Kihelkond

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artikli neutraalsus on vaidlustatud! Lisateavet vaidlustamise põhjuse kohta saab artikli arutelust.

Selles artiklis on vaidlustatud väiteid. Artikli sisu võib olla väär. Lisateavet vaidlustamise põhjuse kohta saad artikli arutelust.

See artikkel räägib kirikute ümber kujunenud kihelkondadest; varasemate kihelkondade kohta vaata artiklit Muinaskihelkond

Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus. Kihelkonnal on oma vaimulik, ka on kihelkonnal oma kirik, kuigi kihelkonna territooriumil võib olla ka abikirikuid ja kabeleid. EELK kirikuseadustik defineerib kihelkonda kui koguduse ajalooliselt väljakujunenud või muul viisil kindlaks määratud tegevuspiirkonda.^[1]

Kihelkonnad esinevad üldiselt konfessioonisiseselt. Nii näiteks oli Leedus aastal 1983 üle 700 kihelkonna, neist 630 olid katoliku kihelkonnad, 52 olid vanausuliste kihelkonnad, 41 olid õigeusu kihelkonnad, 25 olid luterlikud kihelkonnad, 5 kihelkonda oli kalvinistidel ja 4 kihelkonda baptistidel.

Teatmikes, õpikuis, ilukirjanduses ja ka Vikipeedias eristatakse muinaskihelkondi ja kirikukihelkondi. Taolist jaotust ei saa pidada korrektseks, sest muinaskihelkondi per se polnud olemas. Segadus tekkis tõenäoliselt latiniseeritud kiligunda väärast tõlgendamisest: kiligunda tuletati kihelkonnast, kuigi Taani hindamisraamatus antav vanim lähtevorm on hoopiski kylægund ehk külägund, kilägund, tänapäeva külakond.

Külakonda, mis ühendas mitukümmend küla, võib pidada II aastatuhande alguse põhiliseks ja rippumatuks eestlaste territoriaal-sotsiaalseks ühenduseks, oma kindlate piiride, maakorralduse, omandisuhete ja juhtimisega. Taani hindamisraamatus väikses nimistus on ära märgitud 29 külakonda, neile lisandub mõni märkimata jäänud külakond Põhja-Eestis ja Saaremaal ning kümmekond oletatavat külakonda Sakalas ja Ugandis. Kokku võis tänase Eesti ja Põhja-Läti pinnal olla umbes 45 eestlaste külakonda, mis teeb külakonna keskmiseks pinnaks üle 1000 ruutkilomeetri, millel elas umbkaudu 4000 inimest.

Teated külakondade ühinemisest-mitteühinemisest maakondadesse (lad. provincia) on üsna kaudsed, sest pole üheselt selge, kas tegemist oli geograafilise (nt Vironia), etnilise (Vironenses) või geograafilis-etnilise jaotusega.

Muistse vabadusvõitluse ehk Põhjala ristisõdade tulemusena moodustati vanade külakondade põhjal katoliku kiriku kirikukihelkonnad (parohhia, parochia, Kirchspiel).

Kirikukihelkond oli maa-ala, mis moodustas kiriku ümber katoliku kiriku vaimuliku tegevuse piirkonna. Kihelkonna peakirikut nimetati kihelkonnakirikuks, kuigi kirikukihelkonnas võis lisaks sellele olla ka teisi kirikuid (abikirikuid) ja/või kabeleid. Ristiusu ajajärgul alul katoliku kiriku kiriklik organisatsioon, kuid kujunes varsti ka kommunaalseks ühikuks, millel oli rida mitmesuguseid ülesandeid: hoolekanne vaeste eest, teede ehitamine ja nende korrashoid, postiolude korraldamine, kohaliku koolikorralduse arendamine ja juhtimine jne. Kirikukihelkonnale kuulus oma maa-alal ka haldusõigus, kuni moodustati teised haldusorganid (komtuurkonnad, foogtkonnad, vallad). Kihelkondade juures tegutsesid ka kihelkonnakohtud ja kihelkonnakohtunikud.

Kirikukihelkonnad (parochia) moodustati esialgu ristimiseelsete küläkondade piires. Taani hindamisraamatu järgi otsustades tuli ühe küläkonna kohta üks või kaks kirikukihelkonda (parochia)^[viide?]. 16. sajandil muutusid kihelkonnad luteri kiriku haldusüksusteks.

Etnograafiliselt oli (kiriku)kihelkond üsna suletud rahvuslik üksus, kus tänu iseolemisele, kogukonnasisestele abieludele jms säilisid vanad tavad, murrak, riietus ja muu kohalik pärand. Kihelkonna rahvast iseloomustavad tihedad hõimlussidemed, reeglina võeti abikaasa oma kihelkonna piirest, harvemini naaberkihelkonnast (Saaga).

13. sajandi lõpus oli Eesti aladel 59 Rooma katoliku kiriku kirikukihelkonda Eestis, 16. sajandi lõpus 83, 1925 enne kirikukihelkondade kaotamist 102.

Kirikukihelkond määras ametisse kirikueestseisja, tavaliselt kaks kihelkonna kohta. Kiriku eestseisja täitis majanduslikke ja politseilisi ülesandeid. Amet loodi arvatavasti 16. sajandi algul ja likvideeriti 1919.

Kirikukihelkonnad moodustasid kirikukonvendi. Kirikukonvent oli luteri kiriku haldusorgan Eesti- ja Liivimaal. Kirikukonvendid tegutsesid 17. sajandi lõpust 1919. aastani.

Alates 1860. aastatest kihelkonna tähtsus haldusüksusena järk-järgult vähenes.

1866. aastal viidi vallad mõisate alluvusest üle Venemaa keisririigi ametnike alluvusse. Esialgu moodustati igas mõisas omaette vald ning vallad hõlmasid ainult talumaid, mitte aga mõisatele kuuluvaid maid. Hiljem valdasid pidevalt ühendati, kuna väikesed vallad osutusid väheefektiivseks ning nende ülevalpidamine kulukaks. Suurem valdade ühendamine toimus 1891–1893. Alates 1917. aastast allutati valdadele ka mõisamaad. Sellest ajast peale saidki kihelkondade asemel peamisteks haldusüksusteks vallad. Kihelkonna (kirikukihelkonna) mõiste jäi paralleelselt kasutusse küll kuni 1926. aastani, mil luteri usu kirikukogudused muudeti territooriumiga mitteseotud usuühinguiks.

Tänapäeval on kihelkonna mõiste muutunud Eestis pelgalt ajaloolis-kultuuriliseks mõisteks. Näiteks eesti keele murrakud, rahvaluule ja rahvarõivad jagunevad kihelkonniti, kuna palju kirikukihelkondi moodustati ajalooliste kihelkondade aladele. Samuti on mõistlik Eesti aladel kihelkondade järgi liigitada mõisaid jt ajaloolisi objekte. Tänapäevane haldusjaotus 15 maakonnaks ning väiksemateks omavalitsuseks ajaloolist kihelkondlikku jaotust ei järgi. Nii on kujunenud olukord, kus üks ajalooline kihelkond on tükeldatud mitme valla või isegi mitme praeguse maakonna vahel.

Hoiatus: nn muinaskihelkonnad on rahvusromantiline müüt, millel puudub dokumenteeritud alus. Nn muinaskihelkonnale vastab vallutuseelne kylægund – külakond (latiniseeritud kiligunda, kelichonta). Allolev loetelu ei ole keeleliselt korrektne.

Reuælæ

• Rebala kihelkond (Repala, Reppel) hilisemate Jõelähtme, Harju-Jaani ja Kuusalu kirikukihelkondade aladel.
• Ocrielæ kihelkond ehk Vaskjala (Lehmja), hilisema Jüri kirikukihelkonna eelkäija
• Vomentagana kihelkond (Uomentakæ) ehk Võhmataguse, hilisema Keila kirikukihelkonna eelkäija

Harju maakonna (Harrien) ajaloolised kihelkonnanimed ei ole säilinud.

• Rapla kihelkonna eelkäija arvatava keskusega Varbola linnuses
• Hageri kihelkonna eelkäija arvatava keskusega Lohu Jaanilinna juures
• Kose kihelkonna eelkäija

• Hageri (Haggers) – esmamainitud 1241, moodustatud ilmselt kohe pärast vallutamist
• Harju-Jaani (Saientcken) – esmamainitud 1322, moodustatud sajandi lõpus Jõelähtme kihelkonna osadest
• Harju-Madise (Lodendrode) – esmamainitud 1343, moodustati sajandi teisel poolel
• Jüri (Jürgens) – moodustatud 1220–1221, algul kandis nime Vaskjala
• Jõelähtme (Jegelecht) – moodustatud 1220–1221
• Juuru (Jörden hiljem Juriz) – eraldus Hagerist 1240
• Keila (Kegel) – moodustatud 1220–1221 Vomentagana alale
• Kose (Kosch) – asutatud enne 1240, moodustatud ilmselt kohe pärast vallutamist
• Kuusalu Kusal) – moodustatud umbes 1220
• Nissi (Nysso) – esmamainitud 1452, moodustatud sajandi lõpus, esialgu kandis nime Hertele

• Rapla (Rappel) eraldati Hagerist 14. sajandi alguses, esmamainitud 1412

• Risti ka Harju-Risti (Sankt Crukt, hiljem Kreuz) – iseseisvus 1870. Eraldus 17. sajandi alguses Keila kihelkonnast, oli 1870. aastani ühendatud Harju-Madisega.

Järva maakonnas oli kolm muinaskihelkonda, mille nimedest on meieni jõudnud vaid üks.

• Loppekunde kihelkond või Lõpekund – sai hilisemate Järva-Jaani ja Ambla kirikukihelkondade aluseks.

• Ambla – moodustati sajandi 1220. aastatel Lõpekundi muinaskihelkonna alale
• Järva-Jaani – moodustati sajandi esimesel poolel Lõpekundi muinaskihelkonna alale, esmamainitud 1221, esialgne nimi Keytingen, hiljem Sankt Johannis.
• Koeru – moodustati sajandi teisel poolel, esmamainitud 1282
• Peetri – moodustati sajandi esimesel poolel arvatavasti 1221–1223 omaette olnud muinaskihelkonna alale

• Järva-Madise (Goldenberg ehk Kullenbeck hiljem Sankt Matthäi) – moodustati enne 1427. aastat
• Türi – liideti Järvamaaga umbes 1560. kuulus enne Viljandi komtuurkonda, moodustatud Alempoisi muinaskihelkonna alale

• Anna – moodustati sajandi esimesel poolel Peetri ja Kose kihelkonna osadest, 13. sajandil kuulus Embere (Randow) kihelkonda
• Paide – moodustati 1636 Peetri ja Türi kihelkonna aladele

• Käru – eraldus 1920. aastal Vändra kihelkonna maadest nagu ka Käru vald ja liideti Järvamaaga

Läänemaal oli ajalooliselt seitse kihelkonda.

• Kotsu kihelkond (Cotze), sai aluseks Karuse kirikukihelkonnale
• Hanila kihelkond (Haniale), sai aluseks Hanila kirikukihelkonnale
• Kõrve kihelkond (Corbe), Pärnu-Jaagupi kirikukihelkonna eelkäija, kuulus hiljem Pärnumaa alla
• Lihula muinaskihelkond (Leale), Lihula ja Kirbla kirikukihelkonna eelkäija
• Ridala muinaskihelkond (Rotalia ehk Rotelwic), Ridala, Lääne-Nigula ja Martna kirikukihelkonna eelkäija
• Soontagana kihelkond (Sontackele), sai aluseks Mihkli ja suurele osale Audru kirikukihelkonnast
• nimi teadmata, asus Märjamaa, Kullamaa ja võib-olla ka Vigala aladel

• Hanila (Hanhele) – moodustatud sajandi alguses, esmamainitud 1519. aastal
• Karuse (Cozzo hiljem Karissen) – moodustati aastatel 1240–1250, esmamainitud 1267. aastal nime Karissen all
• Kullamaa – moodustati sajandi esimesel poolel
• Lihula (Leal) – moodustati hiljemalt 1241. aastal
• Keina – moodustati pärast 1254. aastat
• Mihkli – rajati 13. sajandi keskel, preestrit mainitakse 1259., kirikut 1359. aastal
• Märjamaa (Mariema) – moodustati 13. sajandi alguses, esmamainitud 1364. aastal
• Ridala (Rotalia ehk Rotelwic) – moodustati 1220. aastail Ridala muinaskihelkonna alale. 1260–1270 ehitati kihelkonna alale Haapsalu piiskopilinnus
• Vigala (Fickel) – moodustati pärast 1234. aastat

• Kirbla – eraldus Lihula kihelkonnast omaette kihelkonnaks 14. sajandil
• Lääne-Nigula – eraldus Ridala kihelkonnast, esmamainitud 1367. aastal
• Martna – eraldus 16. sajandi alguses Ridala kihelkonnast
• Noarootsi – moodustatud 15.sajandi alguses, 1536. aastast oli kihelkonnal pastor
• Pühalepa – esmamainitud 1522
• Vormsi – moodustati 15. sajandil

• Reigi – eraldus 1627. aastal Keina kihelkonnast
• Varbla – eraldus Hanilast 1611, kuid oli edaspidigi korduvalt ühendatud Hanila kihelkonnaga

• Haapsalu – eksisteeris lühikest aega
• Emmaste – eraldus 1866. aastal Keina kihelkonnast

• Alempois (oli muinasajal maakonda ühendamata kihelkond)
• Alistekund (Alise ehk Alistegunde)
• Korbe (kuulus muinasajal Läänemaale)
• Soontagana (kuulus muinasajal Läänemaale)

• Karksi – moodustati sajandi esimesel poolel, aastatel 1587–1877 kandis nime Halliste-Karksi kihelkond
• Pärnu-Jaagupi – moodustati kohe pärast vallutamist, esmamainitud 1241

• Halliste (Allise ehl Allistegunde) – esmamainitud 1504. aastal, aastatel 1587–1877 Halliste-Karksi kihelkond
• Saarde – moodustati 16. sajandi keskel

Märkus. Pärnu maakonnast kui iseseisvast üksusest saame rääkida alles alates uusajast (17. sajandust). Muinas- ja keskajal kuulusid Halliste/Aliste ja Karksi Viljandimaa/Sakala juurde, Korbe/Kõrve/Pärnu-Jaagupi ja Soontagana/Mihkli aga Läänemaa/Saare-Lääne piiskopkonna juurde. Alempois oli muinasajal ühe kihelkonnaga väikemaakond.

Lisaks kuulus muinasaegse Sakala alla arvatavasti veel Ruhja kihelkond (läti k Rūjiena) (tänapäeval kuuluvad selle alad Lätile ja on pärast Liivi sõda lätistunud). Segane on lugu Härgmäe (läti k Ērģeme; saksa k Ermes) piirkonnaga, mis muinasajal võis olla eestikeelne ja kuuluda Sakala maakonda.

• Audru – moodustati 1636. eraldus Pärnu kihelkonnast
• Pärnu – moodustati sajandi alguses
• Tori (Turgila) – moodustati 1634
• Tõstamaa – iseseisvus 1670
• Vändra – moodustati sajandi keskel

• Häädemeeste – eraldus Tori kihelkonnast 1862. aastal

• Kihelkonna-Sõrve muinaskihelkond ka Kihelkonna-Sworve kihelkond
• Kaarma muinaskihelkond
• Muhu muinaskihelkond
• Pöide muinaskihelkond
• Valjala muinaskihelkond

• Jaani – eraldati 1675 Pöide kihelkonnast
• Jämaja – moodustatud sajandi esimesel poolel Sworve muinaskihelkonna alale
• Kaarma (Karmelhof) – moodustatud sajandi esimesel poolel
• Kihelkonna (Kiligunde) – esmamainitud 1228. aastal
• Karja – moodustati sajandi keskel, kirikut on mainitud 1254
• Muhu (Moon ehk Mohn) – moodustati koos Pöidega kaksikkihelkonnana, iseseisvus pärast 1267. aastat
• Pöide (Peude) – moodustati koos Muhuga Horle-Mone kaksikkihelkonnana, iseseisvus pärast 1267. aastat
• Valjala (Waldia) – moodustati 13. sajandi esimesel poolel

• Anseküla – moodustati 16. sajandi alguses
• Kärla (Kergel) – eraldus Kaarma kihelkonnast 14. sajandi alguses, esmamainitud 1438. aastal
• Püha (Pyha) – esmamainitud 1449

• Jaani – eraldus 1675. aastal Pöide kihelkonnast
• Mustjala – moodustati 1646. aastal

• Ruhnu – moodustatud aastal 1713

Setumaal kihelkondi ei olnud.

Jogentagana maakond

Soopoolitse maakond (Sobolits)

Ugandi maakond (Uggn)

• Tarbatu

Vaiga maakond

• Kodavere (Kotefer) – moodustatud sajandi keskel, esmamainitud 1443. aastal
• Laiuse (Wemela) – moodustati sajandi keskel, esmamainitud 1319. aastal
• Otepää (Odempe või Odenpe) – moodustati kohe pärast vallutamist
• Palamuse – moodustati sajandi alguses ajaloolise Vaiga maakonna alal, oma pastor aastast 1234
• Puhja (Puien) – moodustati kohe pärast ala vallutamist, kirikut mainitakse aastal 1397
• Rannu – moodustatud pärast ala vallutamist, esmamainitud 1347
• Tartu-Maarja – moodustati sajandi teisel poolel, esmamainitud 1471
• Torma (Capescever) – moodustati ajaloolisele Vaiga maakonna alal kohe pärast vallutamist, esmamainitud 1319
• Võnnu (Wendau) – moodustatud umbes 1224, esmamainitud 1361

• Kambja (Camby) – moodustati 15. sajandi keskel Otepää, Tartu ja Võnnu kihelkonna osadest, esmamainitud 1471. aastal
• Kursi – esmamainitud 1411. aastal, kandis varem Lemestvere kihelkonna nime
• Maarja-Magdaleena (kerspel to der Nyenkerken) – moodustati 14. sajandi teisel poolel, esmamainitud 1443. aastal, Maarja-Magdaleena nime sai kihelkond alles 17. sajandil
• Nõo (Niggen või Nughen) – moodustatud umbes 1224. aasta paiku
• Rõngu – moodustati pärast 1413. aastat
• Äksi (Ekes) – esmamainitud 1443

• Lohusuu – asutati 1680, hiljem liideti Torma kihelkonnaga

• Avinurme – moodustati 1920. aastal

Ugandi maakond

• Helme – moodustati sajandi alguses, esmamainitud 1329
• Sangaste ('Toyvele hiljem Touvel) – moodustati pärast ala vallutamist, esmamainitud 1379

• Karula (Carwele) – moodustati 14. sajandil, esmamainitud 1532

• Hargla – moodustati 1694. aastal Karula, Gaujiena (Koivalinna) ja Urvaste kihelkonna osadest

Ajalooline (kuni 1920) Valgamaa jääb tänapäeval Läti aladele, v.a Valga linn ja tühised alad Luke (läti k Lugaži, saksa k Lugden) ja Härgmäe kihelkondadest. Helme kihelkond on ajalooliselt seotud Sakalamaa/Viljandimaaga, Sangaste aga Ugandimaa/Tartumaaga. Segane on lugu Hargla kihelkonna aladega. Teada on vaid, et ta on eraldatud 1694 Koivaliina kihelkonnast (läti k Gauijena, saksa k. Adsel). On täiesti tõenäoline, et Hargla ümbruse ala on eestistunud alles keskaja teisel poolel või uusaja algul ning muinasajal oli see osake latgalite aladest. See on siiski vaid hüpotees. Veel 18.-19. sajandi kaartidel on Hargla-Karula piirkonnas palju lätikeelseid kohanimesid.

Mõhu maakond

Sakala maakond

• Nurmekund ('Nurmegunde)
• Paistekund

• Pilistvere (Pilsekon) – moodustatud enne 1234. aastat Nurmekunde kihelkonna alale
• Põltsamaa – kihelkond asutati hiljemalt 1234 Mõhu muinaskihelkonna alale
• Paistu (Paistekund) – moodustatud kohe pärast vallutamist, preestrit mainiti aastal 1234
• Suure-Jaani (Walle) – moodustatud kohe pärast ala vallutamist
• Tarvastu (Tarwis) – esmamainitud 1225
• Viljandi – esmamainitud 1234

• Kolga-Jaani (Corpes) – esmamainitud 1559. aastal, 1639. aastani kuulus vahetevahel Põltsamaa kihelkonda

• Kõpu – moodustati 1911. aastal Viljandi kihelkonna lääneosast.

• Alutaguse (Alentagh)
• Askälä (Askælæ)
• Lemmu (Lemmun, Laemund) – selle lõunaosa kandis nime Pudiviru.
• Mahu (Maum)
• Rebala (Repel, Revelensis provincia). Samanimeline kihelkond asus ka Harjumaal.

• Haljala – moodustati 1220. aastail Repeli muinaskihelkonna põhja- ja idaosast.
• Jõhvi (Gewi, hiljem Jewe) – esmamainitud 1354, moodustatud umbes 1250 Alutaguse muinaskihelkonna aladel.
• Kadrina (Toruestæuæræ, Tristef, St. Katharinen) – moodustati umbes 1240, esialgne nimi Argoma.
• Lüganuse (Lygenus) – esmamainitud 1373, moodustati sajandi algul Askälä muinaskihelkonna aladel.
• Simuna (Katcækylæ) – moodustati 1220. aastail Lemmu muinaskihelkonna lõunaosast, nõndanimetatud Pudivirust, esialgne nimi Katküla
• Vaivara (Waywersche Kerspel) – moodustati sajandi algul Alutaguse muinaskihelkonna aladele, algul nimetati Narva kihelkonnaks. Aastal 1595 ja 17. sajandil on vahel ka nimetatud Peetri kihelkonnaks. Vaivara alates 1623.
• Viru–Jaagupi – moodustatud pärast 1220. aastat Lemmu muinaskihelkonna maadele, esialgne nimi Võhu, 1867 eraldati osa territooriumit Iisakule
• Viru–Nigula – moodustatud pärast 1220. aastat Mahu muinaskihelkonna maadele, esialgne nimi Mahu kihelkond.

• Iisaku – eksisteeris 1654–1774; eraldus Jõhvi– ja Vaivara kihelkonnast hiljem liideti Jõhvi ja Viru–Jaagupi kihelkonnaga.
• Rakvere – esmamainitud 1459, moodustati Haljala, Mahu (Viru–Nigula) ja Võhu (Viru–Jaagupi) maadele.
• Väike-Maarja – eraldus pärast 1346. aastat Simunast, asub Lemmu muinaskihelkonna maadel.

• Iisaku – 1867 moodustati Viru–Jaagupi ja Jõhvi kihelkondade maale.

Ugandi maakond

• Valgatabalve

• Põlva – moodustati sajandi alguses ajaloolise Valgatabalve kihelkonna alale, esmamainitud 1452. Samas on Põlva seostamine Valgatabalve nimetusega senini vaid hüpotees, millele kindlat tõestust ei ole.

• Rõuge (Rewg) – moodustati 16. sajandil, esmamainitud 1613
• Urvaste – esmamainitud 1437, varem nimetatud ka Antsena kihhelkund

• Kanepi – moodustati 1675. Otepää, Põlva ja Urvaste kihelkonna osadest
• Räpina (Repin hiljem Rappin) – moodustati 1630. aastal Põlva ja Võnnu kihelkonnast eraldatud alale
• Vastseliina – iseseisvus 1630

Märkus. Võrumaa on iseseisva üksusena (kreisina) loodud alles 1783.a haldusreformiga. Enne seda olid selle alad seotud Ugandimaa/Tartumaaga. Arvatavasti oli varajasel keskajal suur osa hilisemast Võrumaast üsnagi tühi ja ilma märkimisväärse inimasustuseta metsaala, mis oli omalaadne puhvertsoon Vana-Liivimaa ning Vene alade vahel.

• Eesti kihelkondade loend
• Eesti kihelkondade loend maakonniti
• Muinaskihelkondade loend maakonniti
• Kihelkonna politseikohus
• Kihelkonnakonvent

• Die evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. Eine historisch-statistische Darstellung. Band 2. Der Livländische, Estländische und Kurländische Konsistorialbezirk. Herausgegeben vom Zentral-Komite der Unterstützungs-Kasse für evangelisch-lutherische Gemeinden in Russland. St. Petersburg, 1911.
• Prof. J. Uluots, Agraarõigus, Tallinnas 1934.
• Eesti talurahva ajalugu, I köide, Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, Tallinn, kirjastus Olion, 1991.
• Nils Blomkvist. Clash or compromise?: the europeanisation of the Baltic Sea area 1100-1400 AD : papers of the XIth Visby Symposium held at Gotland Centre for Baltic Studies, Gotland University College, Visby, October 4th-9th, 1996
• Eesti rahva ajalugu, 4. vihk, K/Ü. Loodus, Tartu, 1933.
• Henriku Liivimaa kroonika, Tallinn, Eesti Raamat, 1982.
• J. Reintalu. Kihelkond omavalitsuse ühikuna? Uus Eesti, 2. september 1936, nr. 237, lk. 4.
• Lauma Sloka: Vidzemes draudžu kronikas. Rīga: Valsts arhīvs, 1925–1927 (Osad: 1, 2, 3); teavik Kihelkond E-kataloogis ESTER
• Anti Selart (2019). Miks on Eesti kihelkonnad nõnda suured? Riho Altnurme (Toim.). Humanitaarteadused ja kunstid 100-aastases rahvusülikoolis (58−66). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
• Vello Salo, Oleg Roslavlev, Eesti kihelkonnad a. D. 1520, Tuna 4/2007</ref>

• Eesti kihelkonnad
• Eesti kihelkondade kaart EKI lehekülgedel
• http://www.mois.ee/kihel/ – Kihelkondade nimistu Eesti mõisaportaalis (linkidel avanevad ka ajalooliste maakondade ja kihelkondade lühitutvustused)
• Ajaloolised kihelkonnanimed- ja piirid seisuga 24. veebruar 1918. a.