Mähe
 | See artikkel räägib Tallinna asumist, mähkmete kohta vaata artiklit mähkmed. |
| Mähe | |
|---|---|
 | |
| Pindala: 2,82[1] km² | |
| Elanikke: 6509 (01.01.2017)[1] | |
| | |
| Koordinaadid: 59° 29′ N, 24° 52′ E | |
 |
Mähe on asum Tallinnas Pirita linnaosas. Asum piirneb Merivälja, Pirita, Kloostrimetsa ja Lepiku asumi ning Viimsi vallaga. Mähe asumi pindala on 2,82 km2.[1]
Mähe asum on saanud nime Mähe (Mehe) vabatalu järgi. Seda talu on kirjalikes allikas esimest korda mainitud 1625. aastal.[2]
Üldplaneeringuga on Mähe asum kavandatud valdavalt pereelamute alaks. Korter- ja ridaelamute ehitamiseks on planeeritud põhiliselt endise Mähe aiandi ala. Väikeelamute vahele ei ole lubatud korterelamuid ehitada. Mähel asub Padriku Lasteaed ja Mähe Vaba Aja Keskus.
Mähel ei ole asumikeskust. Tõmbekeskuseks võib pidada Pärnamäe tee ja Randvere tee ristmiku ümbrust. Randvere teed võib pidada ka asumi peatänavaks.
Mähel tegutseb Mähe Selts, mis taaselustati 2007. aastal.[3]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Tänapäevane Mähe asum on moodustunud kahest piirkonnast, mis tekkisid erineval ajal. Asumi vanem osa, mis jääb Randvere tee algusse, kandis Mähe küla nime. Randvere tee ja Pärnamäe tee ääres asuvat Mähe aedlinna hakati rajama 1955. aastal. Aedlinn asub Iru-Lepiku küla endisel maal ning tänapäeval on seal üle 1000 krundi, mille keskmine suurus on 600 m2.[2]
Kui 1920. aastal oli Mähe külas 11 majapidamist, siis 1930. aastate teisel poolel suurenes talude arv talumaade tükeldamise tõttu 65-ni. Lenderi talu oli 1930. aastatel küla üks tuntumaid talusid, sest seal elasid Tallinna linnapea Voldemar Lender ja tema abikaasa, nimekas haridustegelane Elfriede Lender. Teine olulisem talu oli Sitska talu, kus elas pangandustegelane ja ajaloolane Jaan Sitska.[2]
Viladelvia baptistikoguduse Iru osakonnale kuulunud endine Betaania palvela asub Pojengi tee ja Tolmuka tee ristmiku lähedal. Lepiku küla talunik Jaan Oja kinkis 1936. aastal osa oma maadest palvela ehitamiseks, mis valmis kolm aastat hiljem. Palvemaja tegutses kuni 1950. aasta septembrini, mil palvela suleti ning sinna ehitati korterid.[2]
Mähe aedlinn liideti Tallinnaga 1945. aastal. Pärnamäe teest kirde poole jääv ala, mis oli kunagi osa Äigrumäe külast, ühendati linnaga 1958. aastal.[2]
Elanikkond
[muuda | muuda lähteteksti]| Aasta | Arvestuslik |
|---|---|
| 2018 | 6681 |
| 2017 | 6509 |
| 2016 | 6374 |
| 2015 | 6151 |
| 2014 | 5957 |
| 2013 | 5769 |
| 2012 | 5585 |
| 2011 | 4975 |
Mähe asumi rahvaarv on aastatel 2011–2017 märkimisväärselt suurenenud. Asumi elanikkond on võrdlemisi noor: 2016. aastal moodustasid 0–17-aastased asumi elanikest 23–31%, üle 68-aastased aga 3–9%.[7]
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Asumit läbivad Mähe oja ja Teesuuoja. Mähel asuvad kaks kaitsealust rändrahnu: Aianduse kivi ja Astla kivi. Vahetult asumi piirist põhja jääb ka Merivälja hiidrahn.
Mähe asumi tänavad
[muuda | muuda lähteteksti]Mitmed endised talud on jäädvustatud asumi tänavanimedes, nagu Lauri tee, Sitska tee, Kuusiku tee jm. Mähel on ka palju lillede ja ilutaimedega seotud tänavanimesid, nagu Arnika tee, Jasmiini tee, Kressi tee jm.[2] Asumis on veel Aianduse tee, Andrekse tee, Astla tee, Hämar tee, Jahe tee, Jumika tee, Kailu tee, Kastevarre tee, Kastiku tee, Keeru tee, Kummeli tee, Kupra tee, Kuusenõmme tee, Kuusiku tee, Kõdra tee, Käokannu tee, Käokeele tee, Käokäpa tee, Küüvitsa tee, Leedri tee, Lehiku tee, Liilia tee, Lilleherne tee, Lodjapuu tee, Lodumetsa tee, Looklev tee, Lumikellukese tee, Maikellukese tee, Matka tee, Mugula tee, Mähe tee, Naadi tee, Neiuvaiba tee, Nurmenuku tee, Nõo tee, Näsiniine tee, Oblika tee, Padriku tee, Pajustiku tee, Palderjani tee, Pojengi tee, Priimula tee, Puki tee, Põõsa tee, Pärnamäe tee, Randvere tee, Ranniku tee, Rebasesaba tee, Rukkilille tee, Rätsepa tee, Saariku tee, Siniladva tee, Soovõha tee, Suislepa tee, Tolmuka tee, Toomiku tee, Ubalehe tee, Ussilaka tee, Vabarna tee, Vahtramäe tee, Vahtriku tee, Varju tee, Varjulille tee, Vilu tee ja Võsa tee.
Galerii
[muuda | muuda lähteteksti]-
-
-
-
Betaania palvela
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ "Mähe Seltsi koduleht". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. august 2017. Vaadatud 25. juulil 2017.
- ↑ Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011
- ↑ Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012
- ↑ "TALLINN ARVUDES 2018". TALLINNA LINNAVALITSUS. 1.08.2018. Vaadatud 21.06.2023.
- ↑ Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] | Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Mähe |
.svg)
Asumid (allasumid): Aegna · Astangu · Haabersti · Hiiu · Iru · Juhkentali · Järve · Kadaka · Kadriorg · Kakumäe · Kalamaja · Karjamaa (Hundipea) · Kassisaba · Katleri · Keldrimäe · Kelmiküla · Kitseküla · Kivimäe · Kloostrimetsa · Kompassi · Kopli · Kose (Kose-Kallaste · Lükati · Varsaallika) · Kuristiku · Kurepõllu · Laiaküla · Lepiku · Laagna · Laagri · Liiva · Lilleküla (Lille · Mooni · Linnu · Marja) · Loopealse · Luite · Maakri · Maarjamäe · Merimetsa · Merivälja · Mustakivi · Mustamäe · Mustjõe · Mõigu · Mäeküla · Mähe (Kaasiku · Mähe aedlinn) · Männiku · Nõmme · Pae · Paevälja (Paekalda) · Paljassaare · Pelgulinn · Pelguranna · Pirita · Pääsküla (Vana-Pääsküla) · Priisle · Pikaliiva (Vikimõisa) · Raua · Raudalu (Raku) · Rahumäe · Rocca al Mare · Sadama · Seli · Siili · Sibulaküla · Sõjamäe (Sõstramäe) · Sikupilli · Sitsi · Sääse · Südalinn · Tatari · Tondi · Tiskre · Tõnismäe · Torupilli · Tondiraba · Uuslinn · Uus Maailm · Vismeistri · Vanalinn (All-linn · Toompea) · Vana-Mustamäe · Veerenni · Veskimetsa · Väike-Õismäe (Järveotsa) · Väo · Õismäe · Ülemistejärve · Ülemiste