Boriss Pasternak

Boriss Pasternak
Sünniaeg	Борис Исаакович Постернак 29. jaanuar 1890 (Juliuse kalendris) Moskva
Surmaaeg	30. mai 1960 (70-aastaselt)
Matmispaik	Peredelkino kalmistu
Alma mater	Marburgi ülikool Moskva ülikool
Amet	kirjanik, luuletaja, tõlkija
Teosed	"Doktor Živago"
Lapsed	Jevgeni Pasternak
Autasud	Nobeli kirjandusauhind
Autogramm
[muuda Wikidatas]

Boriss Leonidovitš Pasternak (vene keeles Борис Леонидович Пастернак; 10. veebruar (vkj 29. jaanuar) 1890 Moskva – 30. mai 1960 Peredelkino Moskva lähedal) oli venekeelne luuletaja ja proosakirjanik, Nobeli kirjandusauhinna laureaat 1958; rahvuselt juut.

Pasternak sündis jõukas peres. Tema isa Leonid Pasternak (sündinud Issaak Pasternak) oli postimpressionistlik maalikunstnik, ema Rosa (sündinud Raitza Kaufman) oli kontsertpianist. Perekonna sõprade ja sagedaste külaliste hulka kuulusid heliloojad Sergei Rahmaninov ja Aleksandr Skrjabin, proosakirjanik Lev Tolstoi ja luuletaja Rainer Maria Rilke.

Skrjabinist inspireerituna astus Pasternak Moskva konservatooriumi, aga 1910 lahkus sealt ja astus Marburgi ülikooli filosoofiat õppima. Kuigi talle pakuti seal tööd filosoofia alal, naasis ta 1914 Moskvasse. Tema esimene luulekogu ilmus samal aastal ning oli mõjutatud Aleksandr Blokist ja vene futurismist. Kuid tema esimesed luuletused olid ilmunud juba 1913.

1920. aastatel ja 1930. aastate algul kuulus Pasternak tunnustatud ja armastatud vene poeetide hulka. NSV Liidu Kirjanike Liidu I kongressil 1934 soovitas Nikolai Buhharin nimetada Pasternaki Nõukogude Liidu parimaks luuletajaks.

Kuid järgmistel aastatel langes ta võimude silmis ebasoosingusse. Algas see 1935, kui ta koos Anna Ahmatovaga kirjutas Stalinile kirja, milles palus vanglast vabastada Ahmatova mehe Nikolai Punini ja poja Lev Gumiljovi. Stalin täitiski nende soovi. Kuid järgmisel aastal hakati Pasternakki avalikult laitma. 1937 ilmutas Pasternak suurt kodanikujulgust, keeldudes alla kirjutamast avalikule kirjale, milles kiideti heaks Mihhail Tuhhatševski ja tema kaaslaste surmamõistmine.

1932. aastal visandas Pasternak esimesed mõttekäigud oma romaanist, mis käsitles oma aja ja põlvkonna saatust. 1945. aasta lõpul hakkas ta seda kirjutama, kuid õige pea jäi see pooleli. Romaan "Doktor Živago" valmis detsembris 1955. Seda NSV Liidus avaldada ei õnnestunud, aga see toimetati salaja välismaale ja ilmus Itaalias 1957. NSV Liidus ilmus "Doktor Živago" alles 1988. aastal. Kuid samizdati kaudu levis see NSV Liidus põranda all juba aastakümneid varem.

1958. aastal määras Rootsi Akadeemia Pasternakile Nobeli kirjandusauhinna "tema olulise panuse ees nii kaasaegsesse lüürikasse kui ka suure vene jutustamistraditsiooni vallas". Seega ei saanud ta Nobeli auhinda ainult romaani "Doktor Živago" eest. 25. oktoobril saatis Pasternak Rootsi Akadeemiale telegrammi, milles tänas neid auhinna eest. Kuid 29. oktoobril saatis ta võimude survel uue telegrammi, milles teatas, et loobub auhinnast.

NSV Liidus puhkes Pasternaki mustamise kampaania. See mõjus halvasti kirjaniku tervisele ja vähem kui kaks aastat hiljem ta suri.

NSV Liidu Kirjanike Liidu Moskva osakonna juhi Sergei Smirnovi hinnangul määrati Pasternakile Nobeli auhind sellepärast, et ta kirjutas NSV Liidust halvasti. Smirnov kirjutas Rootsi Akadeemia kohta: "Nad jätsid märkamata Tolstoi, Gorki, Majakovski ja Šolohhovi, kuid selle eest märkasid Buninit. Ning märkasid alles pärast seda, kui temast sai emigrant, ja ainult sellepärast, et ta sai emigrandiks ja nõukogude rahva vaenlaseks."

Pasternaki järgi nimetati asteroid 3508 Pasternak, mille 1980 avastas Ljudmila Karatškina.

• 1960 – valiti Ameerika Kunstide ja Kirjanduse Akadeemia välisliikmeks

• Ivar Ivask, "Boriss Pasternak: revolutsioon ja traditsioon vene kirjanduses" – Tulimuld 1959, nr 1–2; uustrükk I. Ivaski artiklikogumikus "Tähtede tähendust tunda" (sari "Eesti mõttelugu"), Ilmamaa, Tartu 2003, lk 485–521
• Valentin Asmus, "Pasternak kunstist". Tõlkinud Piret Lotman; eessõna: Leonid Stolovitš; järelmärkus: Ariadna Asmus – Vikerkaar 1987, nr 8, lk 54–57; nr 9, lk 60–64 ja nr 12, lk 69–73
• Olga Ivinskaja, "Aastad Boriss Pasternakiga ehk Aja vangis". Vene keelest tõlkinud Vilma Matsov, värsid tõlkinud Peep Ilmet. Varrak, Tallinn 2007, 480 lk; ISBN 9789985313435; Kättesaadav ka helisalvestisena CD-l: loeb Anne-Reet Margiste, pikkus 15 tundi 21 minutit, Tallinn: Eesti Pimedate Raamatukogu, 2008

Tsitaadid Vikitsitaatides: Boriss Pasternak

• Jüri Šumakov, Boris Pasternak, Looming nr. 1 1937

Nobeli kirjandusauhinna laureaat

1901 Prudhomme • 1902 Mommsen • 1903 Bjørnson • 1904 F. Mistral, Echegaray • 1905 Sienkiewicz • 1906 Carducci • 1907 Kipling • 1908 Eucken • 1909 Lagerlöf • 1910 von Heyse • 1911 Maeterlinck • 1912 Hauptmann • 1913 Tagore • 1915 Rolland • 1916 von Heidenstam • 1917 Gjellerup, Pontoppidan • 1919 Spitteler • 1920 Hamsun • 1921 France • 1922 Benavente • 1923 Yeats • 1924 Reymont • 1925 Shaw • 1926 Deledda • 1927 Bergson • 1928 Undset • 1929 Mann • 1930 Lewis • 1931 Karlfeldt • 1932 Galsworthy • 1933 Bunin • 1934 Pirandello • 1936 O'Neill • 1937 du Gard • 1938 Buck • 1939 Sillanpää • 1944 Jensen • 1945 G. Mistral • 1946 Hesse • 1947 Gide • 1948 Eliot • 1949 Faulkner • 1950 Russell • 1951 Lagerkvist • 1952 Mauriac • 1953 Churchill • 1954 Hemingway • 1955 Laxness • 1956 Jiménez • 1957 Camus • 1958 Pasternak • 1959 Quasimodo • 1960 Perse • 1961 Andrić • 1962 Steinbeck • 1963 Seféris • 1964 Sartre • 1965  Šolohhov • 1966 Agnon, Sachs • 1967 Asturias • 1968 Kawabata • 1969 Beckett • 1970 Solženitsõn • 1971 Neruda • 1972 Böll • 1973 White • 1974 Johnson, Martinson • 1975 Montale • 1976 Bellow • 1977 Aleixandre • 1978 Singer • 1979 Elýtis • 1980 Miłosz • 1981 Canetti • 1982 García Márquez • 1983 Golding • 1984 Seifert • 1985 Simon • 1986 Soyinka • 1987 Brodski • 1988 Mahfuz • 1989 Cela • 1990 Paz • 1991 Gordimer • 1992 Walcott • 1993 Morrison • 1994 Ōe • 1995 Heaney • 1996 Szymborska • 1997 Fo • 1998 Saramago • 1999 Grass • 2000 Gao • 2001 Naipaul • 2002 Kertész • 2003 Coetzee • 2004 Jelinek • 2005 Pinter • 2006 Pamuk • 2007 Lessing • 2008 Le Clézio • 2009 Müller • 2010 Vargas Llosa • 2011 Tranströmer • 2012 Mo • 2013 Munro • 2014 Modiano • 2015 Aliaksijevič • 2016 Dylan • 2017 Ishiguro • 2018 Tokarczuk • 2019 Handke • 2020 Glück • 2021 Gurnah • 2022 Ernaux • 2023 Fosse • 2024 Han