Vesi-külmaseen
| Vesi-külmaseen | |
|---|---|
 Armillaria ectypa Läänemaa Suursoos | |
| Taksonoomia | |
| Riik | Seened Fungi |
| Hõimkond | Kandseened Basidiomycota |
| Klass | Agaricomycetes |
| Selts | Šampinjonilaadsed Agaricales |
| Sugukond | Physalacriaceae |
| Perekond | Külmaseen Armillaria |
| Liik | Vesi-külmaseen |
| Binaarne nimetus | |
| Armillaria ectypa (Fries 1821) Lamoure 1965 | |
Vesi-külmaseen (Armillaria ectypa) on seeneliik külmaseene perekonnast ja sugukonnast Physalacriaceae. Varem on neid käsitletud ka heinikuliste sugukonnas.
Levila
[muuda | muuda lähteteksti]Levinud Rootsist, Inglismaast ja Austriast kuni Jaapani ja Hiinani. Maailmas teada umbes 75 leiukohta. Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) punase raamatu liik, ohulähedane (NT). [1]
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Vesi-külmaseened on üheaastaste viljakehadega kuni 12 cm pika jala ja kuni 8 cm läbimõõduga kollaka, sageli vanemana ladestunud huumusainetest pruuni kübaraga seen. Kübar on enamasti liibuvalt soomuseline, keskelt tumedam ja nõgus. Külmaseene kübara all on valkjaid eoslehekesed. Erinevalt teistest külmaseentest pole temal jalal rõngast. Jalg on sageli alusel jämenev ja pehme ning seal külmaseentele iseloomuliku oliivroheka jumega. Nii kübar kui ka jalg on kiulised, kuid kergesti purunevad. Kasvab üksikult ja hajusate kogumikena soomätastel.
Söögiseenena
[muuda | muuda lähteteksti]Vesi-külmaseen on jäävalt viha maitsega, mittesöödav.
Elupaik
[muuda | muuda lähteteksti]Vesi-külmaseen kasvab väga märgadel aladel, eelkõige lubjarikastes ja lämmastikuvaestes allikasoodes, madalsoodes ja siirdesoodes. [1].
Eestist on seni teada viiest soost: kolmest lubjarikkast madalsoost, ühest luhttarnasoost ja ühe järve äärselt ilmselt lubjarikkalt õõtsikult. Seni on leitud Läänemaalt, Hiiumaalt ja Viljandimaalt. Kasvab eelkõige kesksuvisel ajal, eelistatult põuaga, perioodil, kui turvas pole üle ujutatud.[2].
Vesi-külmaseen on saprotroof, erinevalt teistest Eesti külmaseentest pole seotud puittaimedega. Sageli kasvab täiesti puittaimedeta alal turbasammaldes, pärislehtsammalde või tarnade vahel. Eestis isendirikkamad leiukohad siiski porsasoodes.
Ohustatus
[muuda | muuda lähteteksti]Vesi-külmaseen vajab eluks väga märga elupaika. Juba nõrk soode kuivendamine muudab soo tema jaoks ebasobivaks. Lubjarikaste madalsoode kerge kuivendusele allumise tõttu on hävinud enamus talle kunagi sobinud elupaiku Lääne-Euroopast. Teda kui lämmastikuvaeste elupaikade liiki võib ohustada ka õhusaaste, heitgaasidest pärinevate lämmastikoksiidide sadenemine.
Ka Eestis on tema võimalike elupaikade hulk ilmselt kümneid kordi vähenenud. Siiski võib hinnata, et praegu teadaolevatest selle liigi populatsioonidest asub Eestis umbes 7%, sealjuures on osad kogumid väga isendirohked. Eestil on oluline vastutus selle liigi säilimisel maailmas.