Vita Sackville-West
| Vita Sackville-West | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg | 9. märts 1892 |
| Surmaaeg | 2. juuni 1962 (70-aastaselt) |
| Amet | kirjanik, luuletaja, aednik |
| Autogramm | |
 | |
Vita Sackville-West (sünninimi Victoria Mary Sackville-West; 9. märts 1892 Kent, Sevenoaks, Knole House – 2. juuni 1962) oli inglise kirjanik.
Tema vanemad olid kolmas Sackville'i parun lord Lionel Edward Sackville-West ja Victoria Josepha Dolores Catalina Sackville-West. Ta oli peres ainus laps. Seetõttu läks Sackville'i paruni tiitel isa surma järel 1928 viimase vennale Charlesile. Vita pidi oma perekonna lossist Knole House'ist välja kolima ja see oli talle suur emotsionaalne löök.
1. oktoobril 1913 abiellus Vita Harold Nicolsoniga, kes oli diplomaat, ajakirjanik (sealhulgas ringhäälingus), parlamendi liige ning biograafiate ja romaanide autor.
Neil sündisid pojad Benedict ja Nigel Nicolson. Benedict (sündinud 1914) oli kunstiajaloolane. Nigel (sündinud 1917) oli kirjanik ja parlamendiliige.
Nii Vita kui ka tema abikaasa olid biseksuaalsed. Vita enda kõige kuulsam armulugu oli Violet Trefusisega. Tema eluajal oli vähem teada tema armulugu Virginia Woolfiga.
Vita oli Orlando prototüüp Virginia Woolfi romaanis "Orlando", mis avaldati 1928.
Poeemi "The Land" ("Maa") eest sai ta 1927 Hawthorndeni auhinna. 1933 võitis ta selle oma "Kogutud luuletustega" uuesti ja on tänapäevani ainus kirjanik, kes selle auhinna kaks korda on pälvinud.
Vähem tuntud on ta elulookirjutajana. 1927 avaldas ta 17. sajandi inglise kirjaniku Aphra Behni eluloo "Aphra Behn – The Incomparable Astrea", 1936 Jeanne d'Arci eluloo "Saint Joan of Arc" ("Püha Jeanne d'Arc") ja 1937 oma vanaema eluloo "Pepita". Tema vanaema oli hispaania päritolu tantsijatar Josefa de la Oliva (sündinud Durán y Ortega), kes abiellus teise Sackville'i paruniga. 1943 avaldas Sackville-West kaksikeluloo "The Eagle and the Dove" ("Kotkas ja tuvi") Ávila pühast Teresast ja Lisieux' pühast Thérèse'ist.
Ta oli harrastusaiakujundaja. Ta aitas planeerida omaenda aedu Kentis Sissinghurstis, mis kuuluvad Sissinghursti lossi juurde. Sissinghurst kuulub praegu National Trustile. See on kõige külastatum aed Inglismaal.
Vita Sackwell-West suri 1962 Sissinghursti lossis vähktõppe.
Teosed
[muuda | muuda lähteteksti]Luule
[muuda | muuda lähteteksti]- "Poems of West and East" ("Lääne ja ida luuletused"; 1917)
- "Orchard and Vineyard" ("Viljapuuaed ja viinapuuaed"; 1921)
Romaanid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Heritage" ("Pärandus"; 1919)
- "The Edwardians" (1930)
- "All Passion Spent" (1931)