Kaimri

See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2017) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Kaimri
Pindala: 6,8 km² (2020)[1]
Elanikke: 7 (31.12.2021)[2]
EHAK-i kood: 2541[3]
Koordinaadid: 58° 4′ N, 22° 12′ E

Kaimri (ajalooliselt ka Kaimer > Kaimre) on küla Saare maakonna Saaremaa vallas.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Salme valda.

Ajalooliselt asus küla Anseküla kihelkonnas. Kaimri külaosad on (olnud) Petlemma (põhjas) ja Suurküla (lõunas).^[4]

Küla nimi saksakeelseis teavikuis on Kaimer. Küla asub Sõrve poolsaare idarannikul.

19. sajandi teisel poolel töötas külas apostliku õigeusu abikool, mis lõpetas tegevuse 1872. aastal. 20. sajandi algul asus külas Kaimri külakool, mis 1914. aastal ühendati Tiinuse külakooliga Anseküla külakooliks.

Küla kuulus kaua Abruka mõisa alla. Pikka aega kandis 40% külaelanikest perekonnanime Vinn (või olid nende sugulased) (Kaimer järgi 2. kohal), kes olid valdavalt õigeusku. ^[viide?]

1939. aastal sündis Kaimri küla Kalda talus (aka Vinna-Kiida talu) graafik Vello Vinn, kes pälvis 2015. aastal jätkuva popkunsti vaimsuse kandmise eest eesti graafikas Kristjan Raua preemia. Vello Vinni vanaisa Jakov Vinn ehk Winna Jaak oli Kaimri õigeusu abikooli õpetaja ja preestri abi, maetud Massinõmme kalmistule.^[viide?]

Kaimrit on esmamainitud 1492. aastal nimega Kaymer. 18. sajandil oli külas lühikest aega ka mõis.^[4] Vanasti kandsid Kaimri mehed pikki vildist vammuseid. Seepärast kutsuti neid pilkavalt ka vatman'ideks.^[5]

Kaimri küla oli üks enamkannatanud külasid Eestis 1941. aasta lahingute ajal.^[6]

Sõrves hävis II maailmasõja sõjategevuse tõttu peaaegu täielikult 14 küla (4). Kaimri, Hindu, Vintri sõjaeelse tiheasustusega külad II maailmasõja ajal 1944. aasta sügisel taanduvad Saksa okupatsiooniväed lahinguteks valmistudes küüditasid nende külade elanikud Saksamaa laagreisse. Tsiviilelanikel oli siis veel kaks võimalust – paadipõgenikena üle Läänemere või minna kodust perega.

Lahingute ajal hävitati 99% maatasa Kaimri ja Hindu talude hooned-rajatised, ka Vintri külas valdav enamus hooneid said 1944. aasta lahinguis ulatuslikke purustusi. Sõjaajaloo teavikuis on Kaimrit korduvalt mainitud – 29. oktoobril sai 11-2 õhutõrjetules tabamuse Kaimri küla juures. Lennuk rammis telefoniposti ja lõikus maasse 300 m Kaimri külast põhja pool. (2) Kaimri piirkonnas toimunud õhulahingus alla lastud JAK-9 raami säilitatakse aga Sõrve militaarmuuseumis. (2) Kaimri küla Kalda talu (kus elamus paiknes Saksa väeosa I/GR397 ja I/GR67 staap) hoovi vana rehielamu otsa kuuse juurde maetud allakukkunud lendurite (2) säilmed. Punaarmee hästi ettevalmistatud suurrünnak kulges algusest peale edukalt. Saksa kaitsesse murti mitmes kohas sügavale sisse. Idapoolses sektoris murdsid punaarmeelased rinde Kaimri küla juures ja lõid kiilu kaitsel olevate Saksa pataljonide (I/GR397 ja I/GR67) vahele. Nad arendasid pealetungi edasi mööda maanteed ja õhtuks jõudsid Hindu külani.

Seal peatati nad aga kiirelt rajatud kaitse poolt. Hindul olid kaitsel 323. grenaderirügemendi 1. pataljon ja kiirelt formeeritud nn häirekompanii, kuhu oli koondatud kõik saadaolevad vabad sõdurid, kes relva kanda suutsid. Lõu liini keskosa kaitsnud 23. luurepataljon aga purustati täielikult. Punaarmee sõitis sellest üksusest üle nagu teerulliga ja Saksa kaitse olukorda päästis vaid asjaolu, et piirkond oli metsane ja ilma teedeta, mis takistas vägede kiiret edasiliikumist. Läänesektoris lõid ründajad kontsentreeritud tankirünnakuga rindest läbi Lõu (Lõpe) küla juures. Kasutades Lõupõllu-Lõu teed möödusid nad 67. grenaderirügemendist. 2. pataljoni positsioonidest ja liikusid kiirelt Lõupõllu peale (3). Punaarmee 8. Armee 268. üksiku trahviroodu vastuluure osakonna SMERSH vanemleitnant Pronin Vaenlase esimesest kaitseliinist läbitungimise ajal 23.10.1944 näitas Pronin üles isiklikku initsiatiivi ja ’’imbus’’ koos grupi sõduritega Kaimri küla juures vaenlase tagalasse. Ründas oma grupiga eraldiseisvat maja – kolme ambrasuuriga dzotti. Rünnaku käigus tapeti Saksa ohvitser ja üheksa sõdurit. Edasise pealetungi käigus hävitas oma grupiga vaenlase 45mm kahuri, mis tulistas otsesihtimisega pealetungiva Punaarmee roodu lahingüksuseid. Esitati Isamaasõja I klassi ordeni saamiseks, kuid sai Punatähe ordeni (5). Saksa kaitse läbimurdmiseks otsustati sel korral varasemast rohkem kasutada suurtükiväge.

Raskete kaotuste hinnaga läks Punaarmeel küll lõpuks korda sakslaste kaitsesse kiiluda kuid edasiliikumine oli väga aeglane, kuna piirkond metsane ja vähe teid ning Saksa väed kasutasid Kaimrisse jõudnud Punaarmee vastu seistes merelt laevakahureid. Sellele vaatamata sai Saksa väejuhatusele selgeks, et lõputult nad Sõrve säärel vastase ülekaalule vastu seista ei suuda. Kuigi Hitler oli andnud käsu Sõrve poolsaart lõpuni kaitsta, andis väegrupi Nord ülemjuhataja kindral Schörner 23. novembril korralduse Sõrve kaitsjad järgmisel ööl evakueerida. 24. novembri 1944 varahommikul lahkusid Sõrve säärelt viimased transpordilaevad, liikudes Saksa laevastiku kaitsel Ventspilsi suunas, ööga evakueeriti Sõrvest 4696 (sh 700 haavatut) Saksa sõjaväelast Viimaste minejate hulgas olid Kaimri küla Kalda talu elumajas staabis paiknenud tulevane Saksamaa liidupresident Richard von Weizsäcker ja Tehumardi öölahingu komandör Klaus Ritter, kes 2004. aasta Saaremaad külastasid . Saksa vägesid Sõrves aastatel 1941–1944 kokku ligi 8500 sõjaväelast.

Lisaks tankitõrjeliinile on sõjarajatistest Kalda talu naabruses Männiku talu hoovis sügavad kaitsekraavid säilinud tänini. Siiani avastatakse Kaimris-Hindul igal aastal pinnasest metallidetektoristide ja metssigade poolt väljatuhnitud lõhkekehi (9).

Kuna II maailmasõjas lüüasaanud Saksamaalt naasnud sõrulastel Kaimris, Hindul, Vintris kodu leida ei olnud, vaid vähesed majad alles jäänud, inimesed sinna sõjast räsitud piirkonda enam ei naasnud. Sõjajärgsel ajal rajati esmalt Kaimri jaam 1951. aastal, millelt hargnes kahes suunas Sõrve poolsaarele, selle lähedal olid vaid mõneks aastaks mõned barakid koduks. Jaamahoone on siiani säilinud Puhkebaasi kinnistul. Raudtee oli mõeldud raskete (kaal 348 t) 16-teljeliste raudteesuurtükkide vedamiseks. Ajutine liiklus avati esimestel lõikudel 1952. aasta suvel, ehitustööd jätkusid 1953. aastal (11). Süsteemi ehitamine pidurdus 1953. aastal ja lõpetati 1955. aastal, põhjuseks oli NSV Liidu raketiteaduse kiire areng ja sellest tulenevalt raudteesuurtükkide mõttetus. 1956. aastal anti Saaremaa raudtee Eesti Raudtee bilanssi, kuid peagi leiti, et majanduslikel kaalutlustel oleks see õigem likvideerida. Algas kibekiire raudtee demonteerimine ning materjalide ja veeremi väljavedu Roomassaare sadama kaudu. Kogu raudtee võeti üles hiljemalt 1960. aastaks. Teedevalitsus aga võttis Saaremaa 500 km raudteetammidest maanteedeks üle vaid 60 km. Rahvasuus kutsutakse seda maanteed ka "raudteeks".

• Lõpe-Kaimri tankitõrjeliin

• "Sõrve: väike teatmeteos". Kuressaare 1991. (1).
• Suure sõja algus Saaremaa taevas. "Saarlased tagusid lennukid kammideks ", Saarte Hääl, nr. 241, 13 detsember 2014 (https://www.saartehaal.ee/2014/08/04/suure-soja-algus-saaremaa-taevas/). (2).
• Militaar.net (http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php). "1944. a lahingud Kaimri all" (3).
• Eesti Loodus 2004/08 (http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel807_787.html). "Viimane kolmandik teekonnal Kuivastust Sõrve sääre otsa" (4).
• Rindeleht (http://www.rindeleht.ee/foorum/phpBB2/) "Kaimri küla juures, Saaremaal. 23.10.1944" (5).
• Эстонская графика - Vello Vinn (https://www.facebook.com/media/set/?set=a.481669848669544.1073741911.100004795994592&type=3) (6).
• Juske, Ants "Graafik Vello Vinn – kõrgvormis ja kõrgtrükis". Eesti Päevaleht 05.10.2009 (7).
• ERR 08.05.2015, Kristjan Raua nimel preemiad (http://kultuur.err.ee/306311/kristjan-raua-kunstipreemiad-antakse-ule-esmaspaeval) (8).
• Saarte Hääl 08.04.2017, Kretova, Kristina, "Sõrvest leiti üllatavalt suur kogus lõhkekehi" (https://www.saartehaal.ee/2017/04/08/sorvest-leiti-ullatavalt-suur-kogus-lohkekehi/) (9).
• ERR 02.07.2017. Muld, Margus. "Saaremaa oli kunagi Eesti tihedaima raudteevõrgustikuga piirkond" (http://menu.err.ee/605350/saaremaa-oli-kunagi-eesti-tihedaima-raudteevorgustikuga-piirkond) (10)
• Meie Maa 02.03.2015, Püüa, Endel. See saladuslik Saaremaa laiarööpmeline raudtee (http://dea.digar.ee/article/meiemaa/2015/03/02/14.2 ) (11)
• Maaleht 15.07.2016. Mõttus, Aive "Metssead rüüstavad Saaremaal aiamaid" (https://maaleht.delfi.ee/artikkel/75071605 (12)
• Saarte Hääl 20.08.2012, Päiv-Rist, Piret "Kaimri – kolme suitsuga maapealne paradiis" (13)
• Õhtuleht 23.07.2011. Kerge, Rainer. "Eesti kuulsad lahinguväljad" http://mehele.ohtuleht.ee/436225/eesti-kuulsad-lahinguvaljad (14).

• Sõrves avati militaarmuuseum (vaadatud 16.07.2013)
• Kultuur ja Elu 2002, Kallas, Vaino. Hitleri käsul olid Sõrve võitlejad määratud hukkumisele http://kultuur.elu.ee/ke505_kaitselahingud.htm
• Saarlane. Sõrves leiti metsast 31 mürsku (http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=49334&kat=1)
• ERR, 09.04.2017 Kaitseväe demineerijad leidsid Sõrve poolsaarelt üle 200 lõhkekeha (http://www.err.ee/588978/kaitsevae-demineerijad-leidsid-sorve-poolsaarelt-ule-200-lohkekeha)
• Postimees 01.08.2013, Jõgeva, Kaspar. Saaremaalt leiti mitu ohtlikku lõhkekeha (http://www.postimees.ee/1318292/saaremaalt-leiti-mitu-ohtlikku-lohkekeha)
• Saarte Hääl 16.08.2012, Vinni, Raul. Sõrve pommimetsad on suurepärane praktikabaas
• Postimees 21.10.2015. Ohlau, Aili. "Metssead leidsid Saaremaal taluõuelt kaks miini" (http://lemmik.postimees.ee/3369909/metssead-leidsid-saaremaal-taluouelt-kaks-miini)
• Saaremaa laiarööpmelise raudtee kaart ( https://www.photoblog.com/saaremaa/2005/05/03/saaremaa-laiaroopmelise-raudtee-kaart/)
• Saaremaa Raudtee. Püüa, Endel ( http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=411&Itemid=250&lang=et)
• Saarte Hääl 22.07.2017. Lember, Ain "Saaremaal on kütitud 617 metssiga"
• Saarlane, Meie Maa 17.11.2004. Laine, Aare "Vene kroonu piiritus Sõrves ikka veel leidmata" http://www.saarlane.ee/uudised/prindi.asp?newsid=20138&kat=1

v r Saaremaa valla asulad
Linn	Kuressaare
Alevikud	Aste Kihelkonna Kudjape Kärla Leisi Nasva Orissaare Salme Valjala
Külad	Aaviku Abaja Abruka Abula Allikalahe Anepesa Angla Anijala Anseküla Ansi Arandi Ardla Are küla Ariste Arju Aru Aruste Aste Asuka Asuküla Asva Atla Audla Aula-Vintri Austla Easte Eeriksaare Eikla Eiste Endla Ennu Haamse Haapsu Haeska Hakjala Hiievälja Himmiste Hindu Hirmuste Hämmelepa Hänga Hübja Iide Iilaste Ilpla Imara Imavere Irase Iruste Jaani Jauni Jootme Jursi Jõe Jõelepa Jõempa Jõgela Jõiste Jämaja Järise Järve Järveküla Jööri Kaali Kaali-Liiva Kaarma Kaarma-Jõe Kaarma-Kirikuküla Kaarma-Kungla Kaarmise Kaavi Kahtla Kahutsi Kailuka Kaimri Kaisa Kaisvere Kakuna Kalju Kallaste Kallemäe Kalli Kalma Kalmu Kandla Kangrusselja Kanissaare Kapra Karala Kareda Kargi Karida Karja Karujärve Karuste Kasti Kaubi Kaugatoma Kaunispe Kavandi Kehila Kellamäe Keskranna Keskvere Kihelkonna-Liiva Kiirassaare Kingli Kipi Kiratsi Kirderanna Kiritu Kiruma Kogula Koidula Koiduvälja Koigi Koigi-Väljaküla Koikla Koimla Koki Koksi Koovi Kopli Kotlandi Kotsma Kugalepa Kuiste Kuke Kungla Kuninguste Kuralase Kuremetsa Kurevere Kuumi Kuuse Kuusiku Kuusnõmme Kõiguste Kõinastu Kõljala Kõnnu Kõriska Kõrkküla Kõrkvere Kõruse Kõruse-Metsaküla Kõõru Käesla Käku Käo Kärdu Kärla-Kirikuküla Kärla-Kulli Kärneri Kübassaare Küdema Külma Laadjala Laadla Laevaranna Laheküla Lahetaguse Laimjala Laoküla Lassi Laugu Laugu-Liiva Leedri Leina Leisi Levala Liigalaskma Liiküla Liiva Liivanõmme Liiva-Putla Liivaranna Lilbi Lindmetsa Linnaka Linnuse Loona Lussu Luulupe Lõmala Lõpi Lõu Lõupõllu Läbara Länga Lätiniidi Läägi Läätsa Lööne Lülle Lümanda Lümanda-Kulli Maantee küla Maasi Maleva Masa Matsiranna Meedla Mehama Meiuste Merise Metsaküla Metsalõuka Metsapere Metsara Metsaääre Metsküla Moosi Mui Mujaste Mullutu Muraja Muratsi Murika Mustjala Mustla Mõisaküla Mõnnuste Mõntu Mäebe Mäeküla Mägi-Kurdla Mändjala Männiku Mässa Mätasselja Mätja Möldri Nava Neeme Neemi Nenu Nihatu Ninase Nurme Nõmjala Nõmme Nõmpa Nässuma Odalätsi Oessaare Ohessaare Ohtja Oitme Oju Orinõmme Oti Paaste Paatsa Paevere Pahapilli Pahavalla Paiküla Paimala Paju-Kurdla Pajumõisa Pamma Pammana Panga Parasmetsa Parila Peederga Pidula Pidula-Kuusiku Pihtla Piila Poka Praakli Puka Pulli Purtsa Põlluküla Põripõllu Pähkla Pärni Pärsama Pöide Pöide-Keskvere Pöitse Püha Püha-Kõnnu Rahniku Rahtla Rahu küla Rahuste Randküla Randvere Rannaküla Ratla Raugu Reeküla Reina Reo Ridala Riksu Roobaka Rootsiküla Ruhve Räimaste Räägi Röösa Saareküla Saaremetsa Sagariste Saia Saikla Sakla Salavere Salu Sandla Sauaru Saue-Mustla Saue-Putla Sauvere Selgase Selja Sepa Sepise Siiksaare Sikassaare Silla Soela Soodevahe Sundimetsa Sutu Suure-Rootsi Suurna Suur-Pahila Suur-Rahula Suur-Randvere Sõmera Sõrve-Hindu Sääre Taaliku Tagamõisa Tagaranna Tagavere Tahula Talila Tammese Tammuna Tareste Taritu Tehumardi Tiirimetsa Tiitsuotsa Tirbi Tohku Toomalõuka Torgu-Mõisaküla Tornimäe Triigi Tuiu Tumala Turja Tutku Tõlli Tõlluste Tõnija Tõre Tõrise Tõru Täätsi Türju Uduvere Ula Ulje Undimäe Undva Unguma Unimäe Upa Uuemõisa Vahva Vaigu Vaigu-Rannaküla Vaivere Valjala-Ariste Valjala-Kogula Valjala-Nurme Vanakubja Vana-Lahetaguse Vanalõve Vanamõisa Vantri Varkja Varpe Vatsküla Vedruka Veere Veeremäe Veeriku küla Vendise Vennati Veske Vestla Viidu Viidu-Mäebe Viira Viki Vilidu Vilsandi Viltina Vintri Virita Võhma Võrsna Väike-Pahila Väike-Rahula Väike-Rootsi Väike-Ula Väike-Võhma Väkra Väljaküla Väljamõisa Välta Õeste Õha Ööriku Üru Üüdibe Üüvere