CIA autasude ja teenetemärkide kavalerid, ning moodustavad enamuse CIA peakorteri memoriaalseinal olevatest tähtedest, mis tähistavad ametikohustuste täitmisel hukkunud agente.[9] Tähelepanuväärsete SOG liikmete hulka kuuluvad Sigade lahe dessandi ettevalmistamisel osalenud Félix Rodríguez, esimese ameeriklasena 2001. aastal alanud Afganistani sõjas hukkunud Johnny Micheal Spann, Teises maailmasõjas võidelnud ja Vietnami sõja ajal Saigoni luurejaama ülem olnud William Colby.

SOG mängis olulist rolli Usāmah ibn Lādini tapmiseni viinud luureoperatsioonides.[4]

Struktuur

[muuda | muuda lähteteksti]

SOG on strukturiseeritud järgmisteks allüksusteks:

Political Action Group (PAG)

[muuda | muuda lähteteksti]

Political Action Group (tõlkes u Poliitiliste ülesannete grupp; PAG) tegeleb varjatud ülesannetega, mille hulka kuuluvad psühholoogilised (sh propaganda), küber-, majanduslikud ja poliitilised mõjutusoperatsioonid.[4] Eelmainitud vahendeid kasutatakse Ameerika Ühendriikide välispoliitiliste eesmärkide saavutamise toetamiseks.

Tähelepanuväärsemad PAG-i agendid on 1970. aasta Watergate'i skandaali üks võtmeisikuid E. Howard Hunt, Liibanoni sissirühmituse Hezbollah' poolt vangistatud (ja vangistuses hukkunud) William Francis Buckley, Iraani šahhi Moḩammad Reẕā Pahlavī võimule aitamises osalenud Kermit Roosevelt Jr. (Theodore Roosevelti pojapoeg) ja CIA plaanitud 1954. aasta Guatemala riigipöördes (koodnimega operatsioon PBSUCCESS) osalenud David Atlee Phillips.[4]

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Tiibet

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis CIA Tiibeti programm
 Pikemalt artiklis 1959. aasta Tiibeti ülestõus

Pärast Hiina sissetungi Tiibetisse 1950. aasta alustas CIA muuhulgas salaja SOG meeskondade saatmist Tiibetisse, et nood treeniks ja juhiks kohalikke vastupanuvõitlejaid Hiina Rahva Vabastusarmee vastu. SOG meeskondade valitud võitlejad said väljaõppe algselt Vaikse ookeani lääneosas asuval Saipani saarel,[12][13] kuid hiljem hakati neid treenima Ameerika Ühendriikide Kaljumäestikus[14] ja Camp Hale'is, mida ümbritsev loodus meenutas Tiibeti tingimusi.[15] SOG meeskonnad moodustasid väljaõpetatud Tiibeti võitlejatest spetsiaalsed komandod, ning juhtisid neid hiinlaste vastu Indiast ja Nepalist. 1959. aasta kevadel aitasid SAC-i teenistujad XIV dalai-laamal Tenzin Gyatsosel Hiinast Indiasse põgeneda, et vältida tema hiinlaste kätte vangi sattumist.[14][16]

USA abi Tiibeti vastupanuliikumisele lõpetati pärast 1972. aasta Richard Nixoni visiit Hiinasse, mis normaliseeris USA ja Hiina suhted.[17]

Kuuba

[muuda | muuda lähteteksti]
Sigade laht Kuuba kaardil
 Pikemalt artiklis Sigade lahe dessant

Sigade lahe dessant (hispaania keeles Invasión de Playa Girón või Batalla de Girón) oli 1961. aasta aprillis aset leidnud CIA poolt väljaõpetatud Kuuba põgenikest moodustatud partisaniüksuste ebaõnnestunud meredessant, eesmärgiga hõivata Lõuna-Kuuba ja kukuta Fidel Castro režiim. Plaan lasti käiku 1961. aasta aprillis, vähem kui kolm kuud pärast John F. Kennedy presidendiks saamist.

17. aprillil maabunud dessantvägesid juhtisid SAC/SOG liikmed Grayston Lynch ja William Robertson,[18] õhust toetasid partisaniüksusi kaheksa CIA poolt hangitud B26-pommituslennukit, mida juhtisid partisanide seast valitud piloodid, kes õpetati välja USA õhuväelaste poolt.[19][20] Kolmepäevase võitluse järel suruti dessant Kuuba relvajõudude poolt maha. Eri allikate kohaselt kaotasid Kuuba relvajõud (langenute või vigastatutena) 2000–5000 võitlejat[21]. Sõjategevuse käigus hukkus ka neli Ameerika Ühendriikide Alabama õhurahvuskaardi lennuinstruktorit, kui nende B26-pommituslennukid alla tulistati.[22][18]

Boliivia

[muuda | muuda lähteteksti]

1960. aastate lõpus saatis CIA Boliiviasse SOG üksusi, et need treeniks ja abistaks Boliivia relvajõude kommunistliku sissirühmituse Boliivia Rahvusliku Vabastusarmee (Ejército de Liberación Nacional; ELN) vastases võitluses.[23] ELN oli hästi relvastatud ja saavutas algselt mägise Camiri regiooni rasketes maastikutingimustes Boliivia relvajõudude üle mitmeid võite.[23] SOG.i üksuste peamiseks eesmärgiks sai 1960. aastate keskpaigas Boliiviasse saabunud Che Guevara tabamine.[24][25][23] 9. oktoobril 1967 tapsid Boliivia sõdurid Guevara SOG liikme Félix Rodrígueze käsul pärast ülekuulamist.[26]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Smith 2003, lk 213.
  2. ↑ Ibp Inc. 2013, lk 113[alaline kõdulink].
  3. ↑ Daugherty 2004
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 4,7 Goldman 2015, lk 348.
  5. ↑ Robberson, Tod (27. oktoober 2002). "CIA commandos remain covert". Dallas Morning News (inglise keeles). GlobalSecurity.org. Vaadatud 26. veebruar 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  6. ↑ Woodwar, Bob (18. november 2001). "Secret CIA Units Playing a Central Combat Role". The Washington Post (inglise keeles). Vaadatud 26. veebruar 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  7. ↑ 7,0 7,1 Hastedt 2010, lk 722.
  8. ↑ "The most elite special operations forces in the US". Business Insider (inglise keeles). 22. jaanuar 2017. Vaadatud 9. november 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  9. ↑ "The Stars on the Wall" (inglise keeles). Luure Keskagentuur. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. juuli 2009. Vaadatud 26. veebruar 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  10. ↑ 10,0 10,1 10,2 Douglas Waller (2. detsember 2001). "Inside The CIA's Covert Forces". TIME (inglise keeles). Originaali arhiivikoopia seisuga 20. november 2017. Vaadatud 9. november 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  11. ↑ 11,0 11,1 11,2 Neville 2015, lk 23.
  12. ↑ Lal 2008, lk 152.
  13. ↑ Johnson 2011, lk 114.
  14. ↑ 14,0 14,1 Morrison, Conboy 2002
  15. ↑ Roberts & Roberts 2002, lk 43.
  16. ↑ Roberts & Roberts 2002, lk 49.
  17. ↑ Knaus 1999
  18. ↑ 18,0 18,1 Lynch 2000, lk 83 & 129
  19. ↑ Smith 2003, lk 21
  20. ↑ de Quesada 2009, lk 11–12.
  21. ↑ Triay 2001
  22. ↑ "Remembering CIA's Heroes: Pete Ray, Leo Baker, Riley Shamburger, Wade Gray" (inglise keeles). Luure Keskagentuur. 18. aprill 2016. Originaali arhiivikoopia seisuga 15. mai 2017. Vaadatud 13. detsember 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  23. ↑ 23,0 23,1 23,2 Rodriguez 1989
  24. ↑ Selvage 1985
  25. ↑ Anderson 1997, lk 693.
  26. ↑ Kornbluh, Peter. "The Death of Che Guevara: Declassified" (inglise keeles). Riiklik Julgeolekuarhiiv. Vaadatud 15. detsember 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Daugherty, William J. (2004) Executive secrets: Covert action and The Presidency. University Press of Kentucky. ISBN 9780813123349
  • de Quesada, Alejandro; Walsh, Stephen. (2009) The Bay of Pigs: Cuba 1961. Osprey Elite series #166. ISBN 978-1-84603-323-0
  • Goldman, Jan (2015). The Central Intelligence Agency: An Encyclopedia of Covert Ops, Intelligence Gathering, and Spies. [2 volumes]. ABC-CLIO. ISBN 9781610690928
  • Glenn P. Hastedt (2010). Spies, Wiretaps, and Secret Operations: An Encyclopedia of American Espionage. ABC-CLIO. ISBN 9781851098088
  • Ibp Inc. (2013) "US Central Intelligence Agency (CIA) Handbook - Strategic Information, Activities and Regulations". Int'l Business Publications. ISBN 9780739788837.
  • Johnson, Tim (2011). Tragedy in Crimson: How the Dalai Lama Conquered the World but Lost the Battle with China. New York: Nation Books. ISBN 978-1568586014
  • Knaus, John Kenneth (1999). Orphans Of The Cold War America And The Tibetan Struggle For Survival. PublicAffairs. ISBN 1-891620-8
  • Lal, Dinesh (2008). Indo-Tibet-China conflict. Delhi: Kalpaz Publications. ISBN 8178357143
  • Lynch, Grayston L. (2000) Decision for Disaster: Betrayal at the Bay of Pigs. Potomac Books. Dulles Virginia. ISBN 1-57488-237-6 ISBN 9781574882377
  • Morrison, James; Conboy, Kenneth (2002). The CIA's Secret War in Tibet. University Press of Kansas. ISBN 978-0-7006-1788-3
  • Neville, Leigh (2015). Special Forces in the War on Terror. Bloomsbury Publishing. ISBN 9781472813503
  • Roberts, John B.; Roberts, Elizabeth A. (2009). Freeing Tibet: 50 Years of Struggle, Resilience, and Hope. AMACOM Div American Mgmt Assn. ISBN 9780814413753
  • Smith, W. Thomas Jr. (2003). Encyclopedia of the Central Intelligence Agency. Infobase Publishing. ISBN 9781438130187
  • Triay, Victor Andres. (2001) Bay of Pigs: An Oral History of Brigade 2506. University Press of Florida. ISBN 0-8130-2090-5 ISBN 978-0-8130-2090-7
Agentuurid
Kaitseministeeriumi haldusala
Sõjaväeluure
Tsiviilluure
Tsiviilkontroll
Muu
Endised agentuurid
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Special_Activites_Center&oldid=6679271"