Pirita linnaosa

Pirita linnaosa


Pindala: 18,7 km² (2021)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 18 012 (1.01.2023)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 962 in/km²
Keskus: Pirita asum
Kaart

Pirita linnaosa on Tallinna halduslik linnaosa.

Seisuga 1. jaanuar 2017 oli linnaosas registreeritud 18 353 alalist elanikku. Elanike arvult on Pirita Tallinna väikseim linnaosa. Linnaosa keskuseks on Pirita asum.

Territoorium

[muuda | muuda lähteteksti]

Pirita linnaosa territooriumi pindala on 18,73 km², mis moodustab pealinna pindalast 11,8%. Pirita linnaosa paikneb Tallinna kirdeosas. Põhja ja ida poolt piiravad seda Viimsi vald, lõunast Lasnamäe ja Kesklinna linnaosa ning läänest Tallinna lahe veeala, idast Maardu linna ning kagu poolt Jõelähtme valla maad. Pirita linnaosa peamine ühendustee Tallinna kesklinna ja läänekaares paiknevate linnaosadega on kahe eraldatud liiklussuunaga Pirita tee. Lasnamäe linnaosaga on ühendus Pärnamäe tee ning Narva maantee kaudu, Kose tee, Vabaõhukooli tee ja Kelluka tee kaudu, jalakäijatele ka Purde tänava kaudu. Pirita linnaosa kaudu kulgeb transiitliiklus Tallinna teistest osadest Viimsi valda, peamiselt mööda Pirita–Merivälja ning Ranna teed. Teine ühendus Viimsi vallaga on Pärnamäe tee ja Randvere tee kaudu. Pirita linnaosa ühendavad Maardu linnaga Muuga tee ja Vana-Narva maantee.

Kaart
Pirita asumid

Pirita linnaosas on üheksa asumit:

Merivälja tee

Pirita linnaosas elas rahvastikuregistri andmetel 1. jaanuari 2017 seisuga 18 353 elanikku, neist 8690 meest ja 9663 naist.

Pirita linnaosa rahvastik moodustab 4% Tallinna linna elanike arvust. Rahvastikuregistri andmetel oli 2. jaanuaril 2012 Pirita linnaosa elanikest eestlasi 79,0%, venelasi 15,8%, ukrainlasi 1,5%, valgevenelasi 0,7%, soomlasi 0,7%, juute 0,5%, tatarlasi 0,1% ja teistest rahvustest inimesi 1,7%.[3]

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Pirita linnaosas 16 165 elanikku, neist eestlasi 12 667 (78,36%), venelasi 2732, ukrainlasi 203 ja soomlasi 103.[4] Eesti kodanikke oli 15 075 (93,3%), Venemaa kodanikke 429 (2,65%), muu riigi kodanikke 297 (1,84%) ja määramata kodakondsusega 363 inimest (2,25%). Mehi oli 7666 (47,4%) ja naisi 8499 (52,6%). Eesti keel oli emakeeleks 12 420 inimesel, vene keel 3378 inimesel ja muu keel 342 inimesel.[5]

Aasta Arvestuslik
rahvaarv
1. jaanuari seisuga[6]
2003 9384
2004 10 388
2005 11 299
2006 12 277
2007 13 235
2008 14 039
2009 14 595
2010 15 135
2011 15 567
2012 16 636
2013 17 019
2014 17 373
2015 17 694
2016 18 107
2017 18 353
2020 18 997

Arhitektuurimälestised

[muuda | muuda lähteteksti]

Pirita linnaosas on mitmeid kunstimälestisi, sealhulgas skulptuure, näiteks "Aadama ja Eeva" skulptuur aadressil Kloostrimetsa 52. Ajaloomälestiste hulka kuuluvad nii Pirita kloostri varemed kui ka Pirita kalmistu.[7]

Pirita linnaosavanemad

[muuda | muuda lähteteksti]
Valitsemisaeg Linnaosavanem
1993 Tõnis Müller
1993–1996 Kalle Sepp
1996–1998 Monika Salu
1998–1999 Juhan Hindov
1999 Taimar Org
1999–2004 Ülle Rajasalu
2004–2005 Triinu Rajasalu
2005–2007 Enno Tamm
2007–2013 Tiit Terik
2013–2017 Tõnis Mölder
2017–2019 Alina Tubli
2019–2022 Tõnis Liinat
2022–2023 Kaido Saarniit
2023 Doris Raudsepp

Pirital asub neli riikliku lasteaeda: Merivälja Lasteaed, Tallinna Padriku Lasteaed, Pirita Lasteaed ja Pirita Kose Lasteaed. Põhikoolid on Merivälja kool ja Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool; Pirita Majandusgümnaasium asub aadressil Metsavahi tee 19.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]