Belize
 | See artikkel räägib riigist; linna kohta vaata artiklit Belize (linn); teiste objektide kohta vaata lehekülge Belize (täpsustus) |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2010) |
| Belize | |
 | |
| Riigihümn | "Land of the Free" (kuninglik hümn "God Save the Queen") |
|---|---|
| Pealinn | Belmopan |
| Pindala | 22 966 km²  |
| Riigikeel | inglise keel |
| Rahvaarv | 374 681 (2017)[1] |
| Rahvastikutihedus | 16,3 in/km² |
| Riigikord | konstitutsiooniline monarhia |
| Suurbritannia kuningas | Charles III |
| Kindralkuberner | Froyla Tzalam |
| Peaminister | Johnny Briceño |
| Iseseisvus | 21. september 1981 Ühendkuningriigist |
| SKT | 1,838 mld $ (2017)[2] |
| SKT elaniku kohta | 4971 $ (2017)[3] |
| Valuuta | dollar (BZD) |
| Ajavöönd | maailmaaeg –6 |
| Tippdomeen | .bz |
| ROK-i kood | BIZ |
| Telefonikood | 501 |
Belize [bel'iiz] on riik Kesk-Ameerikas Kariibi mere ääres Yucatáni poolsaare kaguosas. Ta piirneb põhjas Mehhikoga ning läänes ja lõunas Guatemalaga. Vähim kaugus Hondurasest, mis paikneb kagu pool teisel pool Hondurase lahte, on 75 km.
Belize'i varasem nimi oli Briti Honduras. Praeguse nime on ta saanud Belize'i linna ja jõe järgi. Belize'i linn on riigi ainus linna mõõtu asula, põhiline sadam ja Briti Hondurase endine pealinn (aastani 1970). Hispaania keeles kasutatakse tavaliselt nimekuju Belice.
Sümbolid
[muuda | muuda lähteteksti]- Rahvuslill: must orhidee (Encyclia cochleatum) [4]
- Rahvuspuu: mahagonipuu (Swietenia macrophilla) [5]
- Rahvuslind: tuukan (Ramphastos solfurantus) [6]
- Rahvusloom: taapir (Tapirello bairdii) [7]
Haldusjaotus
[muuda | muuda lähteteksti]
Belize on halduslikult jaotatud kuueks ringkonnaks, mis on omakorda jagatud 31 valimisringkonnaks. Suurimad linnad on Belize, San Ignacio, Belmopan, Orange Walk, Dangriga ja San Pedro.
| Ringkond | Pindala (km2) | Elanike arv (2009) | Halduskeskus |
|---|---|---|---|
| Belize | 4307 | 100 600 | Belize |
| Cayo | 5196 | 79 100 | San Ignacio |
| Corozal | 1860 | 37 300 | Corozal |
| Orange Walk | 4636 | 49 400 | Orange Walk |
| Stann Creek | 2554 | 34 500 | Dangriga |
| Toledo | 4413 | 31 000 | Punta Gorda |
Majandus
[muuda | muuda lähteteksti]CIA maailma faktiraamatu kohaselt on Belize'is Kesk-Ameerika suurim töötuse määr – 9,4%. 33,5% elanikkonnast elab allpool vaesuspiiri.
Majanduses on valdav põllumajandus, toiduainetööstus ja turism. Ekspordist üle poole moodustavad suhkur ja banaanid.
Toledo ringkonnas asuvad naftavarud, kuid seniajani pole neid veel kaevandatud. Riigis on piirkonna kõige kallim elekter.
Sisemajanduse kogutoodang oli 2005 aastal 2,1 miljardit USA dollarit ja SKT elaniku kohta 7800 USA dollarit. Majanduse kasvutempo aastal 2005 oli 3,8%
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]
Pinnamood on tasane kuni kergelt künklik, välja arvatud Maya mäed (1122 m) sisemaal.
Kliima on troopiline, vahelduva niiskusega.
Taimkatte moodustavad troopilised vihmametsad, üksikud männisavannid ja sood ning rannikualadel kasvavad mangroovid.
Ranniku lähedal on arvukalt korallsaari. Belize'i Vallrahu on 290 km pikk ning seega läänepoolkera kõige suurem korallrahu.
Rahvastik
[muuda | muuda lähteteksti]Rahvusrühmad jagunevad järgmiselt: kreoolid 39,7%, mestiitsid 33,1%, maajad 9,5%, garifunad 7,6%, indialased 2,1%, teisi 8,0%.
Belize'is räägitakse inglise, hispaania ja garifuna keelt, maaja keeli ja alamsaksa keelt.
Religioon
[muuda | muuda lähteteksti]1980. aasta andmetel olid 62% elanikest katoliiklased, 12% anglikaanid, 6% metodistid, 4% mennoniidid, 3% adventistid, 2% nelipühilased, 1% Jehoova tunnistajad ja 2% mitteusklikud.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
21. septembril 1981 iseseisvus Briti võimu alt.
Enne eurooplaste tulekut asus Belize'i aladel maiade tsivilisatsioon ning sellest ajast on säilinud paljud iidsed asulakohad (Altun Ha, Caracol, Cahal Pech, Xunantunich, Lamanai, El Pilar, Lubaantun).
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 8.04.2019.
- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 20.10.2018.
- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
- ↑ "Must orhidee". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. detsember 2015. Vaadatud 24. oktoobril 2015.
- ↑ "Mahagonipuu". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. detsember 2015. Vaadatud 24. oktoobril 2015.
- ↑ "Tuukan". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. detsember 2015. Vaadatud 24. oktoobril 2015.
- ↑ "Taapir". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. detsember 2015. Vaadatud 24. oktoobril 2015.
Iseseisvad riigid: Ameerika Ühendriigid | Antigua ja Barbuda | Argentina | Bahama | Barbados | Belize | Boliivia | Brasiilia | Colombia | Costa Rica | Dominica | Dominikaani Vabariik (Quisqueya) | Ecuador | El Salvador | Grenada | Guatemala | Guyana | Haiti | Honduras | Jamaica | Kanada | Kuuba | Mehhiko | Nicaragua | Panama | Paraguay | Peruu | Saint Kitts ja Nevis | Saint Lucia | Saint Vincent ja Grenadiinid | Suriname | Trinidad ja Tobago | Tšiili | Uruguay | Venezuela
Sõltuvad alad: Anguilla | Aruba | Bermuda | Bonaire | Briti Neitsisaared | Curaçao | Falklandi saared | Gröönimaa | Guadeloupe | Kaimanisaared | Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared | Martinique | Montserrat | Navassa | Prantsuse Guajaana | Puerto Rico | Saba | Saint-Barthélemy | Saint-Martin | Saint-Pierre ja Miquelon | Sint-Eustatius | Sint Maarten | Turks ja Caicos | USA Neitsisaared