Tapa

Tapa
Tapa keskväljak
Pindala: 17,4 km² (2020)[1]
Elanikke: 5492 (1.01.2024)[2]
EHAK-i kood: 8140[3]
Koordinaadid: 59° 16′ N, 25° 58′ E

Tapa on vallasisene linn Lääne-Virumaal, Tapa valla keskus. Tapa asub Tallinnast 77 km, Narvast 133 km ja Tartust 112 km kaugusel.

Tapal asub Eesti kaitseväe Tapa sõjaväelinnak ning Tapa raudteejaam on oluline raudteesõlmpunkt.

Tapa kuulutas end 2011. aastal Eesti vorstipealinnaks ning korraldab selle märgiks vorstifestivali.^[4]

Tapa nime päritolu on selgusetu. Võimalusi on mitu:

• eestlastel ja liivlastel kasutusel olnud isikunimest Tabbe, Tappe,
• nime Stefanos mugandustest Taban, Teppo vms või
• sõnast tapp (omastavas käändes tapu), mis tähendab humalat või muud vääntaime, nt kassitapp.

Soome murdesõna tappo tähendab taraga ümbritsetud haritavat maad ning karjala tapos tähendab elukohta.^[5] Tapa nime seostamine tapmise, tapluste ja lahingutega on rahvaetümoloogia, millel puudub nii ajalooline kui ka keeleteaduslik alus.^[5]

Tapa küla on esmamainitud kirjasõnas 14. sajandil kujul Tappus. Küla asemele rajati 1620. aastatel Tapa mõis, mida 1620 mainiti kujul Tappas. Mõis kuulus Ambla kihelkonda. Nähtavasti seejärel hakati Tapa külaks nimetama seni Aoverena tuntud küla, mida 1564 nimetati Eigower. 1711 kasutati kirjapilti Tappalt.^[5]

1870. aastal rajati Tapa mõisa maale Tapa raudteejaam Peterburi–Tallinna–Paldiski raudteeliinil. Raudtee juurde hakkas kujunema alevik^[5]. 1876 avati liiklus Tapa–Tartu raudteeliinil ja Tapa muutus sellega raudteesõlmeks.

Linna lõunaosas tänapäevase Tapa lennuvälja kohal asus varem Seeneküla, mis oli Tapa mõisa saunaküla.^[5]

Mõisa maadele rajati 1920. aastatel Tapa asundus, mis 1950. aastatel liideti Tapa linnaga.^[5]

Tapa alevik kuulus Lehtse valla ja Ambla kirikuvõimu alla, 11. septembril 1917 eraldati Tapa alevik Lehtse vallast ja tunnistati iseseisvaks üksuseks. Samal aastal sai Tapa aleviks ja 7. jaanuaril 1918 valiti esimene Tapa alevivanem. Alevivanemad olid Villem Gabriel (1918–1919), Bernhard Rooba (1919–1921), Ludwig Ebruk (1921), Heinrich Ruus (1921–1923), Johannes Kask (1923) ja jälle Villem Gabriel (1923–1924 ja1924–1927).^[6] 1926. aastal muudeti Vabariigi Valitsuse otsusega Tapa alev elanike soovil linnaks.

Tapa linnavalitsus asus Nigoli puiestee 3 (praegu 1. mai puiestee) hoones.

1927. aastal taotles Tapa linnavalitsus linna liitmist Järvamaast Virumaa külge, mida aga ei rahuldatud.^[7]

10. oktoobril 1940 muudeti Tapa linnavanema poolt 5. oktoobril 1940 linnavolikogu ülesannetes vastu võetud ja Järva maavanema poolt 10. oktoobril 1940 kinnitatud^[8] tänavate ja platside nimed Tapa linnas: Maa-ala, mis oli piiratud Ambla maanteega, Kesk tänavaga ja Kooli tänavaga, nimetati Punaseks väljakuks; Esplanaadi tänav nimetati 21. juuni puiesteeks; Kivilo tänav Viktor Kingissepa tänavaks; Anton Irve tänav Lennuki tänavaks; Jaan Poska tänav Pioneeri tänavaks; Kiriku tänav Olifer Krusbachi tänavaks; Jüri Viimsi plats Kaevu muruks; Pikk tänav August Lillaka tänavaks ja Lai tänav Richard Käärti tänavaks.

1949. aastal, kui moodustati 25. veebruaril 1949 senise Viru maakonna jagamisega: idapoolsetest valdadest Jõhvi maakond ja läänepoolsetest osadest Viru maakond, liideti uue Viru maakonnaga^[9] alasid Harju maakonnast, Kolga ja Kõnnu vald ning Loksa töölisalev ja Järva maakonnast Tapa linn ja Lehtse valla Saksi ning Tapa külanõukogu ^[10].

Tapa linn oli aastatel 1950–1962 Tapa rajooni keskus. Sel ajal liideti Tapa linnaga osalt Rauakõrve küla ja osa maid läks Nõukogude armee kätte.^[5] Tapa rajooni ajaleht kandis nime Edasi Kommunismile. 1964. aastal arvati Paide rajooni kuulunud Tapa linn Rakvere rajooni koosseisu.

25. märtsist kuni 20. juulini 1990 oli Vene Õigeusu Kiriku Tallinna piiskopkonna vikaarpiiskopi Viktori tiitliks Tapa piiskop.

Tapa linna omavalitsuslik staatus kinnitati aastal 1991.^[11] ja see lõppes 2005. aastal, kui Tapa linn liitus koos Lehtse valla ja Saksi vallaga Tapa vallaks. Alates 2005. aastast on Tapa vallasisene linn.

• kuni 1950 Järva maakonna koosseisus
• 1950–1962 Tapa rajooni koosseisus
• 1962–1964 Paide rajooni koosseisus
• 1964–1990 Rakvere rajooni koosseisus
• alates 1990 Lääne-Viru maakonna koosseisus

1860. aastatel hakati Venemaa keisririigis intensiivselt raudteid ehitama. Esimeseks Eesti alal ehitatud raudteeks oli Balti Raudtee Seltsi (1907. aastast Balti raudtee) Tallinna–Peterburi raudtee, mille ehitamist alustati 1869. aastal ja lõpetati aasta hiljem. 1875. aastal alustati Tapa–Tartu raudtee harutee ehitamist ja juba järgmisel aastal oli seegi valmis.

1876. aastal ehitati siinsesse põlisesse kuusemetsa esimene maja – Tapa raudteejaama hoone. Sellest sai alguse ka Tapa kui jõudsasti kasvav raudteelaste asula. Kuusemetsast juuritud platsile kerkisid raudteelaste elamud, ehitati hobupostijaam, apteek, kauplused, kõrts, koolid, võõrastemajad, rajati väiketööstused. Sajandivahetusel oli Tapa alevikus pisut alla tuhande elaniku. 19. sajandi lõpus oli Tapa Waldorfi võõrastemaja Peterburi keskklassi "tervise parandamise paik" tänu kosutavale metsaõhule.

1910. aasta paiku lammutati osa Tapa puidust jaamahoonest ja asemele ehitati telliskivihoone, kuhu paigutati einelaud ja ooteruumid. Alles 1980. aastatel seoses Tallinnas avatud Muuga sadama käikulaskmisega rekonstrueeriti jaamahoonet.

1916. aastal ehitati paekivist depoohoone auruvedurite remondiks. 1960. aastatel seda rekonstrueeriti, 1988. aastal anti käiku uus depookorpus. Aastate jooksul kujunes Tapa vagunite remonditsehh Eesti suurimaks kaubavagunite remondiettevõtteks.

AS Operail Tapa depood jaguneb tänapäeval kaheks veduri- ja vagunidepooks. Veduridepoos tehakse eri tüüpi vedurite tehnohooldust ja suuremahulisi remonditöid, treitakse veduri rattapaare ja formeeritakse C36 tüüpi vedurite rattaid. Vagunidepoos tehakse vagunite depoo- ja kapitaalremonti, treitakse ja formeeritakse vaguni rattapaare, värvitakse vaguneid ja tehakse muid vagunite remonditöid. Depood asuvad Tapa linna idaservas 19 ha suurusel territooriumil, kus tootmispinda on 8000 m².^[12]

Pärast Vabadussõda paigutati Tapa mõisa sõjas võidukalt tegutsenud soomusrong Kapten Irv ja soomusrong nr 3 ning 1. augustil 1923 formeeriti nendest 1. soomusrongirügement. 30. novembril 1934 liideti 1. (Tapal) ja 2. (Valgas) rügement üheks Soomusrongirügemendiks, asukohaga Tapal. Rügement paiknes Tapal kuni oma tegevuse lõpetamiseni jaanuaris 1941, kui Nõukogude okupatsioonivõimud Eesti sõjaväe likvideerisid.^[13]

Tapa lennuvälja ehitamist alustas Punaarmee 1939. aasta sügisel nn baaside lepingu alusel. Aastate jooksul suurenes Nõukogude armee poolt Eestis kasutatava Tapa lennuvälja territoorium üheksa ruutkilomeetrini. Lennuväli tekitas Tapal ulatusliku keskkonnareostuse: põhja- ja pinnavette imbus petrooleumi ja teisi naftasaadusi.

Nõukogude okupatsiooni ajal asus endise Soomusrongirügemendi territooriumil, kuhu aastate jooksul ehitati juurde mitmesuguseid hooneid ja rajatisi, insener-tehniline õppeväeosa (1,4 km²). Tapal asusid järgmised okupatsiooniväeosad (väeosade arv ja nimed muutusid aegade jooksul):^[14]

Õhukaitseväed

• 656. Õhukaitse hävituslennukite polk,
• 1196. Üksik side ja raadiotehnilise teenindamise pataljon
• 384. Üksik kopterieskadrill
• 188. Seniitraketipolk
• 207. Õhutõrjeraketibrigaad
• 1. Õhutõrjeraketidivisjon

Raadiotehnikaväed

• 2311. (41.) Raadiotehniline pataljon

Tagalaväed, diviisi lahingjuhtimine jm

• 91.Üksik lennuvälja tehnilise tagamise pataljon
• 304. Hävituslennukite suunamispunkt
• 1507. Õppe- ja treeningupunkt

Maaväed

• 242. Pavlovi sõjaväemetskond
• 3001. Metsavarumisjaoskond
• Tapa linna raudteepiirkonna ja -jaama sõjaväekomandantuur
• 106. Õppe-inseneribrigaad

Õhujõud

• 961. Liikuv lennukite remonditöökoda

Raudteeväed

• Üksik raudtee-sidepataljoni osad
• Üksik raudtee-autotranspordipataljoni osad

Tapal loodi pärast okupatsioonivägede lahkumist 1994. aastal Eesti kaitseväe suurtükipataljon, pioneeripataljon ja õhutõrjepataljon. Eelmainitud väeosad liideti 2004. aastal kokku Tapa väljaõppekeskuseks, mis omakorda reorganiseeriti 2008. aastal Kirde kaitseringkonna keskuseks (kuni 2014. aastani). Alates 2014. aastast asub Tapal 1. jalaväebrigaadi staap.

• 1930–1934 August Pallon
• 1934–1940 Helmi Kaber
• 1993–1996 Rain Sepping
• 1996–1999 Algur Kaerma
• 1999–2001 Ilmar Müür
• 2001–2005 Algur Kaerma

• 1927–1929 Ernst Grimm (Krimm)
• 1929–1930 Johannes Ruuse (linnapea kt)
• 1930–1935 Tõnis Rähn
• 1935–1940 Jaan Maidre (nimi kuni aastani 1936 Felix-Eduard Märtin/Martin), Tapa linnapea ja linnavanem
• 1941–1942 Arno Niitme
• 1991–1996 Raivo Raid
• 1996–1997 Garri Raagmaa
• 1997–2001 Voldemar Nellis
• 2001–2005 Kuno Rooba

Tapa on raudteesõlmpunkt, kus saavad kokku Tallinna–Tapa raudtee, Tapa–Narva raudtee ja Tapa–Tartu raudtee. Tapa linna läbib ka riigi põhimaantee number 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru ning siit saab alguse riigi tugimaantee number 24 Tapa–Loobu.

Tapal peatuvad kõik linna läbivad Elroni idasuuna riigisisesed (Tallinna–Tartu, Tallinna–Narva, Tallinna–Rakvere, Tartu–Tallinna, Narva–Tallinna, Rakvere–Tallinna) reisirongid ja Venemaa Raudteede (RŽD) rahvusvaheline (Tallinna–Peterburi–Moskva, Moskva–Peterburi–Tallinna) reisirong.

• Edasi Kommunismile
• Tapa elektrijaam
• Tapa Jakobi kirik, Tapa Jakobi kogudus
• Tapa Ristija Johannese kirik
• Tapa linnakalmistu
• Tapa lipp
• Tapa vapp
• Tapa muuseum
• EMK Tapa kogudus

 Tapa – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

v r Tapa valla asulad
Linn	Tamsalu Tapa
Alevikud	Lehtse
Külad	Aavere Alupere Araski Assamalla Imastu Jootme Jäneda Järsi Järvajõe Kadapiku Kaeva Karkuse Kerguta Koiduküla Koplitaguse Kuie Kullenga Kursi Kuru Kõrveküla Lemmküla Linnape Loksa Loksu Lokuta Läpi Läste Metskaevu Moe Naistevälja Nõmmküla Näo Patika Piilu Piisupi Porkuni Pruuna Põdrangu Rabasaare Raudla Rägavere Räsna Saiakopli Saksi Sauvälja Savalduma Tõõrakõrve Türje Uudeküla Vadiküla Vahakulmu Vajangu Vistla Võhmetu Võhmuta